ii. Koordinaatsüsteemid |- GEODEETILINE DAATUM iii. Koordinaatsüsteemide orienteerimisparameetrid | Kaardiprojektsioon Mõõtkava Kaardijagu ja kaardi nomenklatuur Kaardiraam 6 (generalisatsioon), Mõõtühikud 27. Millised on tüüpilised projitseerimise viisid? Tüüpilised projitseerimise viisid: · ortogonaalne paralleelsed sirged · tsentraalne (gnoomiline) kese ellipsoidi keskmes · stereograafiline kese ellipsoidi vastasküljel · perspektiivne kese väljaspool ellipsoidi 28. Mis on meridiaan, ekvaator, ortodroom, loksodroom, väikering? Meridiaan on suurringi kaar ühest poolusest teiseni. Antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidi lõikejoon.
• univerasaalsusprintsiip - ühe kaardi või kaartidegrupi juures tuleb kasutata ühtlustatud tingmärke • tähtsamate elementide rõhutamine - olulisim tuleb eraldi välja tuua • autonoomsusprintsiip - info, mis on iseseisev tuleb esitada eraldi kaardina • stereotüüpide kasutamise printsiip - tuleb arvestaada võimalike assotsaitsioonidega, mis kasutajal võivad tekkida Kaardi projektsioone jaotatakse põhiliselt viiest erinevast aspektist lähtuvalt: 1. projitseerimise viisi alusel 2. projitseeriva kujundi asukoha alusel maapinna suhtes 3. projitseerimise suuna alusel 4. tekkivate moonutuste alusel 5. projitseeriva geomeetrilise kujundi alusel Jaotamine moonutuste alusel: · joonpikkuste moonutused · pindalade moonutused · nurkade moonutused · kuju moonutused GIS • Geoinfosüsteem • Geoinformatsiooni süsteem • Geograafilise informatsiooni süsteem arvutist lähtuv:
Mis on topoloogia? Kuidas on andmed PAIGUTATUD kaardil. Kuidas kujutatada 2 asju 25. Milliste parameetritega topoloogiat defineeritakse? 26. Millest koosneb kaardi matemaatiline alus? Geodeetiline alus (ruumiline mudel: referentsellipsoid, koordinaatide süsteem, süsteemi lähtepunkt ja otienteeritus);Kaardiprojektsioon; Mõõtühikud ja andmete täpsusaste; Mõõtkava; Kaardijagu ja nomenklatuur; Kaardiraam (kõik koos.....tasapinnaline mudel) 27. Millised on tüüpilised projitseerimise viisid? Ortogonaalne (paralleelsed sirged); Tsentraalne (gnoomiline, kese ellipsoidi keskmes); stereograafiline (kese ellipsoidi vastasküljes); perspektiivne (kese väljaspool ellipsoidi) 28. Mis on meridiaan, ekvaator, ortodroom, loksodroom, väikering? Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel. Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.
Stereotüüpse suhtumise korral kantakse rühma tunnused üle üksikindiviidile. · Inimesi jälgides püütakse sageli asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kuidas ise antud situatsioonis oleks toimitud. See on võimalik tänu enda samastamisele teisega ehk identifikatsioonile. · Teist inimest proovitakse mõista ka tema mõttemaailma sisse elamise ehk refleksiooni abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende stiimulite koos esinemine. Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide subjektiivsel tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid
seostest. Stereotüüpse suhtumise korral kantakse rühma tunnused üle üksikindiviidile. · Inimesi jälgides püütakse sageli asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kuidas ise antud situatsioonis oleks toimitud. See on võimalik tänu enda samastamisele teisega ehk identifikatsioonile. · Teist inimest proovitakse mõista ka tema mõttemaailma sisse elamise ehk refleksiooni abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende stiimulite koos esinemine. Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide subjektiivsel tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid. Fritz Heideri järgi on
Jumal ongi reeglite allikas, selline substants, kus need reeglid tulevad. Kui meie käitume eetiliselt hästi, siis käitume jumala moodi, mitte meie mõlemi üle kehtivate reeglite kohaselt. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: L. Feuerbach (1841- Ristiusu olemus)- Jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile. Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- ,,Usk on oopium rahvale"- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida.
d. Õigepikkuselised ehk ekvidistantsed (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon). e. Vähimmoondelised (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid) f. Sobedad projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid) 52. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? a. Tähistab projitseerimise abipinna või ka standardjoone orienteerumise suunda või viisi. b. Normaalaspekt (|), põikaspekt(-), kaldaspekt(/). c. Lähtuvalt sellest kuidas abipind ellipsoidi puutub eristatakse: puuteprojektsiooni, lõikeprojektsiooni, muudetud koonuse konstanti ja liitprojektsiooni. 53. Mida näitab projektsiooni klass, milliseid klasse eristatakse? a. Näitab milline kujund on abipinnaks võetud. b
vahelistest seostest. Stereotüüpse suhtumise korral kantakse rühma tunnused üle üksikindiviidile. · Inimesi jälgides püütakse sageli asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kuidas ise antud situatsioonis oleks toimitud. See on võimalik tänu enda samastamisele teisega ehk identifikatsioonile. · Teist inimest proovitakse mõista ka tema mõttemaailma sisse elamise ehk refleksiooni abil või tundemaailma ehk empaatia kaudu. · Projitseerimise korral nähakse enda negatiivseid ja nõrku külgi teiste omadustena Isiklikule kogemusele toetudes loodud ehk nn isiklikud teooriad inimeste kohta kujunevad tänu tajutud omaduste vahelistele seostele. Tajutud seoste tekkimiseks mitmete stiimulite vahel on vajalik nende stiimulite koos esinemine. Atributsioonivigadeks nimetatakse vigu, mis tehakse teise inimese käitumise motiivide subjektiivsel tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid. Fritz Heideri järgi on
Ta on öelnud, et vaimsete võimete alumisse otsa jäävad lapsed ja naised, ülemises otsas mehed. Järgmine sündmus: 1882. Arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine. Järgmine tüüp: W. Preyer kirjutas 1882. a. raamatu "Lapse psüühhika". Tugineb tütre vaatlustele ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni. Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks. Järgmine tüüp: A. Binet (1857 - 1911). Intelligentsusskaala, aga ka hästi palju laste mõtlemise poole uurimisega. Binet suhtus kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidega. Üks diagnoosis, et on vaimne mahajäämus, teine ütles et ei ole. 1905 avaldati Binet ja Somon'i skaala. Binet töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele
Ta on öelnud, et vaimsete võimete alumisse otsa jäävad lapsed ja naised, ülemises otsas mehed. Järgmine sündmus: 1882. Arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine. Järgmine tüüp: W. Preyer kirjutas 1882. a. raamatu "Lapse psüühhika". Tugineb tütre vaatlustele ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni. Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks. W. Stern (1871 - 1938). Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu. IQ = (vaimne vanus) / (kronoloogiline vanus) * 100. Last, kelle vaimne vanus on võrdne kronoloogilise vanusega loetakse keskmiselt intelligentseks. Õppimine on seotud uudishimuga A. Gesell (1880-1961).
annaabi.ee 
