Silver Building AS; Registrikood: 13305945; Aadress: Tartu mnt 64a; Telefon : +372 5656 5656 Väljastamise kuupäev: 16.03.2016 Hinnapakkumise koostaja nimi ja telefoninumber Pakkumise koostaja: Telefon: Pakkumise saaja (taotleja): Kristjan Lepp, AB Ehitus AS; registrikood 12203637; Aadress: Paldiski mnt 25, Tallinn. Kontaktandmed: Tel: +372 5555 5555 Email: [email protected] Pakkumine: Kärneri tänav 1 projekteeritava kortermaja esimese korruse korterite välisuste paigaldamine. Projekteeritavale hoonele paigaldab Silver Building AS metallist välisuksed RYA,ZN tüüpi. Ukse mõõdud 2100x1000mm. Vastavalt tellija nõudele paigaldatakse uksed vastavalt AS Saku Metall Uksetehase poolt antud juhistele. Silver Building AS tagab ustele kvaliteetse paigaldusega tulepüsivuskalssi TP1 ja soojusläbivus jääb vahemikku 0,6-0,8 W/m2K. Töövõtja kontrollis joonistelt uste mahtu ning arvutas mahu ümber m2. Vastavalt sellele on
HINNAPAKKUMINE Hinnapakkuja: Silver Building AS; Registrikood: 13305945; Aadress: Tartu mnt 64a; Telefon : +372 5656 5656 Väljastamise kuupäev: 16.03.2016 Hinnapakkumise koostaja nimi ja telefoninumber Pakkumise koostaja: Telefon: 59042158 Pakkumise saaja (taotleja): OÜ registrikood 12203637; Aadress: Järvevana tee 25, Tallinn. Kontaktandmed: Tel: +372 5555 5555 Email: [email protected] Pakkumine: Projekteeritavale hoonele paigaldab Silver Building AS monteeritavad raudbetoonelemendid. Elementide hulka kuuluvad postid, talad, seinapaneelid ja õõnespaneelid HCE265. Detailid paigaldatakse vastavalt tellija nõudmisi silmas pidades (paigaldamise tehnoloogiad kirjeldatud pakkumise lisades). Silver Buliding AS tagab elementide kvaliteetse paigaldusega nõutavad tulepüsivusklassid, püsivuse jne. Töövõtja kontrollis joonistelt detailide mahud. Vastavalt sellele on tabelis 1 antud meie poolt
olulisuse määramine. Standardis on antud juhised lume- ja tuulekoormuse rakendamiseks. See piirab ka konstruktsiooni geomeetrilise kuju muutumist koormuse tagajärjel, mis on hädavajalik ehitise kasutuskõlblikuse ja stabiilsuse säilitamiseks. Standart EN-1991 määrab ka koormuste arvutusviisi ning annab kasutusele teatud valemid ning piirangud, mille järgi on võimalik defineerida kõik vajalikud koormused konkreetsele projekteeritavale konstruktsioonile. Kõik piirangud ja nõuded on tekinud nii spetsialistide kogemustest, kuid ka tõsisest teadustööst, katsetest. Piirangud, miks Konstruktsiooni arvutades ma esialgu dimensioneerin konstruktsiooni mõõtmed ja kuju, arvestades eelkõige seda, et element peaks vastu standardis EN-1991 määratud koormustele ning säilitaks selline geomeetriline kuju (väikesed läbipained, lubatava suurusega pikendused ja kokkusurutused, tehnilised praod pindadel), mis tagaks
majanduslikkus ja nägusus. Hoones toimuva tegevuse kogusummat nimetatakse funktsionaalseks protsessiks. Ruumilise lahenduse all mõistame kogu hoone planeeringut, vajalike ruumide õige paigutuse, suuruse jne valikut. Ekspluatatsiooniline kvaliteet iseloomustab hoonete tehnilist täiuslikkust ja viimistluse kvaliteeti samuti ruumide koosseisu ja mõõtmeid. Hoone tugevus sõltub tema konstruktsioonielementide tugevusest ja nende omavahelistest ühendustest. Igale projekteeritavale, ehitatavale hoonele ette nähtud kestvus. Hoone kestvus sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde kvaliteedist. 6.Hoonete tulepüsivus Hoone tulepüsivust (tulepüsivusaste) iseloomustavad tema konstruktsioonielementide süttivus ja tulepüsivuspiir. Süttivuse järgi jagunevad ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kolme rühma. Mittesüttivad ehitusmaterjalid tule või kõrge temperatuuri mõjul ei sütti, hõõgu ega söestu.
Lennumasinates kasutatud nn. tähtmootor, kus väntvõll asus keskel ja kolvid tähikuna selle ümber ei olnud autos eriti hästi kasutatav. Seega tuli inseneridel väljatöötada sõiduautole sobilik jõuallikas. Subaru insenerid mõistsid peagi, et kolvid tuleb viia ühte tasapinda. Keskel asetsev väntvõll ja 180 kraadise nurga all asetsevad kolvid andsid mootorile madala raskuskeskme ja vibratsioonivaba sujuva käigu. Selline mootoritüüp andis ka tulevikus projekteeritavale autole madala raskuskeskme ja hea teelpüsivuse. Oli sündinud SUBARU lamavmootor - mille poolest on SUBARU tuntud ka tänapäeval. Uus madala raskuskeskmega alumiiniumist 4-silindriline horisontaalselt asetatud mootor sai Subaru ja ühtlasi ka kogu Jaapani esimese esisillaveolise sõiduauto jõuallikaks. SUBARU 1000 FF-i ("Flat Four") esitleti aastal 1966. Auto ainulaadne konstruktsioon innustas ostjaid sedavõrd, et paari aasta pärast alustati selle mudeli eksporti USA-sse
seega tegemist on küllaltki "jämedakoelise" maksumusteabega. 4.Maksumusdünaamika analüüs Kui on vaja prognoosida projektiga seotud kulusid tulevikus, on oluline selliste andmete olemasolu, mis iseloomustaksid maksumuse muutumist ajas. Arvestades seda, kuidas muutuvad erinevad kuluartiklid üksteise suhtes või ühe kulu komponendid teatud aja jooksul, saab tellija seisukohalt valida sobivamat tehnoloogiat, viimistlust jne. projekteeritavale ehitisele. Selliselt kujundatud hinnang annab ka palju usaldatavama ettekujutuse sellest, milliseks kujuneb pakkumushind. Vastavaid tendentse maksumuses saab esitada kas materjalide ja tööjõu kohta või siis teatud tüüpi ehitiste või nende konstruktsioonide maksumuste muutumisena. Kui maksumusandmeid vajatakse dünaamika uurimiseks, on andmed enamuses seotud baasaasta maksumusega ja erinevusi ajas iseloomustatakse indeksitega. Loomulikult
käibevahendite hulk; 4)koostatud bilanstabel, otsustatud, 1)koordineerimisprobleemid, 2)puudub ainuvastutus. hankimise ja energiaressursside kasutamise kohta. 2: Ehitustööd peale maalritööd. Peale maalritööde esimest millised eelnevas punktis loetletud varad tuleb osta, millised 88.Mlliste ressursside puhul kasutatakse integraalseid 10.Põhhinõuded projekteeritavale tootmistehnoloogiale. järku lõppu alustatakse teise järgu saantehniliste töödega: rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, (kumulatiivseid) kalendriplaani ja milliste ressursside 11.Põhilised tehnilisemajanduslikud näitajad (võimsus, paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma puhul diferentsiaalseid
1.Ehitise nimetus ja asukoht. 2.Projekteerimisorganisatsioon. 3.Projekteerimisjärgud ja tööettevõtu skeem. 4.Ehitusjärgud. 5.Korruste, sektsioonide ja korterite arv. 6.Elamusse tulevate ettevõtete otstarve, võimsus jne. 7.Nõuded infrastruktuuri ettevõtete projekteerimiseks. 8.Põhinõuded kandekonstruktsioonidele, välispiiretele, viimistlusele. Kvaliteedinõuded. 9.Nõuded tootmise koopereerimise, tooraine hankimise ja energiaressursside kasutamise kohta. 10.Põhhinõuded projekteeritavale tootmistehnoloogiale. 11.Põhilised tehnilisemajanduslikud näitajad (võimsus, mahutavus, ressursikulu, saaste- ja jäätmetekogused, maksumuse limiit, tasuvusaeg jm). 12.Juhised makettide jm demonstratsioonimaterjalide koostamiseks. 13.Nõuded krundi heakorrastamiseks. 14.Keskkonnakaitse nõuded (õhk, vesi, pinnas). 15.Nõuded kaitserajatise projekteerimiseks. 16.Ehituse algus ja lõpp.
jate elektrienergiaga varustamiseks. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 27 Hinnatakse võrgu töökindlust, kontrollitakse talitlusarvutuste teel võrgu läbi- laskevõimet, mitmesuguste kitsenduste täitmist, pinge reguleerimise võimalusi jm. Nõuded olemasolevale ja projekteeritavale võrgule võivad olla erinevad. Näiteks kui uuelt jaotusvõrgult nõutakse, et pingekadu ei tohiks ületada linnas 2...3 % ja maal 5%, siis olemasolevas võrgus võiks lubada enne rekons- trueerimist vastavalt suurusi isegi 5...7 % ja 10 %. Näiteks tuleb enne Eesti põhivõrgu arengu planeerimise ja projekteerimise vahetu ülesande lahendamist teha selgeks rida sellised probleeme ja eeltöid nagu • 35-330 kV alajaamade tarbimispiirkondade koormuste ja tarbimise prog- noosi metoodika
keemiliste näitajate osas); analüüse teostavate asutuste kontaktandmed on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehelt. Juhul kui hoonestatav kinnisasi kuulub abikaasade ühisvara hulka, võib olla tarvilik ka abikaasa (keda näiteks kinnistusraamatust ei nähtu) nõusoleku esitamine. Esitada tuleb ka energiamärgis, mis on üldjuhul nõutav (see ei ole nõutav hoone puhul, mille ehitusluba on väljastatud enne 2009. aasta 1. jaanuari). Energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. Energiamärgisele tuleb lisada hoone energiatarbimist vähendavate abinõude loetelu (EhS § 31 lg 1). Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat (EhS § 31 lg 3). 77. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused Vastus: Ehitusseadus § 60
annaabi.ee 
