võivad projektid osutuda põhjendamatuteks. Arvutused peavad peelgeldama reaalset olukorda. Eriti oluline on see suurte majanduslike kulutuste puhul nagu tsehhide ja jaoskondade projekteerimine. Kõik projektid algavad lähteolukorra analüüsist, kus selgub, mis meid ei rahulda, et hakata projekteerima uut olukorda, uut lahendust. Lähteolukorraks võib olla tööpink, mida tuleb uuendada, jaoskond või tsehh, mis kuulub rekonsrueerimiele. Kõik uued projekteeritavad tegevused on seotud kulutustega, mis peavad olema majanduslikult põhjendatud. Seega tuleb analüüsi käigus püstidada ülesanne, mis peab vastama küimustele: 1) Kui palju tuleb teha kulutusi uue olukorra realiseerimiseks ehk kui palju see maksab? 2) Kas oodatavad tulemused õigustavad tehtud kulutusi ehk kas asi tasub end ära? Nendele küsimustele vastute leidmine arvutuste käigus ongi summeerida kõik vajalikud kulud projekti rakendamiseks, koostada kulude eelarve.
kasutusele võetud. Selline liigendamise protsess võimaldab disaineritel/projekteerijatel tuvastada funktsionaalsete nõuete, disaini parameetrite ja protsessi tunnuste hierarhia. Kolmas peamine idee aksiomaatilise disaini/projekteerimise korral on siksakilisuse (zigzagging) järgimine, mis kirjeldab, kuidas liigendatakse disaini protsess hierarhiateks. Ülalt alla läbides nii detailselt kõik järgmised tasemed kuni on jõutud selguseni, et kõik projekteeritavad objektid on piisavalt kirjeldatud Funktsionaalsed nõuded disaini parameeter. 42. Sõltumatuse aksioomi definitsioon. Joonista sõltumatuse aksioomi matemaatiline mudel. Joonista projekteerimise maatriks ja selgita selle sisu. Sõltumatuse aksioom: valitud lahenduse korral disaini parameetrid ja funktsionaalsed nõuded on omavahel seotud selliselt, et spetsiifilist disaini parameetrit on võimalik kohandada nii, et see rahuldaks
16 16 Suurim p~ oikj~ oud plaadis m~ ojub esimese vahetoe plaadi otsa poolsel serval: VSd,max = 0, 6 · pd · lef f,1 = 0, 6 · 21, 7 · 1, 74 = 22, 7kN (6) 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine Armatuuri kaitsekiht: cnom = cmin + cdev . Projekteeritavad konstruktsioonid on allutatud keskkonnaklassile XC3 ja konstruktsiooniklass S4. Plaatkonstuktsiooni t~ottu v~oib konstrukt- siooniklass u ¨he v~ orra v¨ ahendada klassini S3, seega vajalik minimaalne kaitsekihi paksus on cmin = 20mm. Vastavalt normi rahvuslikule lisale cdev = 10mm. cnom = 30mm. Eeldan, et suurimaks plaadis esinevaks armatuuriks 10mm. Seega plaadi kasulikeks k~orgusteks saan:
tihtipeale hoone otstarve. Osa ühiskondlikke hooneid projekteeritakse osaliselt üldse ilma akendeta nagu näiteks kinosaalid, arhiivid, kaubakeskused. Seevastu tänapäevased Kasutatav katusekaldele minimaalselt 6°. Materjal on kasutatav kontserdi- ja teatrihooned projekteeritakse sageli kõrgete klaasfassaadidega(Jõhvi Kontserdimaja) Tootmishoonete juures lisanduvad tihti katustele projekteeritavad vanade rullmaterjalistkatusepindade klatmiseks kui uute katuste valguslaternad, millede ülesandeks on akendega välisseintest eemal asuvate töökohtade valgustamine. Samal ajal muudavad valguslaternad tööstushoone katusekonstruktsiooni keerulisemaks(silandub lumekoormuse probleem)
Niimoodi on elektri- ja magnetväli omavahel lahutamatult seotud ühtseks elektromagnetväljaks. Sama põhimõte seisneb ka aegruumi ja liikumise korral. 100 Asja paremaks mõistmiseks toome välja analoogia kinematograafiast. Kui inimene läheb kinno, siis vaatab ta seal kinolinal ( või ekraanil ) nö. ,,liikuvaid pilte". Tegelikult liikumist ju ei ole see on kõigest illusioon. Kinos projekteeritavad liikuvad pildid on jäädvustatud kinofilmile. Kinokaamera võtab igas sekundis 24 eraldi pilti pikale filmilindile. Seda filmi töödeldakse, et saada läbipaistvaid positiivseid kujutisi. Kinos läheb film läbi projektori, peatudes igal kujutisel 1/24 sekundit. Võimas valgus paistab läbi filmi ja läätsed fokuseerivad suure kujutise ekraanile. Tüüpilise mängufilmi filmilindi pikkus on ligikaudu 2,5 km. Iga kaader jääb ekraanile ainult 1/24 sekundit
Nimelt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab elektrivälja jne. Niimoodi on elektri- ja magnetväli omavahel lahutamatult seotud ühtseks elektromagnetväljaks. Sama põhimõte seisneb ka aegruumi ja liikumise korral. Asja paremaks mõistmiseks toome välja analoogia kinematograafiast. Kui inimene läheb kinno, siis vaatab ta seal kinolinal ( või ekraanil ) nö. ,,liikuvaid pilte". Tegelikult liikumist ju ei ole see on kõigest illusioon. Kinos projekteeritavad liikuvad pildid on jäädvustatud kinofilmile. Kinokaamera võtab igas sekundis 24 eraldi pilti pikale filmilindile. Seda filmi töödeldakse, et saada läbipaistvaid positiivseid kujutisi. Kinos läheb film läbi projektori, peatudes igal kujutisel 1/24 sekundit. Võimas valgus paistab läbi filmi ja läätsed fokuseerivad suure kujutise ekraanile. Tüüpilise mängufilmi filmilindi pikkus on ligikaudu 2,5 km. Iga kaader jääb ekraanile ainult 1/24 sekundit
Niimoodi on elektri- ja magnetväli omavahel lahutamatult seotud ühtseks elektromagnetväljaks. Sama põhimõte seisneb ka aegruumi ja liikumise korral. 106 Asja paremaks mõistmiseks toome välja analoogia kinematograafiast. Kui inimene läheb kinno, siis vaatab ta seal kinolinal ( või ekraanil ) nö. „liikuvaid pilte“. Tegelikult liikumist ju ei ole – see on kõigest illusioon. Kinos projekteeritavad liikuvad pildid on jäädvustatud kinofilmile. Kinokaamera võtab igas sekundis 24 eraldi pilti pikale filmilindile. Seda filmi töödeldakse, et saada läbipaistvaid positiivseid kujutisi. Kinos läheb film läbi projektori, peatudes igal kujutisel 1/24 sekundit. Võimas valgus paistab läbi filmi ja läätsed fokuseerivad suure kujutise ekraanile. Tüüpilise mängufilmi filmilindi pikkus on ligikaudu 2,5 km. Iga kaader jääb ekraanile ainult 1/24 sekundit
annaabi.ee 
