Phe 30. Milline organell osaleb membraanide lipiidide sünteesis? Siledapinnaline ER 31. Mis on signaaljärjestuse funktsiooniks sekreteeritavate valkude sünteesil? Siduda sekretoorset valku sünt ribos ER membraaniga 32. Milline järgnevalt nimetatud asjaoludest põhjustab kõikide makromolekulide tüüpide akumuleerumist lüsosoomides? H+ATP-aasi inaktiveerumine lüsosoomide membraanis 33. Tay-Sachs'i haiguse põhjuseks on gangliosiidide lagunemise puudus 34. Profiliin seostub G-aktiini (+) otsale 35. Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 36. Kui loomarakus rakutsükli G1 faasis on 12 kromosoomi, siis milline on diploidse kromosoomistiku kromosoomide arv selles organismis? 12 37. Mitoosi ja tsütokineesi protsessides erinevuseks taime- ja loomaraku vahel on, et et telofaasis hakkab... 38. Tsentromeer on piirkond, milles kromatiidid on üksteisega seotud 39
Kromofoobid on kromofiilidest väiksemad. 20. Tsütoskeleti struktuurid Tsütoskeleti struktuurid: 1. Mikrotorukesed. Tubuliinidest mikrotorukesed osalevad rakusiseses transpordis, mitoosis ja rakuliikumises, on tsentriooli, viburtite ja ripsmete põhikomponent. 2. Mikrofilamendid, kus globulaarne aktiini monomeer polümeriseerub dünaamilisteks kuidudeks, eriti raku pinnal. Aktiini dünaamikat kontrollivad aktiiniga soenduvad valgud, nagu näiteks tümosiin, profiliin, gelsoliin ja erütrotsüütides spektriin. 3. Intermediaarsed ehk vahelmised kiud on heterogeenne rakuskeleti osa. Need on kõige stabiilsemad tsütoskeleti komponendid. Identifitseeritud u 50 erinevaid intermediaarsete kiudude tüüpi. Üheks rühmaks on epiteelides esinevad tsütokeratiinid (seostuvad ka desmosoomide ja hemidesmosoomidega). Vimentiin on mesenhümaalse päritoluga rakkudes. Desmiin on skeletilihasrakkude komponent (siin seob kontraktiilsed elemendid Z-kettaga)
mõlemist otsast. (konspekt!) 3.)Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine.: Signaalid, mis phjustavad rakus aktiini polümerisatsiooni, tulevad ümbritsevast keskkonnast ja vetakse vastu plasmamembraani vahendusel. G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on selles suhtes tümosiin ja profiliin. Mitmesugused toksiinid muudavad aktiini monomeer- polümeer tasakaalu (Kk väärtust). Seentest pärit alkaloid tsütohalasiini toimel aktiini fibrillid 22 depolümeriseeruvad. Selle põhjuseks on toksiini seostumine filamentide (+) otsale ja filamentide pikenemise pärssimine. Latrunkuliin käsnadest seostub G aktiiniga ja takistab subühikute polümeriseerumist
c)geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin. Aktiini polümerisatsioon ja selle regulatsioon. G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on selles suhtes tümosiin ja profiliin. 14. Tsütoskelett II. Mikrotuubulid ja nende tekke mehhanism. Mikrotuubulid koosnevad tubuliinist. Iga tubuliini molekul koosneb kahest subühikust, alfa- ja beeta-tubuliinist. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin). Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega,
c)geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin. Aktiini polümerisatsioon ja selle regulatsioon. G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on selles suhtes tümosiin ja profiliin. 14. Tsütoskelett II. Mikrotuubulid ja nende tekke mehhanism. Mikrotuubulid koosnevad tubuliinist. Iga tubuliini molekul koosneb kahest subühikust, alfa- ja beeta-tubuliinist. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin)
tubuliini subühikuid. 142. Millistes protsessides osalevad mikrotorukesed ja nende mootorvalgud. Vesiikulite transport rakkudes. Et mootorvalkude saba kinnituks vesiikuli külge peavad vesiikulite membraanis esinema spetsiifilised valgud, retseptorid. 143. Millistes kohtades rakus toimub mikrofilamentide ja millistes mikrotorukeste polümeriseerumine, millised valgud vajalikud? Mikrofilamentide polümeriseerumine toimub rakumembraani läheduses, vajalikud tümosiin ja profiliin. Mikrotorukeste polümeriseerumine toimub tsentrosoomis rakutuuma lähedal, vajalikud ilmselt alfa- ja beetatubuliinid... 144. Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine? Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Taimede tsentrosoomides ja teatud tüüpi loomarakkudes (mõned epiteelirakkude tüübid) tsentrioolid puuduvad ja järelikult pole vajalikud mikrotorukeste kokkupanekuks.
· Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. RISTUVAD ALLERGEENID JA NENDE TÄHENDUS RISTREAKTSIOON- on reaktsioon antikeha ja mitmete erinevate allergeenide vahel nende allergeenide antigeensete determinantide e. epitoopide sarnasuse tõttu Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi: · proteiinid · suhkur ( CCD) · taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss, maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin · loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone: · Inhaleeritavad 1. õietolmud (puud,kõrrelised,umbrohud) 2. hallitusseened(aastaringsed, sessoonsed) 3. loomsed allergeenid (karvloomad,linnud, selgrootud) · Toiduallergeenid (taimsed, loomsed)
polümeriseerumist. Toksiin falloidiin seenest seostub F-aktiiniga, ühendades naabermonomeerid nii tugevalt, et nende dissotsieerumist ei toimu isegi siis kui G aktiini kontsentratsioon väheneb alla Kk). - Rakkudes on filamentide pikkus, stabiilsus, nende omavaheliste komplekside geomeetria reguleeritud mitmete täiendavate valkude poolt. a) Profiliin (soodustab polümeriseerumist) b) Tümosiin beeta4 (takistab polümeriseerumist) c) Gelsolin ja kofilin (ahelat lagundava toimega) d) CapZ – seostub + otsaga ja takistab uute monomeeride lisandumist ning vanade eemaldumist (stabiliseerib) e) Tropomoduliin – sama, mis CapZ, aga seostub filamentide – otstega. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes.
12 Aktiini polümerisatsiooni regulatsioon: Kontroll teostatakse rakumembraani vahendusel. Signaalid, mis pōhjustavad rakus aktiini polümerisatsiooni, tulevad ümbritsevast keskkonnast ja vōetakse vastu plasmamembraani vahendusel. G-aktiin on seostunud tsütoplasmas teatud madalmolekulaarsete valkudega, mis aitavad kontrollida tema polümerisatsiooni. Enamtuntud on tümosiin ja profiliin. Ained, mis mōjutavad aktiini polümerisatsiooni kasutatakse aineid, mis blokeerivad F- aktiini moodustumist vōi takistavad selle depolümeriseerumist. Tsütohalasiinid on ained, mida sünteesivad mōningad hallitusseened. Blokeerivad aktiinifilamendi +otsa, seega filamendid ei saa enam kasvada. Falloidiin on kōrgelt toksiline alkaloid, Seostub rakus oleva F- aktiiniga ning takistab selle depolümeriseerumist. 14. Mikrotuubulid
depolümeriseeruvad ja latrunkuliin käsnadest seostub G-aktiiniga ja takistab subühikute polümeriseerumist. Toksiin falloidiin seenest seostub F-aktiiniga, ühendades naabermonomeerid nii tugevalt, et nende dissotsieerumist ei toimu isegi siis kui G aktiini kontsentratsioon väheneb alla Kk). - Rakkudes on filamentide pikkus, stabiilsus, nende omavaheliste komplekside geomeetria reguleeritud mitmete täiendavate valkude poolt. a) Profiliin (soodustab polümeriseerumist) b) Tümosiin beeta4 (takistab polümeriseerumist) c) Gelsolin ja kofilin (ahelat lagundava toimega) d) CapZ seostub + otsaga ja takistab uute monomeeride lisandumist ning vanade eemaldumist (stabiliseerib) e) Tropomoduliin sama, mis CapZ, aga seostub filamentide otstega. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes.
annaabi.ee 
