Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Produktsioonibioloogia küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lämmastik, nitrifikatsioon, fotosüntees, ühenditeks, elektron, atmosfäärist, mikroorganismid, mügarbakterid, seovad, ainesse, abiootilised, kosmosest, temperatuuridel, satud, kaotatud, vesinik, nadph, calvini, produktid, valdkond, lämmastikuringe, süsinikuringe, olemuselt, selgem, aineringed, mürkainedHapnikuringe Vaba hapniku teke algas Maa atmosfääris ~3000 milj. aastat tagasi. Vaba hapnik tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid forosünteesima, lagundades selle käigus vee molekule. Atmosfäärset hapnikku kasutavad hingamisel kõik aeroobsed organismid ning selle tulemusena viiakse hapnik uuesti vee molekuli koostisesse. Peamiseks hapniku saamise allikaks on rohelistest taimedes kulgev fotosüntees: oluline osa langeb fütoplanktoni arvele, maismaataimedel väiksem osakaal. Hapniku sidumine toimub organismide hingamisel (CH2O + O2 = CO2 + H2O), samuti toimub hapniku sidumine veekogude põhjasetetes, vulkaaanilistes protsessides (C+O2=CO2, S+O2=SO2) ja maasisestes protsessides (2Fe+3O2=2Fe2O3). Viimasega seotakse liikuv hapnik litosfääris. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. nCO2 + nH2 2O)n + nO2 (valguse toimel; fotosüntees). Süsinikuringe
Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained produtsentidele. Toiduahel Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Nt: Kotkasrebanejänesrohi Kotka energia pärineb taimedest. Keskkonnategurid 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *-muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus 4)Mehaanilised *-tul i*- tolm 2. biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb *-liikidevaheline *-konkurents *-
Elupaik, keskkond + taimekooslus, loomakooslus, mikroobide kooslus. Ökosüsteemi elusosa Produtsendid- autotroofid(tootjad)-toodavad fotosünteesi käigus esmast orgaanilistainet- rohelised taimed. Konsumendid-heterotroofid(tarbijad9- toituvad produtsentide orgaanilisest ainest, kasutavad produtsentide salvestatud energiat. Toiduks produtsendid ja teised konsumendid. Destruendid-lagundajad-viimase astme tarbijad-bakterid ja seened-lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, et need taas kättesaadavad toitained produtsentidele. Toiduahel Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Nt: Kotkasrebanejänesrohi Kotka energia pärineb taimedest. Keskkonnategurid 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *-muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus 4)Mehaanilised *-tul i*- tolm 2. biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb *-liikidevaheline *-konkurents *-
kättesaadav päikesekiirgus, vesi, mineraalsed toiteained, temperatuur. Suures osas maismaast kontrollib NPP väärtusi vee kättesaadavus. Suhkur toodetakse veest ja CO2-st. Veepuudusel ei saa fotosünteesida. Fotosünteesil toodetavast suhkrust sünteesitakse kõiki orgaanilisi aineid. Vesi on rakkudes lahuseks, mida peab olema teatud hulgas. Vee kaudu saab taim mullast mineraalaineid. Veepuudusel paneb taim õhulõhed kinni ja ei saa end jahutada ning fotosüntees ei saa toimuda. Kontrollib ka temperatuur. Liiga kuum (valgud muunduvad) või külm temperatuur – eluprotsessid aeglustuvad või peatuvad. NPP sõltuvus vegetatsiooniperioodi pikkusest (talvel taim ei sünteesi). NPP ja mineraalsete toitainete kättesaadavus. Vee-ökosüsteemides määrab NPP väärtuse päikesevalguse intensiivsus koos taimede toitainete kättesaadavusega. 17.NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides.
Siis saavad kasvuhoo sisse taimed, kelleni muidu valgus väga ei jõua Männik vaesel mullal Päevalillepõld Maisipõld 6 Fotosünteesi kõver Mida rohkem on taimedel valgust, seda kiiremini nad kasvavad. On taimi, mis vajavad rohkem valgust ja taimi, mis vajavad vähem. Fotoinhibitsioon – fotosüntees läheb kinni liigse valguse korral. Fotosünteesi kompensatsioonipunkt – tähistab minimaalset võimalikku PARi taset, mille juures roheline taim suudab rahuldada oma energiavajaduse. Nii pime, kuidas taim suudab ellu jääda. Mida pimedamas on taim kohastunud elama, seda madalam on tema kompenstsioonipunkt. 7 2. CO2 (ja fotosüntees) • Tähtsaim süsinikuallikas.
elutegevuse saadused reageerides maakoore mineraalidega, ladestuvad maapinnale. Taim ja muld on nii oma vastastikku seotud talitluselt ja tekkelt maismaa ökosüsteemi lahutamatud osad. Hapnikusisaldus Hapnik on üks fotosünteesi põhisaadusi ja hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Toitained Looduses olevast 92-st elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40. Organismi põhitoitained on süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. Süsinik ja vesinik on esindatud kõigis orgaanilistes ühendites. Tähtsamate toitainete ülesanded organismis Element Leidub organismis Lämmastik Valkainete ja nukleiinhapete struktuuriosas Fosfor Nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuriosa Kaalium Rakuvedelikus Väävel Paljude valkude struktuuriosa Kaltsium Rakukestas, luus ja taimede rakuseintes; mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude
ühe terviku. 2) Kõik peab kuhugi kaduma (sattuma) mitteformaalne aine jäävuse seaduse tõlgendamine. Jäätmed? Biosfääri suutlikkus neid vastu võtta, taluda. 3) Loodus teab ise kõige paremini loodus reguleerib ise kõik-kõigega seotust, looduslikud lahendid on parimad. 4) Mitte midagi ei anta niisama (midagi ei saa võita kaotuseta) kõige eest tuleb maksta. õhk (ained õhus) muld, mineraalid ja kivimid hingamine fotosüntees toitumine ainevahetus taimed geosfäär pedosfäär biosfäär atmosfäär hüdrosfäär kooslus kivimid populatsioon mineraalid organism
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
0-7.0 9.0 Clostridium sporogenes 5.0-5.8 6.0-7.6 8.5-9.0 Erwinia caratovora 5.6 7.1 9.3 Pseudomonas aeruginosa 5.6 6.6-7.0 8.0 Thiobacillus novellus 5.7 7.0 9.0 Streptococcus pneumoniae 6.5 7.8 8.3 Nitrobacter sp 6.6 7.6-8.6 10.0 Kohanemine keskkonna temperatuuriga Mikroorganismid on võimelised kasvama sisuliselt kõikjal, kus leidub vett vedelal kujul, sõltumata temperatuurist. Seega bakterid võivad kasvada keskkonnas, mille temperatuur kõigub -20 kuni 120 C. Vastavalt temperatuurioptimumile jaotatakse bakterid kolme peamisesse rühma: psührofiilid, mesofiilid ning termofiilid. Mesofiilideks nimetatakse baktereid, mille kasvuoptimum on eukarüootide kehatemperatuuri sarnane, umbes 37 C. Baktereid, mille kasvuoptimum on 50 60 C, nimetatakse termofiilideks.
annaabi.ee 
