· Niccolo Machiavelli · Sündinud 1469. aastal. · Pööras tähelepanu riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale. · 15. sajandi lõpust oli ta kõrgetel ametikohtadel Firenze vabariigi valitsuses. · Pärast Medicite türannia taastamist 1512. aastal pandi ta vangi. · 1513. aastal pääses ta vanglast, kuna uus paavst Giovanni Medici kuulutas välja üldise amnestia. · Traktaadiga ,,Valitseja" ütles ta sõna sekka riigivalitsemise probleemistikus. · Teoses jagab ta valitsejatele õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. · Selleks oli vaja tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks ennast ahistatuna moraalinormidest. · Ta pidas riigi huvides valitsejale lubatuks kõiki vahendeid. · Niisuguse valitsejamudeli loomisel oli talle eeskujuks salamõrvade ja äraostmise poolest tuntud hertsog Cesare Borgia. · Kujunes makjavellismi mõiste, mis tähistabki sõnamurdlikku ja põhimõttelagedat poliitikat.
Rõhutas inimese vaba tahet, vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust, silmakirjalikkust, katoliku kiriku formaalsust, pildikummardamist. ,,Narruse kiitus" 1509. Sõjavastased vaated. Johannes Reuchlin koos Roterdami Erasmusega peeti teda ,,Saksamaa kaheks silmaks." Oli vastu juudi pühade raamatute hävitamisele. Ulrich von Hutten üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee. Niccolo Machiavelli ,,Valitsejas" võttis sõna riigivalitsemise probleemistikus. Vaja oli tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks end aheldatuna moraalinormidega. Valitseja peab olema nagu lõvi, kui tarvis, ja nagu rebane, kui tarvis. Makjavellism. Sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. Tommaso Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik." Reisikirjeldus vormilt. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele. Riigi valitseja valib rahvas, naised ja mehed on võrdsed. Saksa reformatsiooni algus
õigusinstitutsioonide ja kategooriate üksteisest range eraldamine. Siit Rooma õigusele iseloomulik normide konkreetsus ja seaduste arusaadav sõnastus. Tänapäeva jurist ei õpi Rooma õigust tundma küll kehtiva õigusena, kuid see surnud rahva õigus arendab meie juriidilist arusaamist üldse. Rooma juristide õigusprobleemide analüüs on heaks kooliks juriidilisele mõtlemisele. Olles võimeline lahendama neid probleeme, suudab tänapäeva jurist orienteeruda ka meie aja õiguslikud probleemistikus.11 11 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 14 10 Kokkuvõte Olid ajad, kus Rooma õigust ja tema seadustekogu Corpus iuris civilist peeti kogu teaduse alussambaks. Rooma on andnud paljudele õigusprintsiipidele viimistletud formuleeringu. Veel nüüdki loetakse juristidele Rooma õiguse tundmist ka praktiliselt vajalikuks. Roomlaste erakordne suurus avaldub õiguse valdamises
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud
· Nn Pimeluuletaja · Hutten oli üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee ühinenud maa suudab end kaitsta paavsti röövpoliitika eest. MACHIAVELLI JA CAMPANELLA · Ajaloolane ja kirjanik Niccolo Machiavelli(1469-1527) keskendus riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale kõrgel ametikohtadel Firenzes, tegeles eelkõige välispoliitika ja diplomaatia juhtimisega 1512. aastal pandi vangi aga amnestiaga sai välja 1513. a . · Riigivalitsemise probleemistikus ütles Machiavelli sõna sekka traktaadiga ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on vaja tarka ja osavat diktaatorit valitsemiseks kõik vahendid lubatud. Sellist mudelit kasutas Cesare Borgia, kes püüdis oma võimule allutada Kesk- Itaaliat. Kujunes hiljem makjavellismi mõiste- sõnamurdlikkus ja põhimõttelage poliitika. · Tommaso Campanella( 1568- 1639) viibis 27 aastat vanglas oma vaadete eest
salakaebused ja kaasaloovimised venestusprotsessiga tõid endaga kaasa usaldamatuse laiema üldsuse poole. Tugevnesid protestid ja kriisid rahvusliku rõhumise vastu, 1888. aastal alanud Hurda suur rahvaluulekogumine. Uute trükikodade rajamisega suurenes eestlastest kirjastajate osatähtsus, rohkem hakkas ilmuma eestikeelseid raamatuid ja ajalehti. Muutused hakkasid toimuma algupärase ilukirjanduse temaatikas, probleemistikus ja loomingulise meetodi osas. Kandavamaks muutus EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 18 eepika, algas realistliku proosa esilekerkimine, kuigi 1880. teisel poolel oli ka rahvusromantilise ajaloolise proosa kõrgaeg. Luuletajate hulka tuli palju epigoone, kelle värsid ei omandanud sisulist, kunstilist kaalu ega tähendust. Märkimisväärne protsess hakkas kujunema kirjandusliku mõtte ja kriitika arengus.
Üksikteaduste eraldumine filosoofiast toimus loodusteaduste puhul 17. ja 18 saj, teiste teadusvaldkondade puhul veidi hiljem. Õiguse ja riigi filosoofia olid algselt üldise filosoofia klassikalisteks ainevaldkondadeks. 19. saj kaotasid nad sellise rolli ja sellest alates tegelevad õiguse ja riigi filosoofiaga (mida nimetatakse enamasti õiguse filosoofiaks) väljaõppinud juristid, kes peaksid olema suutelised orienteeruma üldise filosoofia ja õiguse probleemistikus, sest õiguse filosoofias esitab küsimuse jurist ja vastab filosoof. Enamuses pole Kontinentaal-Euroopa õiguse filosoofid universaalid. Universaalsus eeldaks mõlema valdkonna põhjalikku tundmist – nii era- kui ka avaliku õiguse (viimases ka karistusõigus). Anglo-Ameerikas seevastu käsitletakse filosoofia probleeme „üldise õpetuse õigusest“ stiilis. Olenemata rõhuasetusest õiguse filosoofias on ta otsinud vastust küsimusele, teeb seda täna ja ilmselt ka homme - mis on õigus