Boltzmanni superpositsiooni printsiip Superpositsiooni printsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. On kaks superpositsiooni pritsiipi, mis on olulised plastmaterjalide käitumise prognoosimisel einevate katsetingimuste korral. Üheks on ,,Aja Temperatuuri Superpositsiooni Pristsiip" või WLF võrrand. See kirjeldab ekvivalentsuse muutusi sõltuvalt ajast ja temperatuurist. Teiseks on Boltzmanni printsiip, mis kirjeldab materjali reageeringut erinevate koormuste, pingete ajaloost. Ludwig Boltzmann oli kuulus Austria füüsik, kes sai kuulsaks oma panuse andmisega statistilise mehaanika ja statistilise termodünaamika valdkonda. Tema nime kannab ka füüsikas tuntud Boltzmanni konstant.
Keskkonna iga punkt, milleni lainetus on jõudnud, muutub ise elementaarsete keralainete allikaks. Niisuguste elementaarlainete mähispind ongi uus, järgmisele ajahetkele vastav lainefront. LAINE LEVIKUSUUND Lainefront hetkel t Lainefront hetkel t + t 8.3 Lainete interferents Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 4 Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus.
..........................................................................................................4 Lahendus asendus meetodiga .....................................................................................................5 Osapingete ja voolude leidmine............................................................................................10 Võimsuste leidmine...............................................................................................................12 Superpositsiooni meetod...........................................................................................................13 Osavoolude arvutamine.........................................................................................................18 Kookuvõte ................................................................................................................................21 Kasutatud kirjandus...........................................................................................
4)Radiogeenne soojus. 5)Gravitatsiooni energia. 6) 4,5 miljardit aastat tagasi katastroof (Maa ja teise suure taevakeha kokkupõrge), mille tulemusena moodustus Kuu. 7)3,8-4,1 miljardit aastat tagasi suur pommitamine. 5.Millega tegeleb stratigraafia? Geoloogilise vanuse määramisega. Kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. 6.Mis on stratotüüp? Kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks. 7.Steno printsiip- superpositsiooni printsiip, iga lasuv kiht lamavast kihist hilisema tekkega. 8.Eluareng (eel-)prekambriumis: Arhaikum- elu Maal ainult vees, tsüanobakterid. Proterosoikum-meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna. 9.Eluareng paleosoikumis: Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine
Asukohta, kus Maa külgetõmbe energia on väiksem. Mida väidab tõrjutuse printsiip? Too näide. - Tõrjutuse printsiip väidab,et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. - Ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see,et vesi ja keha ei saa koos ühes ühes ruumiosas paikneda, seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. Mida väidab superpositsiooni printsiip? Too näide. - Superpositsiooni printsiip väidab,et väljad ei sega üksteist ning nende mõjud liituvad - Näiteks,et erinevalt ainelistest veejugadest saavad kaks valguskiirt teineteisest segamatult läbi minna. Mida väidab absoluutkiiruse printsiip? Too näide. - Absoluutkiiruse printsiip väidab,et puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste
1. Ampere seadus- kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. 2. Biot-Svarti seadus võimaldab koos superpositsiooni printsiibiga leida mitmesuguste voolukontuuride tekitatud magnetvälja. 3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. B-vektori suunaks on magnetnõela põhjapoolus. 6. Lorentzi jõuks nimetatakse liikuvale laengule mõjuvat jõudu. 7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8
SA-12 KVANTINFORMATSIOON • Ühikuks qubit ehk kvantbitt. • Infokandjateks elektronid, aatomituumad, footonid. • Kahe kvantbiti oleku kirjeldamiseks on vaja 4-bitilist arvu, kolme kvantbiti jaoks 8-kohalist jne. • n kvantbitti. ENTANGLEMENT EHK PÕIMITUS • Kui kaks footonit omavahel kokku saavad, siis nad vahetavad omavahel infot (spin) ja jäävad üksteist mõjutama (jäävad põimituks), olenemata nende asukohtadest ruumis. • Kvantmehaanilise superpositsiooni printsiibi järgi võib spinn olla footonil (reaalajas) mõlemapidine, aga kui teostada mõõtmine, siis ta võtab ühe kindla oleku ning samas annab teisele põimitud footonile teada, mis olekus ta on. Teine footon võtab siis automaatselt vastupidise oleku. • Põimitus teeb võimalikuks sellised asjad nagu kvantarvutid ja kvantteleportatsioon. Samuti kasutavad seda ka osad kvantkrüptoloogia protokollid. KVANTARVUTID
Mida tähendab suletud ja mida avatud süsteem? Füüsika süsteem- on omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Avatud süsteemiks nim. süsteemi, millesse kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka mittekuuluvate kehade ja/või süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskonnaga. Suletud süsteemiks nim. süsteemi, milless kuuluvad kehad on vastastikmõju ainult omavahel ja millel on puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6. Defineeri superpositsiooni prinipsiip ja absoluut kiiruse printsiip Superpositsiooni printsiip väidab, et kui tahes palju väliseid objekste võib täita üht ja sama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt liita. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt välise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste omavaheline liikumine aga suhteline. 7
samasuunaline. Miks nimetatakse kahe esimese rühma aineid nõrkadeks magneetikuteks, viimaseid tugevateks magneetikuteks? Diamagneetik nõrgendab vähesel määral talle mõjuvat magnetvälja, paramagneetik tugevdab vähesel määral talle mõjuvat magnetvälja, ferromagneetik aga tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni tuhandeid kordi. 4. Kirjelda väljade superpositsiooni (liitumise) printsiipi kasutades magnetvälja, mis kujuneb keha sees võrreldes väljaga väljaspool keha (välise väljaga) kõigi kolme magneetikute rühma puhul. a) diamagneetikute puhul Superpositsiooni printsiibi kohaselt laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute väljatugevuste vektoriaalse summaga. Diamagneetikute puhul kujuneb
paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega. Sidemete aksioom- iga seotud keha võib vaadelda vabakehana, kui asendada sidemed sideme reaktsiooniga Sidemete liigid- silepind, karepind. Staatika- uurib keha tasakaalu/neile rakendatud jõusüsteemide tasakaalu ja taandab jõude Superpositsiooni aksioom- tasakaalus olevate jõudude lisamine kehale või ära jätmine ei mõjuta keha tasakaalu. Tasakaalu aksioom- 2 abso. jäigale kehale rakendatud jõud on tasakaalus, kui neil on ühine mõjusirge ja on võrdvastupidised Taustsüsteem- tingmisi liikumatud kehad, mille suhtes on otsustatud määrata keha asend ruumis Teo.mehaanika-uurib absol jäikade kehade liikumist/paigalseisu, neile rakendatud jõudude toimel. Triboloogia- teadus hõõrdumisest.
paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega. Sidemete aksioom- iga seotud keha võib vaadelda vabakehana, kui asendada sidemed sideme reaktsiooniga Sidemete liigid- silepind, karepind. Staatika- uurib keha tasakaalu/neile rakendatud jõusüsteemide tasakaalu ja taandab jõude Superpositsiooni aksioom- tasakaalus olevate jõudude lisamine kehale või ära jätmine ei mõjuta keha tasakaalu. Tasakaalu aksioom- 2 abso. jäigale kehale rakendatud jõud on tasakaalus, kui neil on ühine mõjusirge ja on võrdvastupidised Taustsüsteem- tingmisi liikumatud kehad, mille suhtes on otsustatud määrata keha asend ruumis Teo.mehaanika-uurib absol jäikade kehade liikumist/paigalseisu, neile rakendatud jõudude toimel. Triboloogia- teadus hõõrdumisest.
seadus(F= k q1q2/ r2)El.välja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E= F/q E-elektrivälja tugevus (V/m) F-jõud(N) q-laeng(c) F= q1q2/Er2, njuuton kuloni kohta on sellise el.välja tugevus, milles punktlaengule suurusega 1C mõjub 1N,el.välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat, positiivse punktlaengu e-vektor on suunatud laengust eemale, elektrivälja superpositsiooni printsiip-selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriväli mille väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest A=F*s*cosa. AeEp=m*g*h)=A=E*q*d. A-töö(J) E-elektriväljatugevus (V/m) q-laeng(c) d-kaugus neg.plaadist
seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt.Sõnasta atomistlik, energia miinmumi, tõrjutus-, superpositsiooni- ja absoluutkiiruse printsiip (pead oskama ka oma sõnadega lahti seletada.) 15. Relatevistliku füüsika peamine eripära. 16.Mis juhtub ajaga ja pikkustega erinevates taustsüsteemides? Kas need muutused on tegelikud või näilised? 17.Kuidas on seotud mass ja energia ja mida see meile kogu looduse kohta ütleb?
q – punktlaengu laeng (C) r – vaadeldava punkti kaugus punktlaengust (m) ε −¿ dielektriline läbitavus (-) 5. Ühes ja samas ruumipiirkonnas võib üheaegselt olla mitme erineva laetud keha elektriväli. Sellisel juhul need elektriväljad üksteist ei sega ja vaadeldavas ruumipunktis üksikute elektriväljade välja tugevused liituvad vektoriaalselt. Selles seisneb elektriväljade superpositsiooni printsiip. 6. Homogeenne elektriväli on selline elektriväli, mille igas punktis on elektrivälja tugevus ühesugune nii suuruselt kui ka suunalt. 7. Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igasse punkti tõmmatud elektrivälja tugevuse vektor ühtib sellesse punkti tõmmatud puutuja sihiga. Nad on suunatud positiivse laenguga kehalt negatiivse laenguga keha poole. Neid kasutatakse elektivälja kujutamiseks joonisel. Q219*’
jõu F ja keha laengu q suhe: F E = q Välja jõujooned välja piltlikustamiseks konstrueeritud suunaga jooned, mille mistahes punktist tõmmatud puutuja suund langeb kokku selles punktis väljatugevuse vektori E suunaga; Väljade superpositsiooni printsiip väljatugevuse jaoks - kui välja tekitavaid laetud kehi on rohkem kui üks, siis nende kehade poolt tekitatud summaarse välja tugevus mistahes väljapunktis leitakse üksikute laetudkehade poolt tekitatud
Elektriväli-laengute vahelise mõju vahendaja. Mateeria jaguneb aineks ja väljaks. Elektrivälja tugevus mingis punktis-näitab sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus-vektor, mis on suunatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunas. Elektrivälja superpositsiooni printsiip-summaarse elektrivälja leidmiseks tuleb kõik elektrivälja tugevused, kui vektorid liita. Punktlaengu elektrivälja tugevus- ( V/M, k-9*, e-aine dielekt läbist(1), r-kehade vaheline kaugus(m) Elektrivälja jõujoon-joon, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeenne- selline elektriväli, mille välja tugevus on suuruselt ja suunalt igas punktis ühesugune. (selle korral on jõujooned paralleelsed sirged)
ühtviisi. Staatika aktsioomid 1. Tasakaalu aksioom: kaks absoluutsele jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad pikki samasirget. See aksioom määrab ära lihtsaima tasakaalus oleva jõusüsteemi. Keha, millele mõjub üksainus jõud ei saa olla tasakaalus. See aksioom kehtib ainult absoluutselt jäiga keha korral, sest deformatsiooni puhul nihkuvad rakenduspunktid. 2. Superpositsiooni aksioom: Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Esimese ja teise aksioomi alusel saab järeldada, et jäiga keha tasakaal või liikumine ei muutu, kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõumõjusirget keha mistahes teise punkti. ||= Ja olgu meil tarvis rakenduspunkt üle viia punktist A punkti B. Superpositsiooni aksioomi järgi võime lisada punkti B tasakaalus olevad jõud. Seejuures ja . Et ja on
Samafaasipinnad Kõik need keskkonnaosakesed, mis asuvad laineallikast ühesugusel kaugusel r, võnguvad seaduspärasuse põhjal kõik samas faasis ja paiknevad allikat ümbritseval sfääril raadiusega r. Lainefront kaugem samafaasipind, milleni laine vaadeldavaks ajahetkeks jõudnud on. 21. Sõnastage Huygens-Fresneli printsiip. Tehke joonis koos selgitustega. Keskkonna iga punkt,milleni lainetus on jõudnud,muutub ise elementaarsete k eralainete allikaks. 22. Sõnastage lainete superpositsiooni printsiip. Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis n ad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summaarne hälve on üksiklai nete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 23. Mis on koherentsed lained? Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ru umipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune saged us. 24. Mis on interferents
Osakeste terasuuruse varieeruvust või ühtlust setendis iseloomustatakse lõimise sorteeritusega. Praktikas kasutatakse eelkõige purdosade ümardatuse astet, mida saab määrata vastavate etalonide järgi. Osakeste ümardatus sõltub valdavalt koostisest (mehhaanilisest vastupidavusest) ja osakeste transporditeekonna pikkusest. Keskmine terasuurus lõimise aritmeetiline keskmine. 4. Stratigraafia põhireeglid ja nende rakendamine superpositsiooni printsiip, pindalaline pidevus, Smith'i protseduur (indeksfossiil) jt. stratigraafia kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. Põhireeglid: (1)superpositsiooni printsiip tuletab kivimite ruumilistest ainetest nende ajalised suhted. (2)pindalaline pidevus settekiht ulatub pidevana lateraalselt igas suunas kuni väljakildumiseni või kontaktini settebasseini äärel. (3)algse horisontaalse lasuvuse printsiip väidab, et gravitatsiooniliselt nt
Coulomb´i seadus- kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. F=k*q1*q2/r2 El.konstant- Dielektriline läbitavus-näitab, kui mitu korda on elektrijõud vaakumis suurem kui aines. __=Fo/F Vaakumis __=1 __>1 El.väli- elektriliselt laetud kehade poolt tekitatav jõuväli. El.välja tugevus-näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehadele. q=+1C E=F/g Superpositsiooni printsiip ehk liitumispõhimõte- võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektorite summa ehk E- vektoreid tuleb liita. El.välja jõujooned- mõtteline joon, mille igas punktis on el.välja tegevuse vektor (E) suunatud pikki selle joone puutujaga. El.välja graaf.kujutamine- Homogeene el.väli- On ühesugune raskusjõu väli. Tema välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Töö el
(faraday,maxwell) Kaugmõju teooria järgi toimub mõju edasikandumine vahetult läbi tühjuse. Coulomb,Ampere Elektriväli iga elektrilaengu ümber on alati tema elektriväli. Elektrivälja kaudu toimubki ühe laetud keha mõju teisele. Elektriväli on mateeria vorm. Elektrivälja iseloomustamiseks kasutatakse elektriväljatugevust. Elektrivälja tugevus füüsikaline suurus mis võrdub antud välja punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q 1N/C või 1V/m Superpositsiooni printsiip Kui antud väljapunktis tekitavad elektrivälja mitu elektrilaegut, siis summaarne elekriväljatugevus on võrdne üksikute elektriväljatugevuste vektori summaga. Elektrivälja jõujooned pidevad jooned mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Homogeenne elektrivälielektrivälji mille tugevus on välja igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ühtlaselt laetud kera elektriväli Laeng on jaotunud ühtlaselt kera pinnal.
U= A/q elektrivälja potensiaal: sabaga p= Ep/q elektrimahtuvus: C= q/U elektrivälja energia: Ep= E*q*d Seadused ja printsiibid: Coulumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. F= k*q1*q2/r ruuduga Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt iselooritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Superpositsiooniprintsiip elektriväljas: Superpositsiooni kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. S.t E- vektorid tuleb liita geomeetriliselt. Põhimõisted: Elektrilaeng- Laetud osakeste kogum. Elektriväljatugevus- Jõud, mis mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Potensiaal- Näitab, kui suur on elektrivälja punktis ühikulise positiivse laenguga keha pot. Energia. Pinge- Kahe punkti potensiaalide vahe
Kui vool liikus mõlemas juhtmes samas suunas, siis juhtmed tõukusid; kui voolud liikusid eri suundades, siis aga juhtmed tõmbusid. 8) Mida iseloomustab ühik 1 tesla? - Tesla on magnetilise induktsiooni SI-süsteemi tuletatud mõõtühik. Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1 amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 njuuton, siis on välja magnetinduktsioon 1 tesla. 9) Mis on superpositsiooni printsiib? Superpositsiooniprintsiip kehtib elektromagnetväljas, kus laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 10) Kuidas on suunatud elektrivälja ja magnetvälja jõujooned? Elektriväli Elektriseeritud kehadel on suunatud väljajooned positiivselt kehalt negatiivsele. Magnetväli Magnetiseeritud kehal on suunatud väljajooned põhjapooluselt lõunapoolusele.
r mõjuva jõuga. Punktlaengu q elektrivälja tugevus kohavektoriga r määratud punktis: r r 1 q r r r E= e r , kus e r = - kohavektori suunaline ühikvektor. Punktlaengute süsteemi 4 0 r 2 r elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga r r (superpositsiooni printsiip): E = Ei . i Laengute pideva jaotuse korral kasutatakse laengutiheduse mõistet: ruumtihedus dq dq dq = , pindtihedus = , joontihedus = . Kui laeng on jaotunud ruumiosas V dV dS dl r r r 1 r dV
juhtmega ristuvas magnetväljas. Vasaku käe reegel: Kui vaskaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suuna ja magnetväli on suunatud peopessa, näitab pöial juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Kruvireegel- Vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooni printsiip- Kehade süsteemi poolt tekitatud magnetinduktsioon on võrdne üksikute kehade poolt tekitatud magnetinduktsioonide summaga. Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal. ?=B /B F= 0 q*v*B*sin?
Kaugmõju: mõju edasikandumine toimub vahetult läbi tühjuse 9. Elektriväli: eriline mateeria vorm, mis eksisteerib sõtlumatult meist ja meie teadmistest tema kohta. EV liikumine ei allu Newtoni mehaanika seadustele. Põhiomadus: mõjub elektrilaengutele teatud jõuga. 10. Elektrivälja tugevus: vektoriaalne suurus, EV tugevus antud väljapunktis on võrdne sellesse väljapunkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suhtega. E=F/q [1 N/C] [1 V/m] 11. Väljade superpositsiooni printsiip: kui antud välja pinktis tekitab elektrivälja kaks ja enam laengut, siis summaarne EV tugevus on võrdne üksikute EVde tugevuste vektorsummaga. (NB! vektormärkidega!) E=E1+E2+E3+...+En 12. Elektrivälja jõujooned: 1)algavad pos. laengutelt, lõppevad neg. 2)jõujooned on pidevad 3)jõujooned ei lõiku 4)mida lähemal laetud kehale, seda suurem jõujoonte tihedus JOONIS! 13. JOONISED: pos., neg., samanimeliste ja erinimeliste laengute joonised 14
Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.(soojus kandub alati kuumemalt külmemale kehale, kivi kukkub allapoole jne) Tõrjutuse printsiip- ainelisi objekte ei saa üksteise sisse panna ( õuna ei saa pirni sisse panna) Absoluutkiirse printsiip- puhalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega.( valguse liikumine- ei sõltu ka teistest) Superpositsiooni printsiip- väljad ei sega üksteist ja nende mõjud liituvad. (laserite läbimine üksteisest). Klassikaline füüsika uurib makromaailma nähtusi, aga relativistlik füüsika uurib aega ja ruumi. Massi ja energia samaväärsus: Einseteni teooria- mass ja energia on üks ja sama. Nad on ühe ja sama füüsikalise maailma-mateeria- kahe erineva avaldusvormi väljendused. Mass väljendab ainet ja energia väljendab väljasid. Valem: E=m*c(ruudus)
5. Aine vüib muunduda väljaks ja vastupidi Paigalseisvate laetud kehade vahel on elektrostaatiline väli. Elektrivälja iseloomustavaks suuruseks on elektrivälja tugevus, mis näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Välja tugevus on suunaga ehk vektroiaalne suurus. Punktlaengu välja suurus on võrdeline laengu suurusega ja pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga. Positiivse punktlaengu välja tugevus on positiivne ja vastupidi. Seda nimetatakse superpositsiooni printsiibiks ehk liitumise põhimõte. Laengute süsteemi väljatugevus võrdub üksikute laengute väljatugevuste summaga. Selleks, et elektrivälja kujutada kasutatakse elektrivälja jõujooni. See on mõtteline joon mille igas punktis on välja tugevus suunatud pikijoone puutujat. Seal kus väli on tugevam paiknevad jõujooned tihedamalt. Nii nagu raskuskiirendus Maal on muutumatu ehk homogeenne, nii võib ka elektriväli olla
Antud vektori vastandvektoriks nimetatakse vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja võrdne pikkus, kuid vastupidine suund. Vektori projektsioon- Vektori projektsiooniks teljele x nim telje lõigu a*b pikkust mille algus on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks vektori lõpuprojektsioon teljele. Vektori projektsioon on posit kui telje lõigu sound langeb ühte telje suunaga, millele projekteeritakse vector ja minus kui need suunad on vastupidised. 14. Staatika aksioomid- Superpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudade lisamine v ära jätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu ja liikumist Jäiga keha tasakaal ja liikuine ei muutu kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõu mõju sirget keha teise punkti.Jõu rööpküliku aksioom- Keha nimgis punktis rakendatud kahe jõu liitmine kahe jõu liitmine toimub rööpküliku reegli järgi: Jäiga keha ühte ponkti rakendatud kahe jõu resultant on rakendatud samasse punkti ja võrdub nende summaga
Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis kasutusele sõna difraktsioon ja oli esimene, kes tegi 1665. aastal selle nähtuse täpsed vaatlustulemused. Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. Kui takistavas objektis on mitu lähedal asuvat ava, siis võivad muutuda pärast selle läbimist laine muster ja intensiivsus. See juhtub superpositsiooni tõttu. Tekib interferents, mille korral erinevad laine osad pärast objekti läbimist jõuavad vaatlejani, pärast erineva teepikkuse läbimist. Laser kiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Difraktsiooni formalismi saab kirjeldada ka nii, et lained levivad piiratud ulatuses vabas ruumis. Kasutades difraktsiooni võrrandeid, saab uurida laserikiire profiili laienemist, radariantenni kiire kuju ja vaatevälja ning
mjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivlja levimiskiirus on vrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektrivli on elektromagnetvlja piirjuht. Elektrivlja tugevus ehk elektrivljatugevus on fsikaline suurus, mis vrdub antud vljapunkti asetatud punktlaengule mjuva ju ja selle laengu suhtega. Kui me thistame elektrivlja tugevuse thega E! ja mthikuks SI- ssteemis on volti meetri kohta (V/m), vime kirjutada E=F/q Vljade superpositsiooni printsiip-elektrivljas kehtib superpositsiooniprintsiip e. liitumsie phimte.Selle kohaselt vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuste vektoriaalse summaga.Lihtsamalt eldes E vektoreid tuleb liita. Elektrivlja jujooned - Elektrivlja graafiliseks kirj. kasut.jujooni.Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on E vektor suunatud piki selle joone puutujat.Jujooned on inimese poolt vlja meldud abivahendiks elektrivlja kirjeldamisel.
Polaarse dielektrikulid on dipoolid st nende plusslaengu kese ja elektriväli. Punktlaengu elektriväljatugevus:E= k*q/Er =q//4piEE0r2. E-elektriväljatugevus (V/m) q=laeng(c) E- ainedielektriline läbitavus. E 0- 8,85* 10-12 F/m. miinuslaengukese ei ühti. Kui polaarne dielektrik panna elektrivälja, siis hakkavad dipoolid orienteeruma välise välja sihis ja nõrgestavad k- 9*109 N*m2/c2. F-k*q1/Er 2. Kehtib elektrivälja superpositsiooni printsiip. Summaarse elektrivälja tugevus on võrdne liituvate väljade elektrivälja tugevuste summaga. Laetud tasandi elektrilaeng. E= q/2EE0S. S-pindala. Suur laetud tasand tekitab homogeense elektrivälja homogeenne on selline elektriväli mille sellega elektrivälja. See mitu korda dielektrik nõrgestas elektrivälja ongi elektrivälja läbitavus. E=E0/E. E- aine dielektriline läbitavus (-) E0- väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama
Elektromagnetväli ja gravitatsiooniväli aga pole ruumis piiratud. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E=F/q 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega q ning pöördvõrdeline vahekauguse r ruuduga. 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) Laengute süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita. 16. Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks? Kuidas on sellised jooned suunatud? Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 17. Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks? Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. 18
Laengute vahel mõjuva jõu suurus sõltub keskkonnast, milles osakesed asetsevad vaakumis on vastastikmõju kõige tugevam, teistes keskkondades on samade laengute vastastikmõju elektriväli samal kaugusel nõrgem. 5. Mida iseloomustab keskkonna dielektriline läbitavus? Suurust, mis iseloomustab mitu korda on kuloniline jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis, nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks. 6. Sõnasta elektriväljade superpositsiooni printsiip. Kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. 7. Mis on elektrivälja jõujooned? Kuidas neid joonestatakse? Väljade kirjeldamiseks kasutatakse kujutletavaid jooni jõujooni. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. Kuna väljade puhul kehtib superpo-
Maa tuum on geosfäär, mis algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini. Maa tuum koosneb peamiselt Fe ja Ni sulamist, milles on vähesel määral S, Si ja C lisandeid. Tuum jaguneb kaheks: välistuum(vedel) ja sisetuum(tahke). Maa tuumas on temperatuur 4000-6000 kraadi. 4. Geoloogilise ajaarvamise meetodid Stratigraafia tegeleb geoloogilise vanuse määraminsega. Kihimkehade suhtlise vanus määratakse kuue stratigraafilise printsiibi või meetodi abil: Superpositsiooni printsiip kui tunnistada, et iga kiht tekib horisontaalse kehana, siis iga lasuv kiht on lamavast kihist hilisema tekkega. Superpositsiooni printsiip järjestab vanuseliselt mis tahes kivid või kivimkehad nende vaadeldavate lasuvussuhete järgi. Algse horisontaalse lasuvuse printsiip väidab, et gravitatsiooniliselt nt vees settinud osakesed ladestuvad horisontaalsete kihtidena. Seega, kui läbilõikes on tegemist
Jõujoonte suuna määrab magnetnõel, neid saab nähtavaks teha magnetpuruga, mida tihedamalt nad on seda tugevam on väli, nad ei lõiku kunagi, on kinnised kõverad. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemissuunaga kui voolusuunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Parema käe reegel: püstine pöial näitab voolusunda, sõrmed ruskas vms näitavad magnetvälja suunda. Superpositsiooni printsiip: kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor on võrdne üksikute kehade B-vektorite summaga. Solenoid kõrvuti asetsevatest keerdudest koosnev ringjuhe. Kasutatakse kruvi- või parema käe reeglit. B=( 0*I*N)/l (N-keerdude arv) Pöörisväli väli, mille jõujooned on kinnised kõverad. Elektromagnet kujutab endast raudsüdamikku ja sellele keritud mähist(pooli). Voolu juhtimisel pooli raudsüdamik magneetub ja tugevdab magnetvälja
fotoplaat muutub Fresneli tsooniplaadiks. Taasvalgustamisel toimib tsooniplaat nagu lääts, fokuseerides valguse ühte punkti, mis ongi meie eseme tõeline kujutis. Tekib ka näiline kujutis samale kohale, kus ese hologrammi salvestamisel viibis. Keerulisemaid esemeid võib vaadelda koosnevat punktesemetest. Seega on nende valgusväli punktallikate valgusväljade summa ning lihtsustatult võib keerulisemate esemete hologramme vaadelda kui punktesemete hologrammide superpositsiooni. Klassifikatsioon Hologramme klassifitseeritakse kolme omaduse põhjal: Eristatakse amplituud- ja faasmodulatsiooni. Amplituudmodulatsiooni puhul omandab salvestav materjal läbilaskvuse, mis on võrdeline peale langeva valguse intensiivsusega. Faasmodulatsioon saadakse muutes materjali paksust või murdumisnäitajat proportsionaalselt holograafilise interferentsmustri intensiivsusega.
· Kompassi magnetnõel võtab ruumis kindla asendi põhja-lõuna sihis · Aatomid kiirgavad ülearuse energia valgusena välja -- ained hakkavad kuumutamisel ning elektrivälja toimel helenduma. Aine ja välja printsiip, mille kohaselt ei saa ühes ja samas punktis olla 2 täpselt ühesugust keha. Teisisõnu: Pauli keelu printsiip, mille kohaselt ühes ja samas punktis ei tohi korraga olla 2 osakest, mille energiad on täpselt ühesugused. Superpositsiooni printsiip: Et saada kätte välja tugevus ühes punktis, tuleb liita kokku kõik ruumis paiknevad väljad. Tõrjutuse printsiip makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see, et vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja.
Suunda saab määrata magnetnõelaga, looduses ei esine. Mida tihedamalt on jõujooned, seda tugevam on elektriväli. Jõujooned ei lõku kunagi. Magnetvälja jõujooned on alati kinnised kõverad.Magnetvälja jõujooned ümbritsevad vooluga juhet kontsentriliste ringjoontega. Välja suuna jõujoonel määrab kruvireegel magnetvlja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Magnetvälja kohta kehtib superpositsiooni printsiip. Kui ühes punktis tekitab magnetvälja mitu keha, siis summaarne magnetinduktsioon on üksikute kehade poolt tekitatud B- vektorite vektoriaalne summa. Ringjoone magnetväli keskel kõige tugevam.Solenoidi magnetväli spiraaljuhe. Solenoidi sees on magnetväli homogeenne jõujooned on paralleelsed ja vahekaugus ei muutu. Pöördmagneti väli pöörisväli on väli, mille jõujooned on alati kinnised kõverad
protsessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. // Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Oma lihtsaimal kujul väidab Pauli printsiip, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla täpselt samas kvantolekus.Kaks elektroni ei saa aatomis käituda täpselt ühtemoodi, omades täpselt ühepalju energiat. 18.Mille poolest erineb eelmises punktis nimetatutest superpositsiooni printsiip? (3.6.3) Tõrjutusprintsiip määrab ära, kui palju elektrone saab olla aatomite elektronkihtides.Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks.Superpositsiooniprintsiibi kehtivust kinnitab näiteks tõik, et erinevalt ainelistest veejugadest saavad kaks valguskiirt kui väljalist objekti teineteisest segamatult läbi minna. 19
1. Aktualismi printsiip Aktualismi printsiip on meetod mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Tõestuseks on näiteks vired. 2. Steno printsiip, Tüpii seadus Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk
tasapinnal, st. lainepind on tasapind. · Tasalaine võrrand: , kus on võnkuva punkti hälve, lainearv, ja v laine levimiskiirus. Lainepikkus on kahe lähima punkti vaheline kaugus, mis võnguvad samas faasis, kusjuures . · 9. Laine faas, faasikiirus. Lainevõrrand. · Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel. Laine faasikiirus v on faasitasapinna levimise kiirus. · Lainevõrrand kirjeldab füüsikaliste lainete levikut, . · 10. Superpositsiooni printsiip. Seisevlaine. · Lainete liitumisel kehtib superpositsiooni printsiip, mille kohaselt nad liituvad üksteist häirimata. Lainete liitumisefektide üheks näiteks on seisevlaine, mis saadakse kahe vastassuunalise sama amplituudiga laine liitumisel: , kus seisevlaine amplituud väärtus sõltub asukohast. Seisevlaine sagedusspekter on diskreetne. · III. Molekulaarfüüsika ja termodünaamika. · 1. Termodünaamiline ja statistiline uurimismeetod.
elektroonikakomponendid asendavad erilahendustena valmistatud komponente. Süsteemitehnika probleemid on sarnased tarkvaratehnika omadele. Samas on tarkvara olnud (kahjuks) süsteemiinseneride silmis suureks probleemiks süsteemide realiseerimisel. Paljud projektid on tarkvara loomisprotsessi aegluse tõttu venima jäänud. Süsteemi üldised omadused iseloomustavad süsteemi kui tervikut ja neid ei saa vaadelda kui üksikute komponentide omaduste superpositsiooni. Sellised omadused on seotud üksikute komponentide omavaheliste suhetega. Seetõttu on neid võimalik vaadelda ja mõõta alles siis, kui kõik komponendid on süsteemi lisatud. Selliste omaduste hulka kuuluvad: m Süsteemi kogukaal seda omadust on võimalik arvutada kõiki üksikkomponentide superpositsioonina. m Süsteemi usaldatavus sõltub nii iga komponendi usaldatavuse faktorist kui ka
Näeme, et tulemus ei sõltu silindri pikkusest. Seega on mistahes kaugusel tasandist väljatugevuse suurus ühesugune. Lõplike mõõtmetega tasandil on ülalsaadud tulemus õige ainult nende punktide jaoks, mille kaugus plaadi äärest on oluliselt suurem kaugusest plaadi endani. · Kahe erinimeliselt laetud tasandi väli. Kaks paralleelselt lõputut tasandit on laetud erinimeliselt võrdse konstantse pindtihedusega , võib välja leida kui kummagi poolt eraldi tekitatud välja superpositsiooni. Tasanditevahelises piirkonnas on liituvad väljad ühesuunalised, mistõttu resultantvälja tugevus . Väljaspool tasanditega piiratud ruumi on liituvad väljad vastassuunalised, mistõttu resultantvälja tugevus võrdub nulliga. Vali on koondunud tasandite vahele. Väljatugevus on selle piirkonna punktides suuruselt ja suunalt ühesugune ning seda nim homogeenseks. Väljatugevusjooned selles kujutavad endast võrdsel kaugusel asetsevate paralleelsete sirgete kogumit.
E= ühik - 1SI E = =1 E-d nimetatakse ka elektrivälja jõu q 1C m karakteristikuks 1 q Punktlaengu elektriväljatugevus - E = e 4 r 2 n Punktlaengute süsteemi elektriväljatugevus - E = i =1 E i - superpositsiooni printsiip dq dq dq Ruumtihedus - = ; pindtihedus - = ; joontihedus - = dV dS dl 1 r dV E= 4 V r 3 Vektori E voog arvuliselt võrdne välja joonte arvuga läbi selle pinna = ES Elementaarvoog d = EdS cos 1.4. Gaussi teoreem
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim). Geokronoloogiline skaala liigestab Maa ~4,6 miljardilise aastase ajaloo erineva pikkusega üksusteks. Geokronoloogilne skaala on evolutsioneeruv. - Millega tegeleb stratigraafia? - Kuidas määratakse kivimite suhteline vanus? - Milliseid meetodeid on võimalik kasutada kivimite absoluutse vanuse määramiseks? - Mis on superpositsiooni printsiibi põhimõte? - Mis on algse horisontaalse lasuvuse ja lateraalse pidevuse printsiipide sisuline tähendus? - Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel? - Mida näitab fossiilide koosluste migratsioon? - Millele viitab katkestuspind? - Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine? - Mis on kronostratigraafia ja geokronoloogia vahe? Murenemine: Protsessid ja saadused
JÕUD Jõudude superpositsioon Jõud on vektor, millega saab kirjeldada ühe keha mõju teisele või keha mõju keskkonnale või keskkonna mõju kehale. Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis mõju avaldab nende (vektor)summa resultantjõud. Resultantjõud mõjutab keha samamoodi, nagu mõjutaks üksainus jõud, mille suund ja suurus on samasugune. See on jõudude superpositsiooni printsiip. Superpositsioon tähendab sõltumatut liitumist. Seega saab toimida ka vastupidi iga jõu võib lahutada sobivateks komponentideks, mis on rakendatud samasse punkti. F Fy Fx Joonis 1. Me võime tirida mingit objekti jõuga F , aga samamoodi kahe jõuga Fx ja Fy ning objekt
22.Thmosni seadus e võnkeringis.: Võnkeringis tekkivate omavõnkumiste periood on võrdeline ruutjuurega võnkeringi induktiivsusest ja ruutjuurega võnkes ??. Mahtuvusest. T=2piidLC 23.Laengu jäävuss.:kehade elektriseerimisel on suletud süsteemis kõikide laengute summa const. 24.Colombi seadus (laenguvastasmõjukohta): kaks laengut mõjutavad vastastikku jõuga,mis on võrdeline laengute suuruste ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=q1q2/r² F=k*q1q1/r² Es 25.Superpositsiooni printsiip (mitmelaengulisteelektriväljakohta): kui elektriväljad tekitavad mitu laengut, siis välja tugevus mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga: E1+E1+..+En=E 26. Potentsiaali reegel: kui elektriväljad põhjustavad mitu laengut, siis ev potent. mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt potentsiaalide algebralise summaga. f=f1+f2+..+fn (fii) 27.Ohmiseadus vooluringi osa kohta: voolutugevus antud
Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya, Za kolme vektoriga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya kahe vektoriga. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad piki sama sirget. Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist? Absoluutselt jäigale kehale võib tasakaalus olevaid jõude mis on võrdvastupidised ja mõjuvad piki sama sirget, lisada piiramatu arv ilma et need mõjutaks keha tasakaalu või liikumist. Mida tähendab see kui öeldakse, et jõud on libisev vektor? s.t
7. Selgita laengute jäävuse seadust. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? 9. Sõnasta Coulombi seadus? (valem) 10. Mida näitab kontstant k? 11. Mida nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks? 12. Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) 16. Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks? Kuidas on sellised jooned suunatud? 17. Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks? 18. Mis iseloomustab potentsiaalivälju? 19. Kuidas leida elektrivälja tööd? Valem 20. Mida nimetatakse energia 0-nivooks? 21. Kuidas leida punktlaendu potentsiaalset energiat elektriväljas? Valem. 22. Defineeri elektrivälja potentsiaali mõiste. Valem 23. Mida nimetatakse ekvipotentsiaalpinnks? Mis on sellel liikudes iseärast? 24
annaabi.ee 
