Crassus Sai kuulsaks Spartacuse ülestõusu mahasurumisega Pompeius - Caesar vallutab gallia, tapsid 12 meest lõid mõõgad sisse (triumviraat) Caesari kalender 1918 (Pärast Gregoriuse kalender) ruubika jõe langetamine langetas raske otsuse Vabariigi langus · 59 a. Valite caesar konsuliks 58-51 alistas Gallia Rooma võimule · Crassus sai sõjakäigul surma ja vastuolude tõttu puhkes sõda Pompeiuse ja cAESARI VAHEL. SENAT KÄIS cAESARIL gALLIAS .. · Printseps "rooma riigi esimene mees" · 30. eKr hõivas Griptuse ja liitis selle Rooma riigiga (see sündmus tähistab vabariigi lõppu) · Rooma õigus (õigusteadus) Vana rooma kultuur · Orjad(õpetajad ja arstid ja need kes haritud ei olnud, rakendati raskesse füüsilisse töösse) · naistel oli rohkem võimalusi võrreldes kreekaga · Metseen kultuuri Metsenas (andis peavarju andekatele inimestele) tegutses aleksandri ajal Usk:
*Tooga (78) vanarooma meeste üleriie *Kohort(85) - kümnendik Rooma leegioni Ptk XIII-XIV *Otoman ( 91) Türgi diivan *Juno(100) vanarooma abielu ja *Epistel ( 91) - noomitus- v õpetuskõne sünnituse jumalanna *Sofist (96) - filosoofiakoolkonna liige *Amor(100) vanarooma armastusjumal *Jupiter(100) - vanarooma peajumal Teine raamat Ptk I-III *Sõjatribuun (106) - leegioni ülem Rooma *Printseps (109) esimene, pealik, sõjaväe esimene inimene(riigis) *Pandateria (106) *Mureen (110) - kala 6 *Bireem (114) - pealistikuse sõudjate reaga maakonna põhiosa. Idas külgneb sõjalaev antiikajal ta Türreeni merega, põhjas *Neim (114) - kättemaks eraldatud KorsikastBonifacio väinaga.
o Rooma laienes vallutuste tulemusena o Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused(ius civile roomlaste enda õigus, ius honorarium oli rooma riigi magistraadi/preetori loodud õigus rooma kodanikele, ius gentium lõi preetor peregrinus, rooma kodanike ja võõramaalaste vahele) Printsipaadi aeg(27 ekr 284 pkr) o Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps(esimene) o Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile o Senat muutub printsepsi tööriistaks o Õigusteaduse õitseaeg, õigusteaduslikud koolkonnad(saniniaanid ja prokuliaanid) o Jurist salvius iuliandus ,,edictuum perpetuum" ca 130 pkr- võttis kokku senise preetorite õigustloova tegevuse, võttis kokku kõik senised ediktid, võttis kokku nii ius civile kui ius honorarium o Jurist gaius ,,institutiones"(160 pkr)- sissejuhatav õpik eraõigusesse,
Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil Rahvakoosolekud andsid välja seadusi XII tahvli seadused (451 / 450 eKr) Tekkis preetoriamet (367 eKr) Rooma laienes vallutuste tulemusena Õigus ius civile’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused. 3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile Senat muutub printsepsi tööriistaks Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid) Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius
Rahvakoosolekud andsid välja seadusi iii. XII tahvli seadused (451/450 eKr) iv. Tekkis preetoriamet (367 eKr) v. Rooma laienes vallutuste tulemusena vi. Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused c. Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr) i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii. Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile iii. Senat muutub printsepsi tööriistaks iv. Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid v. Jurist Salvius Iulianuse "Edictuum perpetuum" (ca 130 pKr) vi. Jurist Gaiuse "Institutiones" (160 pKr) d. Dominaadi ehk absoluutne monarhia aeg (284-565):
legitimeeritusega. Sellele vastandus potestas – ametist tulenev võim, mis oli konsulitel ja teistel magistraatidel ning mida Augustus endale ei soovinud. Auctoritas’el põhines ka printsepsi otsuste seadusjõud, kuigi nad formaalselt seadused polnud. Ametlikult andis rahvas lex de imperio’ga (võimuvolitusi andva seadusega) Augustusele volituse seadusi oma konstitutsioonidega tõlgendada. Põhimõtteliselt allus algselt isegi printseps seadustele, kuigi hiljem leidis rohkem rakendust põhimõte: princeps legibus solutus est. Augustus suutis luua suurepärase valitsusaparaadi, nii et kõik ametnikud, k.a senati liikmed said palka. Ametnikeks said lojaalsed ja haritud orjad, vabaks lastud või ka kõrgemast seisusest isikud. Printsipaadi ajal on Rooma riigis nö rahuaeg. Rooma kultuur laieneb kõigisse Vahemere-äärsetesse maadesse, kuigi hellenistlik kultuur idas säilitab suuresti oma iseloomulikud jooned
Augustuse välipoliitika: vallutuste lõpuleviimine, piiride stabiliseerimine. Idas suhted Partiaga. Läänes Hispaania alistamine. Põhjas vallutustega piir mööda Reini ja Doonau jõgesid. Rahuaeg: Itaalia linnade ja põllumajanduse õitseng, väikepõllumajanduse taastumine läbi varasema maade jagamise, Roomas 1milj+. Konservatiivne: vanad voorused ja kombed, seadused, pühamute ehitamine. Kuna Rooma oli nime poolest jätkuvalt vabariik, polnud võimu pärandamine seaduslikult mõeldav. Printseps tuli valida senaatorite poolt nende endi hulgast. Kuid valitseja sai veel oma eluajal senati valikut mõjutada ehk sisuliselt oma järglase kindlaks määrata. Augustus, kellel poegi polnud valis oma naise Livia Drusilla pojale Tiberiuse, kelle senat valitseja surma järel ka uueks printsepsiks kuulutas. 2. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. Julius (Augustus) Claudiuste (Livia Drusilla esimene meesja Tiberiuse isa) dünastia:
Tänu hilise vabariigi vallutustele saab Rooma endale väga suure territooriumi ja sellega pannakse alus Rooma impeeriumile. Hilise vabariigi periood langeb suuresti kokku hellenismi ajastuga. Keisririigi ajajärk Keisririigi ajajärk dateeritakse 31 eKr - 476 pKr. Ka keisririigi ajajärk jagatakse kaheks perioodiks: varane ja hiline Keisririik. Varane dateeritakse aastatesse 31eKr - 284pKr ja seda nimetati printsipaadi ajajärguks, see sõna tuleb nimetusest printseps. Hilist ajajärku dateeritakse 284-376pKr ja seda nimetakse dominaadi ajajärguks, tuleb sõnast dominus/deus (isand/jumal). Rooma keisririik tekkis poliitiliste rahulolemuste ja kodusõdade tulemusel. Esimene keisririigi sajand on täis konflikte. Erinevate poliitiliste parteide võimuvõitlus iseloomustab keisririigi 1saj, toimus sõjaväe tähtsaks ja tugevaks muutumine. Sõjaväe tugevaks muutumine toimus aastal 107eKr kui viidi läbi Mariuse sõjaväereform.
annaabi.ee 
