Ülevaade varase keisririigi ajaloost (30. a eKr 3. Sajandi algus pKr) Octavianus võttis endale peale võimule tulekud nimeks Augustus ("auväärne"). Valitses 30 eKr- 14pKr. Ta oli tasakaalukas ja järjekindel. Oma välise võimsuse tipule jõudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Kogu riigi aladel kehtis nn Rooma rahu(pax Romana). Riigikorraldus Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Augustus võttis omale princepsi ("esimene") aunimetuse, mis oli kõige auväärsema senaatori tiitel. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori("käskija") tiitlit. Mõiste keiser tuleb Caesari nimest. Rooma sõjavägi Juba varase vabariigi ajal panid roomlased suurt rõhku oma amee võitlusvõimele ja selle täitustamine jätkus kuni keisririigi perioodini välja. Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Ühtlasi pidasid
1.Caesar, 2. Pompeius ,3.Crassus 4.Antonius, 5.Octavianus, 6.Kleopatra Varane keisririik e printsipaat 30 eKr 3. saj pKr Keisririik algab Octavianuse valitsusajaga (30 eKr 14 pKr). Keisri tiitli andsid talle järeltulevad põlved. Ise nimetas ta end vabariikliku korra taastajaks, kuigi võttis vabariiki esindavatelt institutsioonidelt viimsegi võimu. Iseloomulik oli võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester. Senat andis talle aunime Augustus tõlkes ,,suursugune" (Vt. lk.174-175) Peamised keisridünastiad Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius, Nero) Flaviuste dünastia 69 -96 pKr (Vespasianus, Titus, Domitianus)
Ateena:Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vhemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 peva tagant. Kmme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel heks aastaks. Nemad olid sjave ja laevastiku lemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis vlja ka seadusi. 22) Riigivalitsemine-Rooma keisririik Varase Keisririigi ajal jagati vim seati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi igusriik, kus kik kodanikud olid seaduse ees vrdsed. Caracalla seadusega said kik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured lestusud ning kodusjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sdurkeisrid, kellel oli nd taas piiramatu vim. Loodi uusi reforme (sjave reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lne- ja Ida-Rooma.
Caesar Germanicuse ehk Caligula. Esimesed uue keisri sammud olid väga vabameelsed, aga õige pea läks ta pea kiitusest segi. Caligula meeltesegadus, alalised pidutsemised, tohutud rahvapeod ja uute templite ehitamine tühjendasid riigikassa, mille kokkuhoidlik Tiberius oli ääreni täitnud. Lõpuks tappis üks pretoriaan hullumeelse keisri. Senat kavatses nüüd vabariigi taastada, kuid neile astusid vastu pretoriaanid ja Rooma proletariaat, kes elasid ainult princepsi palgast ja viljast. Pretoriaanid andsid truudusvande Germanicuse vennale Tiberius Claudius Nero Germanicusele. Rahvas foorumil nõudis samuti uut keisrit ja senat oli võimetu. 50- aastaselt keisriks saanud Claudius oli vaikne teadlane, kuid kohmakas, hajameelne ja inetu välimusega. 17-aastaselt võimule saanud Nero (54-68. a) sooritas esimestel valitsusaastatel palju kiiduväärset. Valitsusasju juhtis sel ajal tema õpetaja filosoof Seneca.
See sündmus tähistas Rooma vabariigi lõppu ja keiserriigi algust. Kui Octavianus marssis Egiptusse lootis Kleopatra Octavianuse kaudu võimule jääda, aga sellest polnud kasu ja ta tappis ennast. Varane keiserriik ehk printsipaat 30 eKr 3 saj pKr Algab Octavianuse võimule tulekuga. Valitses 30 eKr 14 pKr. Ta nimetas ennast vabariikliku korra taastajaks. Octavinause ajal rajatud riigikorda iseloomustab võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku ehk princepsi vahel. Senat andis talle aunimetuseks augustus, mis tähendas suursugune. Lisaks sellele sai ta Rooma leegionite ülemjuhatajaks ja siit tiitli imperaator. Lisaks sellele oli tal veel konsuli tiitel, provintside asevalitseja, rahvatribuun ja ülempreester. Pealmised keisri dünastiad printsipaadi ajal · Juliuste - Claudiuste dünastia ( 27 eKr 68 pKr) Augus, Tiberius, Calignla, Claudus, Nero · Flaviuste dünastia 69 96 pKr · Antoniuse dünastia 96 192 pKr
Gaius Octavianus- pani aluse riigi uuele põhikorrale, oli caesari sugulane. Ta suri austatud Augustus Püha ja isamaa isana ning oli muutnud maailma. Algas uus peatükk Rooma riigi ja õiguse ajaloos. Augustus avas Roomale uue tuleviku. Augustus loobus diktaatori seisundist ja oli valmis vastu võtma senati poolt tunnustust. Ta tegi kõik, et anda senatile tagasi tema väärikus ja maine. Ta pidas kinni vana põhikorra sätetest ja piirdus riigiõigusliku princepsi-valitseja seisundiga. Armees oli range kord. Augustus järgis esiisade kombeid, ei puudutanud riigivara , vaid enda vara. Talle polnud tähtis üksnes võimu kindlustamine. Ta soovis taastada Rooma iidseid voorusi. Ta asendas purunenud templid uutega, ehitas uusi altareid ja pühamuid. Potestas-õigusvõim, õigusliku tegutsemise kompetents. Keisririik anti edasi sellele, kes oli võimu kandmiseks sobivaim.(Autoriteet) 6.Keisriõigus Augustuse pandud alusel toimus uuendamine
keisri surma-senatis. Gaius Octavianus- pani aluse riigi uuele põhikorrale, oli caesari sugulane. Ta suri austatud Augustus Püha ja isamaa isana ning oli muutnud maailma. Algas uus peatükk Rooma riigi ja õiguse ajaloos. Augustus avas Roomale uue tuleviku. Augustus loobus diktaatori seisundist ja oli valmis vastu võtma senati poolt tunnustust. Ta tegi kõik, et anda senatile tagasi tema väärikus ja maine. Ta pidas kinni vana põhikorra sätetest ja piirdus riigiõigusliku princepsi-valitseja seisundiga. Armees oli range kord. Augustus järgis esiisade kombeid, ei puudutanud riigivara , vaid enda vara. Talle polnud tähtis üksnes võimu kindlustamine. Ta soovis taastada Rooma iidseid voorusi. Ta asendas purunenud templid uutega, ehitas uusi altareid ja pühamuid. Potestas- õigusvõim, õigusliku tegutsemise kompetents. Keisririik anti edasi sellele, kes oli võimu kandmiseks sobivaim.(Autoriteet) 6.Keisriõigus Augustuse pandud alusel toimus uuendamine
annaabi.ee 
