Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma. Mõisnik Kremer pakkus Tõnule selle eest piimamehe ametikohta. Sõlmiti äritehing ja Marit otsusesse ei kaasatud. Mari oli sellele küll vastu, aga lõpuks pimestasid ilusad asjad ja raha ka vist Marit nii, et ta nõustus Kremeri naiseks minema. Ka tänapäeval ollakse suhetes enesele vastumeelsete inimestega omakasu eesmärgil. Rahal on alati olnud ajast aega suur tähtsus ning rikkuse ja heaolu nimel ollakse nõus tegema
mõisnikuhärra ohvriks sattuda. Kui Prillup rääkis Marile Kremeri pakkumisest, siis Mari vihastus. Tema viha oli vägagi õigustatud, sest ilmselgelt ei sooviks keegi, et temaga käitutakse nagu esemega ja et teda vahetatakse millegi vastu. Alguses oma suures pahamees ei nõustnud Mari Kremeri pakkumisega, kuid kui teda enam ei sunnitud selleks, siis võttis ta pakkumise vastu. Mari nõustumine ettepanekuga võis olla tingitud soovist Prillupit armukadetaks teha või see võis olla ka põhjustatud huvist mõisahärra vastu. Siinkohal oleks võinud Mari siiski jääda kindlaks oma algsele otsusele, kuna kui ta juba alguses näitas välja oma tugevat ja vankumatud iseloomu, siis ta oleks võinud oma põhimõtetega lõpuni minna. Oma käitumisega saavutas Mari lõpuks olukorra, kus tal oli võim meeste üle. Ta oli oma perekonnapea, ta suutis kontrollida Prillupit. Mari käimisega mõisasse suurenesid veelgi
Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui Kremer käis karjalaudas Marit vaatamas, aga leidis hoopis kellegi teise, oli Mari vabanduseks see, et ta näpud valutasid. Ka Prillupit häiris Marit tavapäratus, tema trots, nn sõnakuulmatus. Nii leidis mees, et isegi puu vastab rähnile, kui too puud koputab, kuid vahepeal ei saanud Mari käest sõnagi välja kangutatud. Lisaks võrdles Tõnu teda lapsega, kellest vahepeal üldse aru ei saa. Prillup pidas Marit teose algul lapsemeelseks naiseks, sest Mari jaoks ei olnud probleem talituste kõrval mängida lastega kurni. Töösse suhtus Mari kergelt, tegi, kui vaja, kuid võis ka
Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Mida tehing nende jaoks tähendab? Kremer- Saab endale lõpuks naise, seejuures enda au rikkumata. Prillup-Saab soovitud piimaäri e. soovitud rikkuse. Mari- Ohverdas end teadmises, et neid välja ei tõstetaks. Tegelikkuses enda abikaasa soovide täitumise nimel. Väited- 1. Prillup on ise oma surmas süüdi: Prillup jõi end purju ja hobusel koju minnes jäi magama, külmudes seejuures surnuks. 2. Mari armastab Prillupit: Ta ei tahtnud üldse mõisniku juurde minna, teeb seda vaid Tõnu soovide täitmiseks. Mari ei taha, et Tõnud jooma läheks ja on kurb kui Tõnu sureb. 3. Kremer on vilets, põhimõteteta enesearmastaja: Teda ei huvitanud mis teistest saab. Näiteks Jaanist, ta ei mõelnud tema peale. Lõpuni välja mõtles ainult kuidas saaks Mari enda juurde. 4. Prillupi tehing Kremeriga näitab mõlema mehe madalust: Kumbki ei hoolinud tegelikult Marist, vaid oma soovidest.
MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud
igatsema, seda vaest ning nigelat elu, mida eelistas rikkusele. Prillup muutus teose jooksul alguses hoolis ta ainult varast, hiljem mõistis, et ka inimesed on väärtus, mida tasuks hoida. Varanduse himustamine viis hoopis õnnetuseni ning ta oli ise muutumas Kremeri-taoliseks vanameheks, kelle ümbert on noorus ära kadunudning alles jäänud ainult rikkus. Tänapäeval on selline asi võimatu, et keegi saab rikkaks, vahetades oma naise rikkuse vastu. Prillupit võib võrrelda kasiinokülastajaga, kes mängib kõik oma võimalused maha. Raha kindlasti ei saa olla õnn ega õnnetus. Raha on vahend. Õnne ei ole võimalik müüa rahas ega kaalus. Raha võib küll mängida õnne juures pisikest rolli, kuid inimesed omaksid siiski suuremat ülekaalu. Kui oleks olemas õnne valem, siis kindlasti oleksid inimesed selles valemis korrutajate ning astendajate asemel ning raha piirduks liidetavatega.
Sageli ei mõelda otsuse langetamisel lähedase kaaslase, töökoha või mõne muu ihaldatud objekti seesmisele olemusele. Kui enda elu näib helge, siis ei tule mõttessegi, et keegi teine võib seda kadeduse tõttu sonkima hakata. Ka Lumivalguke usaldas pimesi nõiaks moondatud kurja kuningannat, kes talle tulipunast mürgiõuna pakkus, kuid selle tagajärjeks oli igavene uni. Teoses ,,Mäeküla piimamees" on edutamise kohta ehe näide. Tõnu Prillupit ahvatles hea töökoht parema palga ja rikkalikkuma eluga. Kõige selle nimel oli ta nõus oma naise andma mõisahärra Ulrich von Kremerile. Kuid kui ta töökoha sai, tundus palk naise kõrval tühine, aga lepngust taganeda enam ei saanud. Seega on inimesel väga kerge ajada segamini tarvilikkuse ning mugavuse eesmärki. Pidevalt raske dilemma ees seismine ning mõtlemine, mida ja kuidas teha on pingeline. Tuleb otsustada,
raha saada ja võimalikult kiiresti rikkaks saada. Eetika: mõisnikel oli kombeks talupoegade naistega magada' Mina arvan et kirjanik on leidnud väga hea viisi tolleaegse ühiskonna kritisseerimiseks läbi nende tegelaskujude. Tähtsamad tegelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Mida autor õelda tahtis Minu arvades tahab autor selle teosega seda väljendada,et milline oli elu kunagi ja mis moodi ültse naistega ümber käidi võrreldes praeguse ajaga.
Laulatus toimus ühes hallis kongis, kus olid kohal mõned vangid ja Jaani pere. Naised olid ühes vagunis, mehed teises. Annit ja Jaani olid saatmas ainult Kai, Mikk ja Mann. Kai jooksis kahe vaguni vahel ja vahetas sõnumeid. Ta muidu ei olekski nii rahul olnud, kui ta poleks teadnud, et Anni jääb Jaaniga Tõnu Prillupile pakkus mõisnik Ulrich von Kremer lepinguga soodustatud tingimustel tulutoovat piimamehe ametit, kui Prillup nõustub oma noort naist temaga jagama. Prillupit ei huvitanud naise õnn ega tunded. Teda huvitas ainult raha. Juba enne lepingu kindlat sõlmimist unistas ta oma tulevasest tähtsast ametist ja rahast. Leping sõlmiti peale Mari nõustumist. Ta naine mari käis Kremeri-härra juures Prillup hakkas sõlmitud lepingus kahtlema. Ta tundis, et ta oli käitunud valesti. Aga ta kannatas edasi, kuna ta teadis, et muidu oleksid nad pidanud tagasi kolima oma vanasse sauna ja nälgima
MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud
annaabi.ee 
