Rakendustarkvara Tarkvara tüübid autoriõigustest lähtuvalt Kaisa-Mai Hütt 10.klass OLPG Vaba tarkvara (free software) · Minimaalsed kasutus piirangud · Avatud lähtekood · Programm ei pruugi olla tingimata tasuta · Nt. Linux operatsioonisüsteemid Priivara ehk tasuta tarkvara ehk vabavara (freeware) · Tasuta · Ei pruugi olla avatud lähtekoodiga · Mõningased piirangud kasutamisel · Ainult isiklikuks kasutamiseks · Nt. viirusetõrje Avast! Postcardware Ärivara (commercialware · Põhiline tarkvara, mida ostame · Suletud lähtekoodiga · Õigus teha arhiivikoopia · Nt. Windows operatsioonisüsteem ja MS Office kontoritarkvara Jaosvara (shareware) · Piiratud kasutusaeg · Testimisperiood · Teatud juhul võib levitada
Küsimused ja vastused 1) Mis on arvuti? - Arvuti on programmeeritav masin, mis allub käskudele. 2) Mis on programm? Programm on organiseeritud käsujada. 3) Mis on riistvara? Riistvara on arvuti füüsiline komponent. 4) Mis on tarkvara? Arvutile antav käsk. 5) Mis on priivara? Priivara on arvutiõigusega kaitstud vara, mida autor lubab tasuta kasutada. 6) Mis on vabavara? Vabavara on avatud koodiga tarkvara. 7) Jaosvara Tasuta allalaadimine. Kasutusaeg piiratud. 8) Õelvara tarkvara, mis on loodud mingite programmide või viiruste hävitamiseks. * Ussviirus teatud tüüpi arvutiviirus, mis võrgukeskkonnas teiste programmide abil ennast paljundab. * Makroviirus Kõige vähem kahju tekitav. Levib dokumedifailides, sh E-Posti teel
Linux(Ubuntu-Estobuntu, Red Hat Linux-Red Hat Enterprise, Fedora) ning ka Android. Tarkvara loojate õigused on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tarkvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa e litsentsiga. Tasuta programmid jagunevad täiesti tasuta vabavaraks e priivaraks (tasuta levitatav tarkvara, selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid; samuti võib olla kasutajal endal keelatud priivara paljundad ja levitada) ja jaosvara (arvutiprogramm, mida tohib vabalt jaotada; vabaks kasutamiseks teatud arvut päevade (harilikult 15 või 30 päeva) jooksul või saab seda vabalt käivitada teatud arv kordi). Arvuti käivitamine: arvuti komponentide testimine, töökeskkonna sisselaadimine ja nii riist- kui tarkvara töövalmis seadmine; seejärel häälestatakse arvuti töökeskkond vastavalt arvuti kasutaja seadistusele ning kuvatakse ekraanil kasutaja töölaud.
Vaba tarkvara annab (Free Software Foundationi poolt paika pandud): · vabaduse jooksutada programmi mistahes eesmärgil ("vabadus 0"); · vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1"); · vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit ("vabadus 2"); · vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et kogu kogukond sellest kasu lõikab ("vabadus 3"). 1.5. Vabavara Vabavara (freeware) ehk priivara on tarkvara, mille loojad ei soovi saada selle eest mingit tasu. Tarkvara võib vabalt kasutada ja teistele jagada (mitte kommertslikult). Üldjuhul on vabavara kood siiski autoriõiguste kaitse all st programmis muudatuste tegemiseks tuleb küsida selle loojate luba. Vabavaral on enamasti sätestatud kasutuskoha, -aja, -viisi või muud piirangud. Litsentsipiiranguks vabavara puhul võib tuua selle, et vabavara võib
arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 55. pakettvõrk- televõrk, mis on rajatud andmepakettide edastamiseks. 56. personaalarvuti- personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti, mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. 57. port- tähistab andmesides transpordikihi protokolle (näiteks kasutajadatagrammi (UDP) või edastusohje protokolli (TCP)) kasutavate andmesideühenduste lõpp-punkti. 58. priivara- tasuta tarkvara, autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel. 59. printer- arvuti väljundseade, mis prindib paberile teksti ja illustratsioone. 60. programm- organiseeritud käsujada, mis täitmisel põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud. 61. protsessor- protsessor kujutab endast loogikaskeemi, mis interpreteerib ja täidab
veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust arvuti kasutamises, ent priivara programmid annavad teinekord silmad ette oma väga kallistele konkurentidelegi. Nii jaos- kui vabavara on samuti litsentseeritud, vaatamata sellele et kuskilt ei paista mingit paberit kaasa tulevat. Levinuimad vabavara põhimõtted: · vabavara on kaitstud autoriõigusega 4 · programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel
veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust arvuti kasutamises, ent priivara programmid annavad teinekord silmad ette oma väga kallistele konkurentidelegi. Nii jaos- kui vabavara on samuti litsentseeritud, vaatamata sellele et kuskilt ei paista mingit paberit kaasa tulevat. Miks kasutada legaalset tarkvara? Piraatluse kasutamine on väga ahvatlev - saab kätte täpselt sellise programmi, mida vaja, ja ei pea maksma astronoomilisi summasid legaalse tarkvara eest (üldjuhul maksab arvutis sisalduv tarkvara mitu korda rohkem kui arvuti ise)
End User lõppkasutaja. Infosüsteemi või selle teavet oma tegevuses kasutav isik, samuti teenust sisuliselt tarbiv süsteem, protsess, seade vms. Lõppkasutaja litsentsileping End User License Agreement. EULA on juriidiline leping tootja ja/või autori ja rakenduse lõppkasutaja vahel. EULA sätestab, kuidas tarkvara kasutada ja millised on tootjapoolsed piirangud. 1.6.1.4 Terminite ,,jaosvara", ,,vabavara" ja ,,avatud lähtekood" tähendus. Freeware priivara, tasuta tarkvara. Autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel. Priivara kasutamine oma isiklikuks tarbeks on vaba, kuid seda ei tohi edasi müüa (levitada kommertseesmärkidel). Tavaliselt kirjutab autor täpselt ette, mida konkreetse priivaraga tohib teha ja mida mitte. Shareware jaosvara, ühiskasutusega tarkvara . Algselt nimetati jaosvaraks sellist tarkvara, mida jaotati n.ö.
51 Litsentsita programmide müüjapoolne installeerimine kõvakettale on levinud arvutimüüjate seas. Müüjad meelitavad kliente nii enda juurest ostma. Sellisel moel kõvakettale laetud tarkvara erineb arvutifirmade poolt kõvakettale installeeritavast originaalist selle poolest, et ebaseadusliku koopiaga ei tule kaasa litsentsilepingut, originaaldiskette ega käsiraamatuid.52 Autoriõigusega kaitstud tarkvara omandamine internetist aetakse tihti segamini nn priivara omandamisega. Esimest võib pidada varguste kilda kuuluvaks, teine on täiesti normaalne nähtus, mis oma toodete tasuta jagamise kaudu võimaldab paljudel väikestel tootjatel end turul tutvustada.53 Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. Üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud. Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on originaalketastelt
programmi arvutist kustutama või maksma väikese registreerimistasu. Registreeritud versioonid on täiuslikud ja nendega kaasneb ka tehniline abi ja tasuta uuendused. Avalik tarkvara e. public domain. Seda tarkvara saab vabalt omandada, autorikaitse õigused ei kehti. Seda tarkvara võib muuta ja kasutada isiklikel eesmärkidel. Tarkvara dokumentatsioonis peab olema kirjas, et tegemist on avaliku tarkvaraga, vastasel juhul tuleb eeldada autorikaitseõiguste kehtimist. Priivara e. freeware. Seda tarkvara saab vabalt omandada ja kasutada. Ei nõua registreerimist. Kehtivad autorikaitseõigused. FTP-saidiga ühenduse saamise lihtne protseduur on sõltumata kasutatavast programmist alati ühesugune. Tavaliselt nõuab programm ainult järgmist informatsiooni: Saidi aadress: siia saab sisestada ka infot saidi kataloogide kohta Kasutajanimi e. user name: sisestada vastava küsimuse puhul
annaabi.ee 
