Töötajal on õigus parast kokkupuutejuhtumit jätkata tood. Töötajale peab olema tagatud konfidentsiaalsus kokkupuutejuhtumi osas. Kui nakatumisriski hindamise tulemusena osutub vajalikuks profülaktika, siis tuleb töötajale teha ettepanek selle alustamiseks. Oma nõusolekut profülaktika alustamiseks või profülaktikast keeldumist kinnitab töötaja kirjalikult allkirjaga kokkupuutejuhtumi uurimise protokollis. HIV nakatumisriski korral on vajalik rakendada preventiivseid meetmeid kondoomi kasutamine, raseduse vältimine, rinnapiimaga toitmise vältimine, samuti vere ja kudede doonorluse vältimine kuni kokkupuutejärgse nakatumise/mittenakatumise selgumiseni (eriti esimesed 6-12 nädalat parast kokkupuudet, kuna selle aja jooksul selgub enamikul juhtudel, kas on tekkinud serokonversioon). Vajadusel tuleks nõustada ka töötaja seksuaalpartnerit. HBV nakatumisriski korral on vajalik rakendada preventiivseid meetmeid nagu HIV riski
edendamine, rahvaste sõprus ... 22. VI 1940 sõjavägade ülemjuhataja (Laidoner) vabastamine; asemel sõjavägede juhataja Gustav Jonson Kaitseseisukorra seadus võimaldas presidendil, sõjavägede ülemjuhatajal ja sisekaitseülemal tavalist subordinatsiooni eirates: vabastada ametist ametnikke ja sõjaväelasi määrata karistusi, sekkuda kohtueelsesse uurimisse, määrata preventiivseid areste sulgeda ettevõtteid, väljaandeid ja mittetulundusühinguid sekvesteerida kinnisvarasid või ettevõtteid sulgeda õppeasutusi keelata üksikute isikute viibimist mõnes riigi piirkonnas tühistada teiste ametiisikute otsuseid lasta kontrollida posti ja telegraafi ning kõrvaldada saadetisi edasisaatmisest jms 26. VI 1940 Isamaaliidu likvideerimine 27. VI Kaitseliidu likvideerimine (5
vaimselt terved ega vaja seega psühhiaatrilist sundravi ning keda ei ole muude karistusõiguslike meetmetega võimalik mõjutada uusi kuritegusid mitte toime panema". Seletuskirjas esitatu järgi on tegemist meetmega, mida ,,kohaldatakse juhul, kui esineb oht, et süüdimõistetu paneb pärast karistuse ärakandmist vabanedes toime uusi raskeid kuritegusid, mida muul viisil ei ole võimalik ära hoida" *19 . Nõnda selgub, et kontingendi piiritlemine, kelle suhtes Eestis preventiivseid meetmeid kasutama hakatakse, on ebaselge isegi suuremal määral, kui oli omaaegsete rahvavaenlaste puhul. On põhimõtteline küsimus, kas selleks, et võtta inimeselt tähtajatult vabadus, piisab üksnes ohu tuvastamisest, selle prognoosimisest, et ta paneb võib-olla pärast vabanemist toime uusi kuritegusid. Siinkohal tasub meenutada, et kõik niisugused käitumisprognoosid saavad olla ainult tõenäosuslikud,
julgeoleku säilitamisel, võetakse ette organisatsiooni kõigi liikmete või mõne liikme poolt, olenevalt sellest, kuidas otsustab Julgeolekunõukogu. 2. Taolisi otsuseid täidavad organisatsiooni liikmed vahetult, aga ka aktsioonide teel vastavates rahvusvahelistes asutustes, mille liikmeks nad on. Artikkel 49 Organisatsiooni liikmed peavad Julgeolekunõukogu otsuse põhjal võetud meetmete rakendamisel üksteist abistama. Artikkel 50 Kui Julgeolekunõukogu rakendab mingisuguse riigi vastu preventiivseid või sunnimeetmeid, on igal teisel organisatsiooni liikmeskonda kuuluval või mittekuuluval riigil, kellel tähendatud meetmete võtmisest tingituna tekivad erilised majanduslikud probleemid, õigus konsulteerida Julgeolekunõukoguga selliste probleemide lahendamise üle. Artikkel 51 Relvastatud kallaletungi puhul organisatsiooni liikmele ei piira käesolev põhikiri mingil määral võõrandamatut õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, kuni
5. Institutsioonid sotsiaalse kontrolli elementidena. Vangla on kinnine asutus, kus kurjategijate massi püütakse mõjutada spetsiaalsete meetoditega. Vangla eesmärk on järelevalve, klassifitseerimine ja kurtegevuse vaoshoidmine. Konkreetse kuriteoga seotult avaldub sotsiaalkontroll politsei, eeluurimisorganite, prokuratuuri, kohtute, täitevasutuste ja probatsioonisüsteemi tegevus. Olenevalt konkreetsest kontrolli liigist võib selles olla enam kas preventiivseid või regressiivseid elemente. 6. Sotsiaalse kontrolli staadiumid. Eelduseks on normi olemasolu. Norm on abstraktne käitumisjuhis. Inimkäitumises realiseerudes see isikustub ning inimene võib normi järgida või normi rikkuda. 1. Normi isikustamine- isikule antakse võimalus oma õigusi kasutada ja kohustusi täita + antakse tagajärgi, mis saabub, kui normi ei järgita. Kui isik käitub normikohaselt, järgmisse staadiumisse ei minda. 2
mida üksikisik, kui tal ainult oleks piisavalt rahalisi vahendied ja kui turul oleks olemas küllaldane pakkumine, võiks saada ka eraisikutelt. Sotsiaalsriigi põhimõtte olemusse kuulub, et tervisekaitse- ja arstiabisüsteemi kujundamine on avaliku võimu kohustuseks. Riik ja KOV peavad ülal vajalikul arvul tervishoiuasutusi. Tervise kaitsega seonduvad õigused ja riigi kohustused on võimalik jagada kolmeks: 1) riigi kohustus astuda tervise kaitseks preventiivseid samme (meetmed epideemiate vältimiseks, toiduainete ohutus, AIDS-I ennetamise abinõud jne); 2) riigil tuleb luua (sotsiaalne) tervisekindlustussüsteem (st see peab hõlmama ka isikuid, kes ise ei ole võimelised kindlustusmakseid tasuma); 3) riigil tuleb tagada igaühele õigus meditsiinilisele abile. Tervishoiuteenused peavad olema võimalikult kvaliteetsed.
Vangla on kinnine asutus, kus kurjategijate massi püütakse mõjutada spetsiaalsete meetoditega. Vangla eesmärk on järelevalve, klassifitseerimine ja kurtegevuse vaoshoidmine. Konkreetse kuriteoga seotult avaldub sotsiaalkontroll politsei, eeluurimisorganite, prokuratuuri, kohtute, täitevasutuste ja probatsioonisüsteemi tegevus. Olenevalt konkreetsest kontrolli liigist võib selles olla enam kas preventiivseid või regressiivseid elemente. 5. Sotsiaalse kontrolli staadiumid. Eelduseks on normi olemasolu. Norm on abstraktne käitumisjuhis. Inimkäitumises realiseerudes see isikustub ning inimene võib normi järgida või normi rikkuda. Kuna sotsiaalse kontrolli mõiste seisneb kodanike ja sotsiaalsete gruppide kohustusliku käitumise tagamises, on loomulik, et sotsiaalse kontrolli täitmisele peab eelnema kehtestatud norm. Norm on käitumise
annaabi.ee 
