Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"presiidiumile" - 7 õppematerjali

Ajaloo kerge spikker
1
doc

Ajaloo kerge spikker

24).Millised õigusaktid võttis ENSV Ülemnõukogu vastu 16 nov 1988 a ja mis oli nende sisu? Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest,resolutsioon liidu lepingust ja Eesti NSVkonstitutsiooni muutmise seadus.Sisu:Kõrgeim võim on ENSV võimu organitel,NSVL seadused kehtivad,kui Eesti neid tunnustab,maa ja maavarad on Eesti omad,tunnustati eraomandit,tunnustati NSVL'i poolt ratifitseeritud inimõiguste pakti,tagati konstitutsiooniliste õiguste kohtulik kaitse,NSVL ülemnõukogu presiidiumile tehti ettepanek sõlmida Eestiga liiduleping.25).Mille poolest erinesid ENSV Ülemnõukogu ja Eesti kongressi valijaskond? ENSV ülemnõukogu valijaskond olid kõik Eesti elanikud(sealhulgas sibulad),kongressil aga 1988 seaduse järgi kodakondsust omanud isikud(sibulaid vähem)26).Mida otsustas ENSV ülemnõukogu 30 märts 1990? Et Eesti on ikka NSVL poolt okupeeritud ja tunnitas NSVL riigivõimu ebaseaduslikkust.27).Millal loobuti ENSV sümboolikast ja mis sümbolid kasutusele võeti

Ajalugu → Ajalugu
119 allalaadimist
Saadiku koht parlamendis-vabadus ja sõltumatus
2
docx

Saadiku koht parlamendis: vabadus ja sõltumatus

ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised. Ühe küsimuse mõju järelevalve seisukohalt on väike, kuid tähelepanu, mida see toob esitajale on märkimisväärselt suur. Poolas on üksikul saadikul võimalik esitada nii küsimusi kui ka arupärimisi, kusjuures arupärimise sisu peab olema tähtis poliitiline probleem. Saadik esitab selle presiidiumile, kes kontrollib vastavust nõuetele. Samuti on presiidiumil õigus kustuda arupärimisest fraase, mis ei ole nõuetekohased. Iga saadik võib esitada kirjalikke küsimusi riiklike probleemide kohta ning vähemalt 15 saadikust koosneval grupil on õigus esitada suulisi küsimusi valitsuse töö kohta. Rohkem on esitatud arupärimisi, suunatuna peaministrile. Leedus eelneb arupärimistele vastamisele esitaja kuni

Ühiskond → Avalik haldus
17 allalaadimist
Eesti Loodusuurijate Selts
16
docx

Eesti Loodusuurijate Selts

Seltsi tegevusse puutuvaile lepinguile ja kohustustele, 3) õigus esindada Eesti Looduseuurijate Seltsi Eesti Teaduste Akadeemias ja teistes asutustes, organisatsioonides ning kohtutes. ELUSi teaduslikku asjaajamist ning tegevust teeb koosseisuline teaduslik sekretär. Sekretäril on otsustav hääleõigus ja ta kuulub presiidiumi koosseisu. Kõik ELUSi allüksused valivad endale juhatused, mille tulemustest annavad teada ELUSi presiidiumile. 6 Eesti Loodusuurijate Seltsi praegune presiidiumi koosseis LUSi presiidiumi praegune koosseis valiti 31. märtsil 2011. President Tõnu Viik, asepresidendid Toomas Tiivel ja Uudo Timm, liikmed Maarja Öpik, Liina Laumets ja Marek Sammul, sekretär Silja Kana. Fotod: http://www.elus.ee/

Loodus → Looduskaitse
1 allalaadimist
Raamat-Taasiseseisvumine
14
docx

Raamat "Taasiseseisvumine"

tekkinud. Ettekande esitas rahandusminister Endel Mändaa ja kaasaruande Harri Lumi. Esines ka A. Rüütel. Ta peatus Tartu rahulepingu allakirjutamisega seonduval ja selle aja ajaloolisel taustal. Ta lõpetas ettekandega. Järgnevalt andis ta põgusa ülevaate ülemnõukogu viljakast tegevusest. Arnold Rüütel tänas rahvasaadikuid tehtud töö eest. Kadriorus polnud vaikust Presiidium oli kõik need aastad kahe tule vahel. 17. Veebruaril algas Ülemnõukogu Presiidiumile uute murede ja rõõmude algas, kus algas istung. Seal võeti vastu seadlus ,,Eesti iseseisvuspäeva kuulutamise kohta".Eesti iseseisvuspäevaks kuulutati 24. Veebruar. 1990. aasta jaanuaris võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu avalduse Eesti NSV territoriaalse terviklikkuse kohta. KASUTATUD KIRJANDUS Valter Udam, ,,Taasiseseisvumine", Tallinn 1993

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Vanalinna arhitektuur
15
docx

Vanalinna arhitektuur

kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel, kuni 1891. aastal võeti see esmakordselt kasutusele kohtuhoonena. Kohtud töötasid selles 1987. aastani. Hiljem jäi maja unarusse, kuni 1996. aastal alustati selle taastamisega Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei hooneks. Esimese istungi Stenbocki majas pidas valitsus 8. augustil 2000. Ungern-Sternbergi maja / Teaduste akadeemia (Kohtu 6) Ehitatud 1865-1868, arhitekt Martin Gropiuse poolt. Praegu Teaduste Akadeemia Presiidiumile kuuluva hoone. Ehitada lasi krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824-1899). Maa-aadli esinduslik linnapalee ehitati krundi põhjaküljel varem ridamisi paiknenud väikese lagunenud elamu, kõrtsi ja kõrvalhoonete asemele. Algselt oli soklikorruse peal kaks elukorrust, all kelder mõne võlvitud ruumiga. Pööningukorrus ehitati välja 1941. aastal. Fassaadide liigenduses on risaliitide, liseenide, petikpindade ja konsoolrõdukeste kõrval erilise kõlajõuga nelinurksete,

Arhitektuur → Arhitektuur
102 allalaadimist
Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus
66
docx

Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus

Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal täitis ka mõningaid selle ülesandeid. ENSV ÜNP kutsus kokku Ülemnõukogu istungjärke, tõlgendas ENSV seadusi, juhtis kohalike nõukogude tegevust, andis välja ENSV aunimetusi ja aukirju, otsustas armuandmisi jne vastavalt ENSV konstitutsioonile. (Eesti..., 2015) ENSV Ülemnõukogu Presiidium oli ENSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan. ENSV Ülemnõukogule ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile sarnaseid ülesandeid täidab praegune Riigikogu ja Riigikogu juhatus. (Lauristin, 2015) 2. NLKP KK on Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (Nõukogude..., 2015) ja EKP KK on Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP Keskkomitee, 2015). EKP KK oli NLKP struktuurüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan. EKP polnud võimukandja, sest võim oli Venemaal, aga EKP oli võimuvahendaja. (Liivik, Niidassoo, Ohmann, Pillak ja Tarvel,

Ajalugu → Eesti ajalugu
23 allalaadimist
Riigiõigus
72
doc

Riigiõigus

täienduste seaduse eelnõu ning NSV Liidu rahvasaadikute valimiste seaduse eelnõu kohta. Ülemnõukogu 7. augusti 1990. a. otsusega Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhete kohta tunnistati resolutsioon liidulepingust kehtivuse kaotanuks, sest otsustati astuda NSV Liiduga läbirääkimistesse. Põhisisu: 1. kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitele - seadusandlikele, täidesaatvatele- ja kohtuorganitele. 2. NSVL Ülemnõukogu Presiidiumile tehti ettepanek sõlmida liiduleping 3. deklareeriti, et NSV Liidu seadused ja muud normatiivaktid kehtivad, kui Eesti neid tunnustab. Sätestati, et NSV Liidu normatiivaktid kehtivad Eestis, kui ENSV Ülemnõukogu Presiidium nad registreerib. 4. maa ja tähtsamad maavarad kuulutati Eesti omandiks 5. eraomandit tunnustatakse, see on võrdne teiste omandivormidega 6. tunnustati õigussüsteemi lahutamatu osana NSV Liidu poolt ratifitseeritud inimõiguste pakte 7

Õigus → Õigus
564 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun