aastast alates tekkis korporatiivne riik, inimesed olid jagatud korporatsioonidesse e. kutsekodadesse. Hiljem Mussolini vangistati ning vabastati 8. septembril 1943 langevarjurite abil. Operatsiooni juhtis Hitleri käsul Otto Skorizeni. USA oli I maailmasõjas Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda toimus USAs kiire majanduslik areng, sest nad müüsid relvi sõjas osalenud riikidele. Presidentideks olid 1913 1921 T. W. Wilson (demokraat), 1921 1923 W. Harding (vabariiklane), 1923 1929 C. Coolidge (vabariiklane), 1929 1933 H. Hoover (vabariiklane; mäeinseneri haridusega veidrik, kes arvas, et USAd ootab igavene õitseng) ning 1933 1945 F. D. Roosevelt (demokraat; erakordselt tahtejõuline). Põhimõteteks olid, et iial pole vaja teha seda, mida teised võivad sinu eest ära teha ning see, et kõigil on võrdsed võimalused, riigi sekkumisel on tegu kommunismiga
Põhja-Korea, Süüria. 7. Mille poolest erinevad üksteisest demokraatlikud ja diktatuuririigid (õp. lk 62). Demokraatlikud ja diktatuuririigid erinevad üksteisest selle pooles, et diktatuuririigis valitseb üks isik või ringkonna valitsus, kes on võimu endale haaranud või neid on valitud. Tihti on neil mingi parlament, mis aga pole vabalt valitud, vaid mille on diktatuurivõim ise kokku pannud. Kõik diktaatorid nimetavad end tavaliselt presidentideks. Osades demokraatlikes riikides valitseb põhiseaduslik monarhia , riigipeaks on seal kuningas, ent võim on parlamendi ja peaministri käes Rootsi, Jaapan jt. Osa riike on vabariigid, kus riigipeaks on piiratud ajaks valitud president. Suurelt osalt on nad parlamentaarsed (India, Eesti) nii nagu põhiseaduslikud monarhiadki. Mõned aga on presidentaalsed (USA), kus president on ka valitsusjuht. Prantsusmaal on mõnes olukorras võim presidendi, mõnes jälle parlamendi ja peaministri käes
Suured olid muudatused, mis tugevdasid USA seisundit maailmas. Enne I MS oli USA võlgu Euroopa riikidele, nüüd oli terve Euroopa võlgu USA-le. Sõda andis USA-le selle majandusliku võimsuse, mille Suurbritannia oli kaotanud. 1920 elas USA-s 6% maailma elanikkonnast. See 6% andis 85% maailma autodest. 60% maailma naftast toodetui USA-s ning ka 40% terasest. USA-l oli tugev majandus ning sellega kaasnes soov maailmamajandust mõjutama hakata. 1920 alates olid 12 aastat presidentideks vabariiklased: Harding; Woolidge; Hoover; Tegeleti välispoliitikaga. Isolatsionism: *poliitilistest liitudest Euroopaga keelduti, eriti nendest, mis oleks kaasa toonud sõjalisi kohustusi; *huve realiseeriti majanduspoliitika kaudu; *Euroopa rahandussüsteem oli USA kontrolli all. Dollar oli maailmaraha. USA individualism. ,,Õitseng". Sisepoliitika: riik ei tohi ühiskonnaellu sekkuda, inimene on oma tegevustes vaba. Ameerika individualism
Nizza lepinguga muudeti presidendi ja volinike valimine ja lepingu jõustumise järel sai valijaks Ministrite Nõukogu, kes hakkas valima kvalifitseeritud häälteenamusega. Nizza lepinguga muudeti ka presidendi võimu ning nüüd määrab president kindlaks poliitika põhisuunad, mida komisjon oma ülesandeid täites järgima hakkab ning otsustab ülesannete jagunemise komisjoni volinike vahel. (Palk et al 2004) Komisjonil on 1958. aastast alates olnud 10 presidenti. Kõige tähtsamateks presidentideks on peetud Hallstein'i, Delors'i ja Santer'i. Hallstein arendas komisjoni ning Delors andis oma tööga suure tõuke Euroopa integratsioonile. Santer'i mõju oli aga negatiivne, kuna tema halva töö tõttu rahaliste vahendite osas astus Euroopa Komisjon arengus mitu sammu tagasi. (Troitino 2013, 125) Santer'i puhul oli probleeme ka ülesannete täitmata jätmisega (Nugent 2006, 152). Euroopa Komisjoni praegune president Barroso on tagasihoidlikum ja tema
novembril 2006.a. San Franciscos. Ta läbis kiiresti matemaatika bakalaureuseõpingud Rutgersi Ülikoolis, teenis magistrikraadi Chicago Ülikoolis 1933.a. ja doktorikraadi majandusstatistika erialal Columbia Ülikoolis New Yorkis 1946.a. Tema doktoritöö juhendajaks oli Simon Kuznets (Nobeli majanduspreemia laureaat 1971.a.). (4) Aastatel 1946-1977 töötas M. Friedman Chicago Ülikooli õppejõuna. Ta oli kolme USA vabariiklaste valitsuste (kui presidentideks olid B. Golwater, R. Nixon ja R. Reagan) majandusnõunikuks. Alates pensionile minekust 1977. a. oli M. Friedman seotud Hoover Instituudiga, osaledes mitmesugustes teadus- ja meediaprojektides, propageerides liberaalseid majandusvaateid. Teda on peetud 20.sajandi teise poole üheks mõjuvõimsamaks majandusteadlaseks kõrvuti John Keynes´iga. (3, 4) M. Friedmani tähtsamateks majandusteaduslikeks töödeks peetakse raamatuid ,,Ameerika
mõtleme, kui ütleme/kirjutame kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. Ei saa rääkida tähendusest ilma inimeseta, referendituta päris maailmast. Mida sõna tähendab? Kui ei tea, mis tähendab siis mida sa teed? 1) netist otsid, 2)küsid inimese käest, 3) sõnaraamatud, milles on sõnatähendused. Referant võib ajas muutuda: president kõiki eelmisi presidente nimetatakse ikka veel presidentideks, isegi siis, kui nad enam ei tööta; leib sai (kategooria jääb enamasti samaks) MÄRGISÜSTEEMID Märkide liigid: Sümbol märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud. Enamik liiklusmärke va ülekäigurada aka sebra. Ikoonid märgid, mille vorm mingil määral tähendusega sarnaneb. Keeles puhtaid ikoone pole; on omatopoeetilised sõnad (koppkopp; tipatapa) Indeksid märgid ja vorm on järeldussuhte kaudu teada
Varsti ilmnes, et Kongress ei suuda üheaegselt täita seadusandlikku ja täitevvõimu, et on vaja need võimud lahutada. 1787. a-l tegi konstitutsiooniline konvent valiku monarhia ja vabariigi vahel - pooldati vabariiki ja leiti, et kogu täitevvõim peab kuuluma ühe isiku kätte. Seda isikut hakati nimetama presidendiks kahel põhjusel: see nimetus seostus vabariikliku valitsemisvormiga mitme osariigi täitevvõimu juhte nimetati tol ajal presidentideks. Kujunes selline ametikoht, kes täitis üheaegselt riigipea ja valitsusjuhi ülesandeid. 19. saj levis presidendi institutsioon Ladina-Ameerikasse, Eur jäi valdavalt monarhistlikuks. Ainsad vabar-d olid Prant ja Šveits. Euroopas levis presidendi institutsioon ja vabariiklik valitsemisvorm pärast Esimest maailmasõda tänu Vene, Austria-Ungari ja Türgi impeeriumi lagunemisele. Aasias ja Aafrikas hakkas see institutsioon
annaabi.ee 
