Presentatsioon - Mercury in fish (0)

Noorte  lahkumine  Eestist
Noorel  inimesel on üldjuhul seiklushimuline hing. Ta tahab kõike näha, teha, kogeda 
ning kuni pole veel suuri finantskoormaid ega lapsi, ei hoiaks teda justkui miski ühe 
koha peal kinni. Aastaid on meedias räägitud, kuidas noored lahkuvad Eestist 
“parematele jahimaadele”. Lõviosa neist läheb välismaale õppima, kuid paljud 
lähevad ka tööle. Väga levinud on pärast keskkooli lõpetamist võtta aastaks aeg maha 
ja  avastada  maailma väljaspool kodumaa  piire . Kuid kas see ikka on tavaliselt vaid 
aasta või on oht, et mõneks ajaks välismaale sõitnud noor ei puutugi enam kunagi 
kodumaa pinda?
Välismaal õppimise või lühiajalise elamise kogemus on inimesele asendamatu. See 
muudab teda julgemaks, iseseisvamaks ja läbi uue kultuuri õpetab teda nägema 
maailma ka teise nurga alt. Ometi suhtutakse viimasel ajal  kodumaalt  lahkunud 
noortesse justkui taunivalt. “Mujal näib ikka muru rohelisem, küll nad varsti saba 
jalge  vahel, tagasi tulevad.” Kui aga ei tulegi, pole probleem niivõrd see, et noored 
lähevad, kuivõrd see, et kuidagi tuleks nad siia tagasi meelitada. 
Paljud noored lahkuvad Eestist kogemuse saamise eesmärgil, olgu selleks siis 
reisimine  või  haridus . On ka neid, keda meelitab kõrgem palk ja paremad 
elutingimused - üle piiri vaadates jääb tihtilugu mulje, et vastu vaatavad  sealt 
pudrumäed ja piimajõed ning varandus  ootab avasüli. Mitmed noored (ja mitte ainult 
noored, vaid ka inimesed kellel juba pere olemas) lahkuvad, et  puhata  
majanduslangusega kaasnenud stressist, eestlaste mornist olemisest ja meie jahedast 
kliimast. Tihti lahkutakse, sest siin ei ole kerge leida tööd, millega end ära elatada. 
Nii mõnedki tuttavad on rääkinud, et on võõrsil leidnud töö, mille eest Eestis saaks 
vaid sandikopikaid ning elatavad end noore inimese kontekstis üsna mõnusalt ära. Kui 
need inimesed saaksid veel erialase töö, ei tulekski nad tõenäoliselt enam tagasi. 
Praegu kajastatakse meedias meditsiinitöötajate  lahkumist  Soome – väga suur osa 
arstidest  ja õdedest on üle lahe leidnud parema elujärje. Eestis on puudus 
oskustöölistest ja eriti ehitajatest, sest üle lahe saavad nad sama töö eest kordades 
paremat tasu ja loomulikult ei jäta mehed seda võimalust kasutamata, eriti kui on 
tarvis elatada naist ja lapsi. 
Noori, kes alles hakkavad tuleviku peale mõtlema, meelitab mujal pakutav haridus . 
Eesti ülikoolid võivad ju olla kajastatud edukamate ülikoolide seas, kuid see ei taga 
tingimata laia erialade valikut. Paljudel noortel tulebki Eestimaa tolm jalge alt 
pühkida just seetõttu, et teda huvitavat eriala kas Eestis ei õpetata või ei ole selle tase 
siin veel piisavalt kõrge. 
Kes meist ei  teaks  kedagi, kes teaks kedagi, kes on pärast keskkooli lõppu sõitnud 
Austraalia  päikese alla tööle. Ka see teema on leidnud meediakajastust. ETV sari 
Estraalia külastab just neid inimesi, kes on seljakoti  selga võtnud ja kaugele  saarele  
õnne  otsima  läinud ja neid, kes selle otsitud õnne sealt juba leidnud.
Mis aga meelitab noore inimese  kodumaale  tagasi? Kindlasti perekond, aga kui  riideid  
osta ei saa ja toiduhinnad tõusevad rohkem, kui  rahakott  kannatab, siis perekonnast ju 
enam ei piisa. Vastupidi – püütakse kogu perega mujale õnne ja rahulolu otsima 
minna. Erialasele tööle saanud noored, kes välismaal on, võib koju meelitada 
konkurentsivõimeline palk Eestis. Käimas on ka kampaania Talendid Koju, mis idee 
poolest peaks siis kokku viima hariduse  omandanud  noore oma eriala tööandjatega. 
Sellest, kui edukas või vähem edukas see programm on, ei kuule just eriti palju. 
Usun, et kõige lihtsam on tagasi tuua noori, kel on kindel soov välismaal vaid haridus 
saada. Praktikat saavad nad enamasti soovi korral teha Eestis, seega tööalased 
tutvused neid nii tugevalt välismaaga ei  seoks . Põhiline ongi näidata ükskõik millisel 
eesmärgil Eestist lahkunud noorele, et tal on koht, kuhu tagasi tulla ning võimalus 
Eestis endale inimväärne elu ehitada, võimalus ka siin läbi lüüa. Sellest ei piisa, et 
meie tahame neid noori – noored peavad tahtma ka meid ning see soov tuleb 
arusaamast, et kodumaa hoiab ja väärtustab neid.