ähvardada otsustamisinstantsi, kui selle autoriteet hakkab seestpoolt lagunema. Sisemine ja välimine põhjendamine. Sisemine põhjendamine. Õiguslikku otsustamist kujutatakse süllogismina. Normi esitavast suurest eeldusest ja tõsiasju kirjeldavast väikesest eeldusest saadakse subsumtsiooni abil järelduseks kohtuotsuse norm. Kohtuotsuse normi põhjendatakse nii suurele ja väikesele eeldusele viidates- selline tõlgendamislahendus ongi sisemine põhjendus. Välimine põhjendamine Otsuse premissid , eriti tõlgenduse suur eeldus, on alati vaieldavad. Tekib küsimus: miks just see norm valiti? Sisemine põhjendus sellele ei vasta. Seepärast peab minema algupärasest süllogismist "väljapoole", premisse endid peab põhjendama. Ehk moodustatakse süllogism, mille järelduseks on vaieldav premiss. Normiolukorras väljendab esimene premiss (1) mingit seaduseteksti, nt § 40. Järgnevad premissid püüavad näidata, et just tõlgendus T1 on selle §-i 40 "õige" tõlgendus. Sel eesmärgil
1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17.saj: kindlasti määrasid positiivse õiguse sisu loodus ning inimmõistus, kusjuures rahvusvahelise õiguse rajaja (Hugo Grotius) väitis esimesena (1632), et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi (need on juba ratsionalistliku loomuõiguse seisukohad, otsuste kõrgemad põhimõtted ehk nn premissid on inimmõistuse tulemus); 3) Alates 18saj: jagamatult üksnes inimmõistus (premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil); LOOMUÕIGUS: 1) Kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) Kaitseb igavesi ja üldisi väärtusi (ka moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses (õigus on väga staatiline);
2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17saj: positiivse õiguse sisu määrasid loodus ja inimmõistus, Hugo Grotius väitis 1632, et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi; 3) 18.saj alates: jagamatult üksnes inimmõistus. Premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil. LOOMUÕIGUS: 1) kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) kaitseb igavese ja üldise väärtusi, mille alge on loomuõiguses; 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, s.o positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) 18.saj lõpp ja 19.saj algus paneb aluse õiguse süstematiseerimisele, st ulatuslikult kodifikatsioonile. Ajaloolise koolkonna teooriad
O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada)
O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada)
O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op on kästud midagi teha (suitsetada)
esinema aususe ja julguse eeskujul“ K kaitseliitlane a Indrek on kaitseliitlane Indrek seltskonnas peab esinema aususe ja julguse eeskujul 1. Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt 2. Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik 3. Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 – premissid 3 – konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O – väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? 1. Loogika on teadus lausetest 2. Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. 3. Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria Op – on kästud midagi teha (suitsetada) Fp O ¬ p - on kästud mitte (keelatud) suitsetada
kokkuvõtlikult: 1) enne XVII saj - positiivse õiguse sisu määrasid jumal, loodus ning inimmõistus; 2) XVII saj - kindlasti määrasid positiivse õiguse sisu loodus ning inimmõistus, kusjuures Hugo Grotius (rahvusvahelise õiguse rajaja) väitis esimesena (1632), et loomuõigus kehtib ka sellise sobimatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi (need on juba ratsionalistliku loomuõiguse seisukohad - otsustuste kõrgemad põhimõtted ehk nn premissid on inimmõistuse tulemus); 2) XVIII saj alates - jagamatult üksnes inimmõistus (premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil). LOOMUÕIGUS: 1) kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) kaitseb igavese ja üldise väärtusi (k.a moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses (õigus on väga staatiline); 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, s
annaabi.ee 
