mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal relativistlik orientatsioon ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi.
mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon – sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal – relativistlik orientatsioon – ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi.
lubab teha minimaalne tase Strateegia Eesmärgi nimel Isiklik eetika võib Eetika kasutatakse kõiki olla. Seadust üldtunnustatud võimalusi järgitakse kui seda normid tegema peab KOHLBERG´i MORAALSE ARENGU STAADIUMID PREKONVENTSIONAALSED I Õige ja vale määratletud füüsilise kogemusega. Motiiv: karistuse hirm või tugev autoriteet. II Individualistlik lähenemine. Võime enesehuvi projekteerida kellelegi teisele. Motiiv: vajaduste rahuldamine. KONVENTSIONAALSED III Kollektiivi mõjul otsustamine. Õige on see, mis toob kaasa teiste heakskiidu. IV Tegevus kooskõlas seadustega ja üldtunnustatud normidega . POSTKONVENTSIONAALSED V Õige on individuaalsete õiguste ja sotsiaalsete kokkulepete aktsepteerimine.
Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest Prekonventsionaalsed astmed - Karistuse-allumise orientatsioon sel astmel püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone - Instrumentaal relativistlik orientatsioon ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi.
Täiskasvanuiga – produktiivsus, sotsiaalne vastutus endassesulgumise vastu. Küpsusiga – rahulolu tehtuga, iseenda terviklikkuse tunnetamine pettumuse ja meeleheite vastu. Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teiste heaolu eest. Prekonventsionaalsed astmed Karistuse-allumise orientatsioon – sel astmel püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameeldivusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone. Instrumentaal – relativistlik orientatsioon – ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis
karistuse põhjal. Vanemad lapsed tõid esile teise võimaluse. Sellel arenguastmel olevad lapsed on Piaget järgi kooperatiivse ehk vastastikuse moraali staadiumis. Nad hakkavad aru saama, et käitumisreeglid on paika pandud sotsiaalsete kompromisside ja kokkulepetega ning seetõttu ei ole need vääramatud ega muutumatud. L.Kohlberg- Piaget ideede jätkaja. Ühendas Piaget geneetilised ideed mõnede sotsiaalpsühholoogiliste ideedega. Tema arvates kogu moraalne areng toimub astmete kaupa: Prekonventsionaalsed astmed: 1. Karistuse ja allumise orientatsioon. Lapsed püüavad peamiselt hoiduda ebameeldivustest ja seega vältida karistust. Vastab Piaget sunnimoraalile. 2. Instrumentaal-relativistlik orientatsioon. Lapsed mures oma tarvete rahuldamise pärast, kuid nad saavd aru, et ka teistel on teatud õigused ning seetõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide poolte vajadusi. Konventsionaalse moraali astmed. 3
tasemel ei ole laps võimeline asetuma teise kohale ega vaatama olukorda teise vaatenurgast. Mõned kurjategijad (nagu ka mittekuritegelikud noorukid ning isegi mõned täiskasvanud) asuvad ikka veel prekonventsionaalsel tasandil. Nende mõtlemist juhib hirm karistuse ees või mõtlevad oma tegude suurusest (1. staadium) või omakasust (2. staadium) need aga karakteriseerivad lapsikut mõtteviisi. Prekonventsionaalsed inimesed võivad õigustada koolis mahakirjutamist öeldes, et nad petsid “ainult natukene”, või siis et nad tahtsid saada head hinnet, et kõrgkooli sisse 56 saada; või siis nad hoiduvad petmisest, kuna neil on hirm vahele jääda. Harjumusliku moraali ehk konventsionaalne tasand Teiste inimeste ootuste ja normide täitmine on lapsele siinkohal väärtuslik sõltumata jälgimisest
annaabi.ee 
