Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele ja rõhutab kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz-Pööras tähelepanu teaduse arendamisele ja probleemidele.Arvas et teadus peaks tooma praktilist kasu.Wolff-Esitas terve mõistuse filosoofia.Oli ratsionalist. Friedrich II -Oli Preisi kuningas.Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine.Õpetas preislastele kartulikasvatust.Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide reglement.Põhjustas Austria pärilussõja.Osales seitsmeaastases sõjas.Veetis palju aega sõdades.Tema isa oli Friedrich Wilhelm. Joseph II oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser.Tema ema oli Maria Theresia. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi
seda ei rakendatud. Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 sisserändajat Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. FRIEDRICH II Suur osa Preisi kuninga Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Samal ajal nägi ta palju vaeva, et õpetada preislastele kartulikasvatust! IKKA SÕDADES Austria pärilussõda (17401748) Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Vallutati Sileesia. Seitsmeaastane sõda (17561763) Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma. Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja
majandusliku tegevuse vabadust. Friedrich II Sai tuntuks kui Vana Fritz, samuti ka Friedrich Suur. Suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel on täielik võim. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevamaiks. Talle oli vastuvõtmatu isa, Friedrich Wilhelm I elulaad. Armastas prantsuse kunsti, kirjandust ja muusikat. Nägi palju vaeva, õpetades preislastele kartulikasvatust. Tema ajal jätkus koolihariduse areng. Pilt Friedrich II-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.barockgemaelde.de/Friedrich_II..html Ikka sõdades Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Tema põhjustas Austria pärilussõja(1740- 1748). Väejuhi võimeid ilmutas ta Seitsmeaastases sõjas, kus kaotati küll mitu lahingut, kuid suudeti lõppkokkuvõttes edukalt võita. Aitäh kuulamast!
Kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Kolm olulist uuendust, mis teevad Peeter I valgustatud valitseja (3)? Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi, maa jaotati 10 kohturingkonnaks, reformis vene riigiasutustesüsteemi Kolm olulist uuendust, mis teevad Friedrich II valgustatud valitseja (3)? Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks, ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, jätkus koolihariduse areng. Kolm olulist uuendust, mis teevad Maria Theresiast valgustatud valitseja (3)?Laiendas rahvakoolide võrku, loodi sõjaväeakadeemia, jõustus uus kriminaalkoodeks. Kolm olulist uuendust, mis tegid Joseph II valgustatud valitseja? Kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi
000 inimest ja seda ainuüksi Friedrich II valitsusajal. Töötati välja ,,Maakoolide reglement". Kuningas Friedrich II Preisi kuningas, tundud ka kui Vana Fitz ja Friedrich Suur. Tema valitsusajal sai Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks sõjaväeks. Valitsejana suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi viima selleks täielikku võimu omav valitseja. Talle ei sobinud oma isa, Firedrich Wilhelm I valitsusviis ning muutis päris palju oma käe järgi ära. Õpetas preislastele kartulikasvatust. Pilt kuningas Friedrich II-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.britishbattles.com/frederick/battle- hohenfriedberg.htm Ikka sõdades... Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Friedrich II põhjustas Austria pärilussõja, kui keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburide pärimusmaadele. Sellel ajal vallutas Preisi Sileesia. Seitsme aastases sõjas(1756-1763) ilmutas Friedrich II oma
1. novembril algas üldpealetung mitmes suunas, venelased vallutasid etsimestel päevadel Krunstpilsi (Kreutzburg), Jaunjelgava (Friedrichstadt) ning hõivasid osa Väina jõe ja Iecava (Eckau) vahelisest alast. Kuid 3. novembril alustas Macdonald ulatusliku vastupealetungiga, piirates Vene pataljoni sisse. Suurem osa meestest vangistati, ülejäänud põgenesid üle Väina jõe. Kohalikul garnisonil puudus jõud nii Napoleoni armee taandamiseks kui ka preislastele surve avaldamiseks. 5.11. Armee taganemine 18.12.1812 Kuna Suur Armee polnud valmistunud talviseks sõjapidamiseks, oli Napoleon sunnitud oktoobri keskel Moskva alt taanduma, mida tehti läbi varemlaastatud piirkondade. Üha väiksemaks muutuv vägi kannatas Vene regulaarvägede ja partisanisalkade kokkupõrgete, nälja ning külma all. 1812. aasta detsembri lõpus ületasid paaniliselt põgenevad Napoleoni väe riismed Vene-Poola piiri. 5.12
Riikliku agraarpoliitika hulka kuulus ka soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Rajati palju uusi külasid. Kolonistide meelitamiseks tühjadele aladele anti neile tasuta ehitusmaterjali ning mõned veised. Samuti vabastati müneks aastaks maksudest ja sõjaväekohustusest. Friedrich II ehk Friedrich Suur (Preisi kuningas 1740-1786) kuulus Hohenzolerite dünastiasse. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Länne-Euroopa tugevaimaks. Ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, kuna arvati et see on mürgine taim. Tema valitsusajal jätkus koolihariduse areng. Töötati välja ja avaldati ,,Maakolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Rajati hulgaliselt koolimaju, kuid õpetajaid endiselt polnud. Ülikoolide edendamiseks ei teinud Friedrich II amuti midagi olulist. Suur osa tema võimuperioodist möödus sõdades. Valitsusaja alguses põhjustas ta Austria
Peeter III põgus valitsus · Jelizaveta matustest Peeter suuremat sorti välja ei teinud ja käitus isegi piinlikult. Katariina seevastu näitas üles suurt austust, pälvides ka teiste tähelepanu. · Alguses ajas Peeter siiski mõõdukat poliitilist joont. Näiteks alandas soolamaksu ning lõpetas kohustusliku riigiteenistuse. · Friedrich II- ga tegi Peeter kohe rahu, andes lepingu tingimuste dikteerimise preislastele. Ühtlasi andis 1762 aasta kevadel ta osa oma armeest Preisimaa käsutusse, et sõdida Austria vastu. Seepeale pööras Peetrile selja ka Prantsusmaa katkestades diplomaatilised suhted. · Õigeusu kirikut asus Peeter reformima Preisimaa eeskujul, sama tegi ta sõjaväega. · Oma valitsusaja lõpul esitas ta taanlastele ultimaatumi, et saada tagasi 1721 aastal kaotatud Schleswigi piirkond. Läbirääkimisi ta tõsiselt ei võtnud ning kui sõda pidi
pealinnaks Berliin. Ta lõi õukonna ning asutas 1700a Preisi Teaduste Akadeemia. Keiser valiti Habsburgide seast. Domineerib preisi riik. Wilhelm I läks ajalukku kui sõdurkuningas. Ta kandis kogu oma elu sõjaväemundrit. Maa jagati erinevateks garnisonideks. Ta kehtestas üldise koolikohustuse. Friedrich II oli Vana Fritz. Ta pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. Haris üles sööd ning rajas uued külad ja talud. 1740-1748 Austria pärilussõda Preisimaa võit, Sileesia läheb preislastele 1756-1763 Seitsmeaastane sõda Preisimaa võit, Austria ei suuda Sileesiat tagasi võita. 1701-1713 Hispaania pärilussõda Kuningas suri ilma järglasteta ja võitlus käis trooni pärast. Austria Habsburgid ja Prantsusma Bourbonid võitlesid. Prantsusmaa võitis, Bourbonid said võimule Louis Ivpoeg sai troonile Philippe II nime all. Hispaania Bourbonid ei tohtinud samal ajal olla Prantsuse troonile. Austria keisririik Austria oli osa Habsburgide valdustest
annaabi.ee 
