Kõrboja preili peab hakkama otsima talule peremeest. Ta korraldab jaanipäeva peo, kuhu ta loomulikult palju mehi kutsub, et see õige peremees leida. See oli küll jaanipäeva pidu aga tgelikult oli Annal ka sünnipäev. Sellest ei tahtnud ta eriti teistele rääkida. Kõrboja preili saadab Jüri peost teistele rääkima. Katku Villu ei taha sinna eriti tikkuda. Hoidsin põialt, et ta sinna läheks. Seda ta tegigi, kuid jõi ennast seal täis. Tantsis ja tantsis koos Kõrboaja preiliga. Kui kaua nad nõnda oleksid tantsinud, ei tea, aga äkki juhtus nõnda, et Villu komistas ja pidi peaaegu kukkuma. Villu pidi just siis kukkuma, kui keegi külapoiss oma neiuga temast ligilähedalt mööda vuras, lähedamalt kui vast tarvis oleks olnud. Poiste suust kajas naer, aga see vaikis silmapilk, sest Villu andis sellele, keda ta jala ettepanijaks pidas, rusikaga hoobi, nii et see kui kera veeres kirevate laternate alt läbi, kaugemale mändide alla. Tants lõigati kui noaga katki,
Lk. 34 tõstukite kirjeldus (vmt) Lk. 39 Chavali kirjeldus, tööliste kirjeldust natukene Lk. 59 Vulkaani kohvik 1. korda, kontrollruumi kirjeldus (trossid) Lk. 63 Rasseneur (kirjeldus), kõrtsituba Lk. 66 Mingi jõgi, kanal, raudtee haru, mingid ankrud ka Lk. 68 Proua Gregoire köök, siis tuli ta mees mr. Gregoire, laud kaetud Lk. 70 Cecile kirjeldus(tuba ka vist) Lk. 71 Härra Gregoire varanduse tekkimine, Kompanii asutamine Lk. 73 Härra Gregoire lugu, kuidas ta abiellus noorelt koleda preiliga Lk. 76 Montsou vs Vandame Lk. 81 Hr. Hennebeau maja (jahulaod) Lk. 85 Maheau naine seletab enda elust Lk. 127 Kaevanduste liit(mingi küülik ka kuskil) Lk. 129 töölised pole üldse rahul, ainult vinguvad, tahetakse palka juurde jne. Lk. 131 Uuendused kaevanduse osas Lk. 137 Vulkaan Lk. 153 Etienne juhiks, edu Lk. 156 Kriis kaevanduses, langus (MASU) Lk. 160 Kaevanduse kuulutus(kuidas edasi) Lk. 162 Kabineti kirjeldus Lk. 166 inimesed jooksevad varingu eest... .. .õnnetus Lk
Hr Trump ja suhe Penno ning klassiga Tema käsi oli väga täpne, kui ta joonistas tahvlile palju käega ringi ja laksas selle keskele punkti, mis silmaga vaataja jaoks asuski täpselt keskel. Kuid ühel tunnil, kui ta joonestas järjekordselt tahvlile, ei saanud ta kuidagi nii hakkama, et asi õieti välja tuleks. Selle peale vihjas Penn, et ta olevat näinud Trumpi eelmisel õhtul Tähe tänava nurgal ja mitte just kõige kainemas seisus. Briljant olevat seisnud seal kahe preiliga. Ta oli hoidnud ühe käega ühel ja teisega teisel ümber piha. Ja püsti oli ta seisnud tegelikult üksnes tänu daamidele. Hr. Trump ei saanud poistelt lõpumärk, kuna poisid olid temaga ainult ühe aasta ja nad ei tundnud, et nad peaksid selle talle andma. 6. Armastuskolmnurk Jaak- Virve- Richard Wikmani poisid leppisid kokku, et nad aitavad Pukspuu Juhanit õppimises järgi, et ta saaks uuesti tagasi Wikmani gümnaasiumisse. Nimelt heideti Juhan Pukspuu koolis
asepresidendiga, kes kõigest hoolimata pidi K., kui arvestatava jõuga, suhteid parandama hakkama*) Sama päeva õhtul läks K. Brüstneri juurde vabandama, kes oli nii hilisest jutuajamisest pisut ehmunud. Nende juttu kuuli pealt majaomaniku sugulane, kes magas kõrvaltoas. K. oli valmis preili au eest seisma ja ütles viimasele, et ta teeb kõik heaks. Ta rääkis talle ka seda, et oli arreteeritud. Rohkem ta preiliga kokku ei juhtunud, sest naine samahästi kui vältis teda. Kohturuum (esimene ülekuulamine) Josef otsustab lõpuks siiski kohtusse kohale ilmuda, peale seda, kui talle töö juurde helistatakse. Panga asedirektor oli K. Enda juurde sööm kutsunud, aga K. Pidi kutsest loobuma. Pärast saadud kõnet jäi K. Telefoni juurde seisma, samal ajal, kui panga ad. Rääkis, ja selleks, et endale vabandust leida, ütles K., et talle unustati täpsustada kellaaega.
prille. Tema käsi oli väga täpne, kui ta joonistas tahvlile palju käega ringi ja laksas selle keskele punkti, mis silmaga vaataja jaoks asuski täpselt keskel. Kuid ühel tunnil, kui ta joonestas järjekordselt tahvlile, ei saanud ta kuidagi nii hakkama, et asi õieti välja tuleks. Selle peale vihjas Penn, et ta olevat näinud Trumpi eelmisel õhtul Tähe tänava nurgal ja mitte just kõige kainemas seisus. Briljant olevat seisnud seal kahe preiliga. Ta oli hoidnud ühe käega ühel ja teisega teisel ümber piha. Ja püsti oli ta seisnud tegelikult üksnes tänu daamidele. Hr. Trump ei saanud poistelt lõpumärk, kuna poisid olid temaga ainult ühe aasta ja nad ei tundnud, et nad peaksid selle talle andma. Hr. Tusam Ajaloo õpetaja, kellele kuulub tsitaat: ,,Ajalugu on vesi: kord pilv, kord lumi, kord oja, kord aur. Puhuge ta laiali või suruge kokku."
ANTON HANSEN TAMMSAARE Romaan Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, oli kevadel lõpetanud oma kodukandis valge kleidiga leeri ning kavatses sama kleidiga ka keskkooli lõpu ära veeta. Kahju oli vaid ühest- kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi ( Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et ühes Kase preiliga (Irma koolikaaslane- kaupmehe tütar) oleks ka Irmal olnud roos rinnas. Irma keeldus, kuna ta oleks pidanud lubama iseenda rooside eest. Sel tähtsalt päeval- lõpetamisel oli aga lisaks kaupmehe tütrele roos rinnas ka Kalmu peretütrel Valvel (Eedi õde). Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma seisis tema ees ratta seljas Eedi punaste roosidekimbuga. Irma ei tahtnud sugugi neid vastu võtta, kuid lahkudes viskas Eedi roosid Irma nina alla maha ja sõitis pead
Naine nôustub, nad leiavad Oskari üles ja viivad koju ning naine annab külmkingale hoopis oma pôlle, jättes külmkinga kurjalt karjuma. 22. november - nôid läheb rehepapi juurde, räägib, et armastas vanasti rehepappi, kuid mees abiellus teisega ja nüüd on Liinal samamoodi. Ütleb, et nende kohus on need kaks kokku viia. Rehepapp läheb Hansu juurde, kes parajasti lumememme jutustust kuulab, ajab natuke juttu ja lubab siis Hansule, et korraldab talle preiliga kohtumise. 23. november - Rehepapp läheb Liinale ja lubab talle Hansuga kohtumise organisee- rida, nii et Liina on môisapreiliks riietatud - kui poiss avastab, on juba hilja ja ta on Liinasse armunud. Liina seda eriti ei usu, aga on ikka päri, sest tahab, et Hans talle ilusaid sônu silmast silma räägiks. Hans môtleb ise preilile luuletuse välja, kuigi see pole eriti ilus. 24. november - Muna Ott tuleb nôia ukse taha, sest ta on Mooselile vahele
all kannab. Naine nôustub, nad leiavad Oskari üles ja viivad koju ning naine annab külmkingale hoopis oma pôlle, jättes külmkinga kurjalt karjuma. 22. november - nôid läheb rehepapi juurde, räägib, et armastas vanasti rehepappi, kuid mees abiellus teisega ja nüüd on Liinal samamoodi. Ütleb, et nende kohus on need kaks kokku viia. Rehepapp läheb Hansu juurde, kes parajasti lumememme jutustust kuulab, ajab natuke juttu ja lubab siis Hansule, et korraldab talle preiliga kohtumise. 23. november - Rehepapp läheb Liinale ja lubab talle Hansuga kohtumise organisee- rida, nii et Liina on môisapreiliks riietatud - kui poiss avastab, on juba hilja ja ta on Liinasse armunud. Liina seda eriti ei usu, aga on ikka päri, sest tahab, et Hans talle ilusaid sônu silmast silma räägiks. Hans môtleb ise preilile luuletuse välja, kuigi see pole eriti ilus. 24. november - Muna Ott tuleb nôia ukse taha, sest ta on Mooselile vahele jäänud,
,,Mina ei või seda öelda." ,,Mis see siis oli, et sina ei või seda öelda. Ütle mõnes teises keeles, kui eesti keeli ei või." ,,Seda ei saagi teises keeles öelda." ,,Taga targemaks!" imestas Ollino, kellele Tigapuu meelepaha valmistas nähtavasti lõbu. ,,Muidugi ei saa," seletas Tigapuu. ,,See oleks sama hea, kui sa küsiksid, et ma ütleksin oma nime mõnes teises keeles." ,,Mõistan, mõistan," lausus Ollino nüüd. ,,Tähendab, tegemist on naistega, eks? Noore preiliga, mis?" Ja naeratades lisas Ollino saksa keeli juurde: ,,Unser Herr Tigapuu ist verkracht, ganz verkracht." ,,Jäta oma rumalad naljad tõsise asja juures," ütles Tigapuu ja võitles kõigest jõust palgessekippuva puna vastu. ,,Teie võite ju kõik naerda, kui tahate, aga minu arvates pole see sugugi ilus, kui noore preili nimega nõnda ümber käiakse, nagu oleks see mõni tühine mängukann, liiatigi kui see noor preili on meie oma koolidirektori tütar."
Teda näes tuli valus ja vihane hü ue käkjala rinnust. Agnes väises. Ta pilk jä käkjala kõgel kujul kui tardunult seisatama, veri tõsis talle jäsku päe, ta karjatas valjusti, tuikus ja oleks kukkunud, poleks mitte nunnad teda toetanud. 423 «Viige ta kongi tagasi, ma olen külalt nänud!» üles abtiss, kes Agnest ja käkjalga teravalt silmas oli pidanud. «Pidage!» hü udis käkjalg, nunnadele teele põgiti ette astudes. «Mis olete teie preiliga teinud?» «Selle üe ei ole mul vaja sulasele otsust anda,» üles abtiss uhke tõidusega. «Viige ta äa!» Aga käkjalg ei lasknud nunnasid paigast liikuda. «Enne peab mul selgus käs olema!» hü udis ta müiseva hä alega. «Agnes von Mönikhusen, ma küin teie isa nimel, mispäast kannate teie seda häirü ud, mispäast peetakse teid siin vangis?» Enne kui Agnes midagi sai kosta, plaksutas abtiss valjusti käi. Saali uks läs lahti, kutis
annaabi.ee 
