5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist; 6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik. Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja oli Rudolf Vaharo. Eesti territoorium jagunes KÕ ringkondadeks, mis vastasid samanimeliste prefektuuride piirkondadele; ringkonna juhiks oli prefekt. Valga ringkond koosnes ainult Valgamaast ja seda juhtis Valga politseijaoskonna komissar. KÕ ringkonnad jagunesid jaoskondadeks, mida juhtis kohaliku politseijaoskonna komissar. Jaoskonnad jagunesid rajoonideks. KÕ teenistus jagunes kohustuslikuks ja vabatahtlikuks. Kodanliku õhukaitse kohustus kestis 15.60. eluaastani. Vabatahtlik KÕ toimus Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu (VKÕL) kaudu, mis asutati 28. veebruaril 1938.
tane elementaarkool, 3-aastane keskkool, 3-aastane keskkõrgkool (üleminekukool) ja 4- aastane ülikool. Alg- ja keskharidus (9 aastat) oli kohustuslik kõikidele. See oli üldine süsteem, kuid nüüd on lisandunud veel rida erakoole, mis süsteemi ei mahu, nt 5-aastased tehnilised kolledzid pärast keskkooli. Koole on ka eriti andekatele ja erinevaid segakoole, mis aitavad spetsialiseeruda erialadele. Elementaar- ja keskkoolide hooldamine on munitsipaali hooleks, ülikoolid on prefektuuride hoole all. Erakoole hakati subsideerima spetsiaalsetest riiklikest fondidest. Erakoolide võrk on laienenud eriti lasteaedade ja ülikoolide tasemel, kus erasid on rohkem kui riiklikke. Jõudsalt on arenenud nende institutsioonide võrk, mis mõel- dud hariduse kaasa aitamisele raamatukogud, noortemajad, mitmed spordiasutused jne. 1971 tegi Hariduse Kesknõukogu ettepaneku uueks haridusreformiks, sest senine haridussüsteem oli küllastunud
kodakondsuse ja migratsiooniosakond. Lisaks koordinatsioon, sisekontroll, siseaudit ja administratsioon; Ameti tasandile koonduvad endised Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei funktsioonid, mis jagunevad kriminaalpolitsei ja korrakaitsepolitseiosakonna vahel. Politsei ja Piirivalveametil on neli regionaalset asutust: Ida prefektuur, Lääne prefektuur, Lõuna prefektuur ja Põhja prefektuur, Igas prefektuuris täidetakse kõigi nelja põhivaldkonna ülesandeid. Prefektuuride haldusterritooriumid on sarnased endiste politseiprefektuuridega; Politsei ja Piirivalveametis on umbes 7000 ametikohta, millest 6000 on põhitöö ja 1000 administratsioon PPS-st tulenevalt on politsei täpsed ülesanded (PPS § 3) 1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei ole muu seadusega antud muu haldusorgani pädevusse või kui pädev
Niisiis Diotseesid omakorda jagunesid nelja Prefektuuri mida valitsesid Augustused ja nende alluvuses Caesarid, kes aja öödudes võtsid üle Augustuse ameti ning valisid endale uue Caesari. 3) Kolmandaks reformiks oli riigiaparaadi reorganiseerimine. Nüüd jagati üldvõimuinstantsid rangelt tsiiviilvõimuks ja militaarvõimuks. Kusjuures Diotseese valitsesid ainult tsiviilvolitustega ametnikud ning prefektuuride armeesid juhtisid magistrid, kes allusid otseselt Imperaatorile.Alguses magisteid oli kaks: üks ratsaväe ülemjuht, teine jalaväe ülemjuht. Tulemusena tekkis dibürokraatiline süsteem, mis vajas toimimiseks hiigelsuurt ametnikkonda. 4) Neljandaks, Keskvõimu autoriteedi tugevdamiseks oli vaja midagi ette võtta, kuna Vara- keisririigi ajal tekinud valitsus süsteem ei saanud enam ohjeldada riigi hiigelalasid.
Eesti välispolitsei korralduse täiustamise aluseks oli vabariigi valitsuse 4.novembri 1925.aasta politseiasutuste kujundamise määrus. Politseiasutuste kujundamise määrusega muudeti välispolitsei senist organisatsiooni, kusjuures kriminaal- ja poliitilise politsei korraldus jäi üldjoontes samaks. Välispolitsei 15.ringkonna asemel loodi 8 prefektuuri Raudteede prefektuuri esialgu ei tehtud, küll aga anti raudtee politsei komissarile prefekti õigused. Prefektuuride moodustamisel lähtuti põhimõttest, mille järgi politsei peab olema rahvale hõlpsasti kättesaadav, tööpiirkonnad peavad vastama politseiametnike tegelikule töövõimele ning tuleb tagada politseiasutuste juhitavus. Seejuures võeti arvesse Eesti Vabariigi administratiivjaotust ja väljakujunenud administratiivkeskusi, elanike arvu ja tegevusala politseiprefektuuri tööpiirkonnas , liiklusolusid jt. mõjureid , kindlasti ka riigikassat.
süüdistuse esitamise. Kokkuvõtlikult on prokuratuuril (prokuröril) kaks peamist ülesannet: kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine kohtus. Prokuratuur on kaheastmeline, koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad PPA prefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi – madalaim aste, ükskõik mis haridusega Ringkonnaprokurör – 14 inimest, eelistatakse inimest väljastpoolt süsteemi Vanemprokurör Juhtivprokurör- 4 inimest Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör
Küsitluste peamisteks eesmärkideks oli välja selgitada abipolitseinike ja politseinike rahulolu ja seisukohad abipolitseinike kaasamisel politseitegevusse, võimalikud probleemkohad, täiendavad koostöövõimalused ning hinnangud omavahelisele koostööle. Küsitluse ankeedid koos küsimustega on lisatud käesolevale uurimistööle (Lisa 1). Vastavad küsitlused on läbi 19 viidud prefektuuride lõikes, aprill-mai 2016 Lääne prefektuuris, november-detsember 2016 Lõuna prefektuuris ja märts-aprill 2017 Põhja prefektuuris. Selleks, et tagada andmete ja tulemuste võrreldavus kasutati Põhja prefektuuri küsitluse läbiviimisel sama küsimustikku. Peamised küsimused, millele prooviti küsitluste abil vastuseid leida puudutasid vastajate rahulolu abipolitseinike kaasamisega ehk kuivõrd suudetakse abipolitseinike rakendada