Hägusloogikas võib lause tõesusaste olla: 0,25 2. Kui unaarne predikaat ei ole samaselt väär, siis on see kindlasti: Kehtestatav 3. Milline traditsioonilise loogika põhireegel ei ole otseselt ega kaudselt kasutusel klassikalise loogika põhialuste fikseerimisel: Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8. Olgu antud süllogism: „Kui kana ei mune, siis ta ei kaaguta. Kana kaagutab, seega ta muneb.“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9. Milline allpool toodud operaatoritest on aleetilises loogikas üks kahest peamisest operaatorist?
Toimiv põhjus, lõpp-põhjus. Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub. Aristotelese kategooriad Iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat väljendab seda, mida subjektist räägitakse. Platonil ei ole üksikud asjad tõsiolevad, vaid ainult ideede ebatäiuslikud kujutised. Rohkem tervele mõistusele apelleeriv Aristoteles kirjutab, et kõik peale esmaste substantside kas omistatakse neile predikaadina või sisaldub see neis. Kui pole esmaseid substantse, ei saa olla ka midagi muud. Iga substants on mingi see. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi. Kvantiteet- predikaadikategooria. Kvaliteet, relatiivid, koht, hetk, tegevus, tegevuse objektiks olemine, seisund, olukord. Aristotelese kategooriad näivad kehtivat üheaegselt nii keele, mõtlemise kui tegelikkuse kohta. On võimalik, et just keele uurimine on viinud Aristotelese kategooriate eristamiseni.
finiitsus – pöördevorm, pöördsõnavorm, mis tähistab tegevust v olemist ja esineb lauses öeldisena kvantor – hulgasõna. Pannakse nimisõna ette, mõni, palju. reduplikatsioon - sõna või silbi kahekordistumine grammatilise väljendusvahendina, mõnikord veidi muudetud kujul (eesti keeles nt läkiläki, sigin-sagin). Karitiiv e abessiiv – ilmaütlev Predikatiiv (öeldistäide) - võimaldab nimisõnal esinda predikaadina Ekvatiiv – ajutine seisund Transformatiiv e translatiiv (saav) Vokatiiv – mitte propositsioon vaid kõneolukorra roll Anafoor - tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused
ka lause sisuga, läheb vaja predikaatarvutust, milles üldistatakse lauseid arvestades, et lauses on kaks osa: indiviidid objektid, mille kohta midagi väidetakse ja predikaat mis väljendab indiviidide teatud omadust või nendevahelist seost. Nt Võtame sarnased laused: 2 on algarv, 3 on algarv, 4 on algarv jne. Kõigis neis lausetes on indiviidideks naturaalarv x naturaalarvude hulgast N ning predikaadiks on omadus olla algarv A. Seos ,,... on algarv" on käsitletav predikaadina, mille saab kirja panna nt kujul: A(x), kus xN. (Varem nõuti, et indiviidide hulk ei tohi olla tühi, nüüd enam mitte.) Ühe- või mitmekohane predikaat pole lause (tal puudub tõeväärtus), kuid predikaat muutub lauseks (omandab tõeväärtuse), kui kõik tühikud täidetakse konkreetsete indiviididega. Ühekohaline predikaat Px (või P(x)) on funktsioon, mis seab igale indiviidile xX vastavusse ühe kindla tõeväärtuse 1 (t) või 0 (v). (Saab koostada tõeväärtustabeli).
väite. Sel juhul peame me entümeemi eitava eelduse muutma jaatavaks kasutades järeldamist muutmise teel. * Kui järeldus on leitud, siis tuleb leida, kas teine lause on suurem või väiksem eeldus. Juhul, kui selles leidub termin, mis esineb järelduslauses subjektina (väiksem termin), on tegemist väiksema eeldusega. Teine samas eelduses paiknev termin peab olema kesktermin. Juhul, kui eelduslauses leidub termin, mis esineb järelduslauses predikaadina (suurem termin), on tegemist suurema eeldusega. Teine samas lauses paiknev termin peab olema kesktermin. * Seejärel on võimalik süllogismi eelduste ja terminite reegleid kasutades konstrueerida varjatud eeldus: meil on teada kesktermin ning vajalik äärmine termin. · Koostage valem, mille ülemine rida kajastab terminite paiknemist suuremas eelduses, keskmine rida kajastab terminite paiknemist väiksemas eelduses ning viimane rida
|H| on hulga võimsus ehk lõpliku hulga korral elementide arv hulgas. Lõpmatu hulga võimsus leitakse, seades tema elemendid bijektiivsesse vastavusse (üks- ühesesse) mõne tuntud võimsusega hulga (näiteks naturaalarvude hulga) elementidega. 4. Graafid. Puude esitused. Programmide esitamine puuna Mittejärjestatud ja mitteorienteeritud graaf on paar G = (A,R), kus A on tippude hulk ja kaarte hulk R on seos hulgal A. Graafi saab esitada paaride hulgana (A + R analüütiliselt, või predikaadina) või joonisena. Graafide võrdsus: Graafid G1 = (A1, R1) ja G1 = (A2, R2) on võrdsed ehk isomorfsed, kui leidub selline bijektiivne kujutus f: A1 A2 nii, et aR1b = f(a)R2f(b) Kui igale tipule a G1-st leidub tipp b G2-st, millele saab vastavusse seada samade tippude kaared ja kõik G2 tipud saavad ka kaetud. Kui kaar R1 järgi on esimese graafi tippude vahel, siis on see ka samade teise graafi tippude vahel ja kui seda pole, pole kummaski. Graafi märgendus:
(2010), http://plato.stanford.edu/entries/medieval-syllogism/. 7 Teise figuuri reeglid. Suurem eeldus on üldine väide. Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav. Kolmanda figuuri reeglid. Väiksem eeldus on jaatav väide. Tuletis on osajaatav või osaeitav väide. Üksikväiteid saab süllogistikas tõlgendada üldväitena ning subjektina esinev üksiktermin ehk singulaartermin ei põhjusta erilisi probleeme, vt nt N6.12. Ent predikaadina esinev üksiktermin võib küll segadust tekitada, sest mõned mittekehtivad moodused võivad seetõttu ootamatult kehtivateks osutuda. Vaatleme mittekehtivat süllogismi N6.3.7 N6.3. Analüüsige süllogismi: Will on kaunis laps. P+aM– See laps siin on kaunis laps. S+aM– See laps siin on Will. S+aP– (S+aP+) Järelduse valem pole vigane, kuigi täpsemalt on see muidugi S+aP+, ent see ei muuda asja. Süllogism ei kehti, sest kesktermini reegel pole täidetud
Teise figuuri reeglid. Suurem eeldus on üldine väide. Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav. Kolmanda figuuri reeglid. Väiksem eeldus on jaatav väide. Tuletis on osajaatav või osaeitav väide. Üksikväiteid saab süllogistikas tõlgendada üldväitena ning subjektina esinev üksiktermin ehk singulaartermin ei põhjusta erilisi probleeme, vt nt N6.12. Ent predikaadina esinev üksiktermin võib küll segadust tekitada, sest mõned mittekehtivad moodused võivad seetõttu ootamatult kehtivateks osutuda. Vaatleme mittekehtivat süllogismi N6.3.7 N6.3. Analüüsige süllogismi: Will on kaunis laps. P+aM See laps siin on kaunis laps. S+aM See laps siin on Will. S+aP (S+aP+) Järelduse valem pole vigane, kuigi täpsemalt on see muidugi S+aP+, ent see ei muuda asja.
annaabi.ee 
