Eesti- ja Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine. Konsistooriumi presidendiks määrati superintendent. 1636. aastal loodi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel samuti kuus praostkonda, Eesti aladel Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning 4 praostkonda Põhja-Läti aladel. 1650. aastal jagati Harjumaa kaheks praostkonnaks: · Ida-Harju: Jaani, Jüri, Juuru, Jõelähtme, Kose ning Kuusalu kihelkond ja · Lääne-Harju praostkond: Toomkogudus, Hageri, Keila, Madise, Nissi ning Rapla kihelkond. Nimekaimaks Liivima kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer (1675-1699), keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks
pühakoda 165aastaseks. Praeguseks on Helme vennastekoguduse palvemajast saanud Helme kihelkonna peakirik, kus toimuvad jumalateenistused iga pühapäev. Autor: Katrin Priilaht Helme Maarja kirik Allikas: Eesti Rahva Muuseum 2839-101 www.muis.ee Helme Maarja kiriku varemed Autor: Katrin Priilaht Helme Maarja kogudus Helme Maarja kogudus on luterlik kogudus Tõrvas. Kogudus kuulub Viljandi praostkonda. Koguduse õpetaja on Arvo Lasting, organist Thea Leitmaa. Juhatuse esimees on Vaiko Püttsepp. Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Helme vennastekoguduse palvemajas. Helme koguduse õpetajad: 1. Christoph Detri 1629 2. Mag. Ludolph Holler 16301665? 3. Christoffer Kleinschmidt 16661668 4. Caspar Eggerdes 16801689 5. Mag. Erasmus Pegau 16891711 6. Heinrich Herz 17111713 7. Mag. Heinrich Frost 17141731 8. Mag. Christian Gottfried Helwig 17321747 9
Lisaks üksikute koguduseliikmete teenimisele on koguduse missiooniks kogukonna teenimine. Lisaks koguduse koduleheküljele internetis ja kiriku teadetetahvlile antakse iga kuu välja koguduse Sakala. Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Jaani kogudus asub Pikk 6 Viljandi. EELK Viljandi Pauluse kogudus Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Pauluse kogudus on luterlik kogudus Viljandis. Kogudus kuulub Viljandi praostkonda. Koguduse õpetaja on Mart Salumäe, organist Aaro Tetsmann. Juhatuse esimees on Toivo Vilumaa. Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Viljandi Pauluse kirikus. Viljandi Pauluse kogudus asub kiriku 5, Viljandi. Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus on kristlik kogudus, mida tuntakse eelkõige hingamispäeva pidamise tõttu nädala seitsmendal päeval - laupäeval.
aastal. Luterluse põhitõed: * Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust * Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust * Ainus autoriteet on Piibel * Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel * Luterlusel on kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik. · Kirikul on 12 praostkonda, 166 kogudust, 47 000 annetajaliiget ja 207 vaimulikku. · EELK eesmärk ja ülesanne on Jumala Sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt koguduste elava usu ja armastuse edendamine, usulise, kõlbelise, haridusliku ja kasvatusliku töö tegemine, diakoonia-, misjoni- ja diasporaatöö korraldamine ning üksikute koguduste ja nende ametiisikute
kuningalt ning viimane selline retk leidis aset 1861. aastal. 1841 tegi Eesti kubermanguvalitsus otsuse Stakcelbergi eemaldamise kohta Vormsi mõisate valitsemisest põhjuseks toodi tema põhjendamatult halb käitumine talupoegadega. Vormsi saare mõisate valitsemine läks üle tema pojale. Tänapäeval on Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi Püha Olavi kirik, mis ehitati 13. sajandil ning see asub Hullos. Tegemist on luterliku kogudusega, mis kuulub Lääne praostkonda. Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid. Kivist kooriruum ehitati juurde 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati kellatorn, mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha. Hoone rüüstati täielikult Liivi sõja ajal. Rööviti kirikuhõbe ning kirikukellad viidi Saaremaale. Rüüstajateks olid nii vene sõjaväelased, saarlased ja rootslased. 1632 püstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone ning kirikukell paigutati seina
Näiteks on teade, et "17. aastasaja keskel ühendati Vara Äksiga. Kuid aastasaja lõpul sai Vara endale iseseisva kirikuõpetaja ja liideti 1707. aastal uuesti Maarja-Magdaleenaga."23 19. sajandil oli ta Maarja-Magdaleena abikogudus ja 1926. aastal sai iseseisvaks.24 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik jaguneb halduspiirkondadena praostkondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maarja-Magdaleena 25 kihelkond kuulub Tartu praostkonda. Koguduse liikmete hulk on muutunud koos riigi ja ühiskonnaga, eriti nõukogude võimu aeg on inimesi kirikust kaugele peletanud. Muudatusi aitab selgitada Eesti Luterliku Kiriku koduleht: "EELK kogudused esitavad regulaarselt kord aastas arvulise ja sõnalise aruande. Peapiiskop esitab Kirikukogu kevadistungjärgul EELK tegevuse aastaaruande, millele lisatakse ühe osana kokkuvõte koguduste arvulistest näitajatest. 21 http://www.vara.edu
mõistus aru jaksab saada. 1777 a tuli kodumaale, oli kuni 1780 Tartus kodukoolmeister. 1780 sai Kanepi kirikuõpetajaks, ühtlasi oli Võru linnakoguduse ajutine õpetaja. Naiseks võttis ta Kursi praosti tütre. 1798 sai Roth Võrumaa praostiks, 1803 Liivimaa piiskopikohtu e ülemkonsistooriumi assessoriks. 1805 a sai tema praostkond veel 8 kogudust juurde, nii et kõik Tartu murret kõnelevad kogudused kuulusid tema praostkonda (17). Näddali-Leht oli tartu-murdeline. Roth ostis endale täna naise kaasavarale Valgjärve mõisa, mille ta aga lühikest aega enne surma kaotas, hakates kellelegi järelemõtlemata käemeheks. 1814 sai Roth Tartu vene piibliseltsi abipresidendiks. Mitmed seltsid valisid ta oma auliikmeks. "Joh. Ph. Von Roth oli lühikene, tugeva kehaga ja tulise loomuga mees, kõik tema liigutused ja ta terve tegumood olivad täis elavust. Hommiku vara kell 4 üles tõusta ja
annaabi.ee 
