emal on vähk, ta oli väga šokeeritud. Kui Paul rindele tagasi läks ei leidnud ta sealt enam ühtegi tuttavat. Rindel olles eksis ta ära ning jäi mürsulehtrisse päevavalgust ootama lootes, et ükski vaenlane ei leia teda. Paul mängis surnut, kui kuulis saame tema poole tulemas. Sõdur hüppas lehtrisse, see oli prantslane. Paul pussitas teda kõhtu. Paul istus lehtris pikka aega sureva prantslasega. Lõpuks lubas ta prantslasele, et otsib tema lapsed ja naise üles ja annab valuraha kaotuse puhul. Lõpuks Paul leidis oma klassivenna ning ta ütles paljud arvavad, et varsti tuleb vaherahu. Rindele naastes olid Pauli klassist 3 surnud, 4 kadunud ning 1 hullumajas. Paul nägi rindel olles väljaspool oma kraavi lindu, mille peale võttis ta taskust märkmiku ning hakkas teda joonistama ta tõusis püsti, et näha
Lõpuks on Paulil peas vaid üks mõte, et ta poleks pidanud puhkusele tulema. Naastes kasarmusse saadeti ta kohe öösel luurele. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel õnneks oma inimlikkust kaotanud. Rindel satub ta rünnaku ajal mürsulehtrisse, kuhu tuleb ka üks mees vaenlaste leerist. Surmahirmus pussitab ta tolle noaga surnuks, kuid kannatab hiljem suurte süümepiinade käes. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Peagi kuuleb Paul lähenevaid samme. Ta mõistab, et need on sakslased. Ta jõudis lõpuks omade sekka. Kat jutustab Paulile, et nad olid otsinud teda mitmeid päevi ja juba arvanud, et ta on surnud. Kat jutustas ka, et paljud arvavad, et varsti tuleb ka vaherahu. Mõne päevapärast anti Kat´ile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. Talus oli uhke tugitool. Nad tassisid selle alla kaldrisse. Keldris oli palju kartuleid ja muud toitu
loomulik, et meie teeme seda ise, õppides teisi keeli. Nii koguneb meisse teadmisi ja oskusi, mis lõpus võivad anda suure eelise teiste ees. Eriti oluliseks muutub see nüüd, kui oleme osaks Euroopa kultuuriruumist ning kuulume Euroopa Liitu, kus on 23 ametlikku keelt. Kui Eesti riik ja inimesed sooviksid, et meie arvamust võetakse kuulda ja et sellega arvestatakse, siis on paratamatult teise maa keele ja kultuuri tundmisel tohutuid eeliseid. Vaieldes prantslasega mõne eluliselt vajaliku küsimuse üle, ei võta ta sind enam välismaalasena, vaid kaasmaalasena, kellel on temaga ühine eesmärk ja nii on võimalik arvamusi vahetada kui võrdne võrdsega, mitte kui suurriigi esindaja ja väikeriigi esindaja. Samas ma mainisin ka enne, et keeleõpe nõuab tohutut keskendumist. Mina pean tunnistama, et minu jaoks on keelte õppimine tohutult tüütu tegevus. Need saksa keele pöörded ja inglise ajavormid on mulle nii mõnegi halli karva tekitanud
et prügikastist süüa otsida.P saadetakse rindele tagasi ja ta ei tunne kedagi.ta l’heb vabatahtlikut luurele, eba]nnestub sest lahing hakkab uuesti istub mürsulehtris ja ei julge edasi minna kuid läheb siiski.paul eileia enam tagasiteed ja kõnnib vales suunas, ei leia omasi, ootab valgenemist.kuuleb same ja mängib surnut, kui siiski võtab pussi ja pussitab siiski prantslast, kes ei sure veel.3 päeva istub P prantslasega seal, siis too sureb.P lubab endale prantslase naise ja lapse üles, kuigi ta teab et seda ei juhtu tal oli n’rvivapustus, see l’ks talle liiga hinge, kat paneb aru p’he.kuuleb lähenevaid sakslasi ja karjub et on oma, näeb Kati, ta jutustab et Pauli otsiti ja arvati et too on srunud. Mõne päevapärast anti Katile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama
Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama valgenemist. Ta kuuleb aheliku samme... Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu. Ta võtab oma taskust taskurätti ja filtreerib selle abil endale pisut vett. 12 tunni pärast prantslane sureb. Paul lubab endale, et ta otsib prantslase naise ja lapse üles ja annab neile kaotuse puhul raha. Kuigi paul teab, et ta seda ei suude päriselt teha, lubab ta seda endale ikkagi. Paul kuuleb lähenevaid samme. Ta mõistab, et need on sakslased. Ta hakkab karjuma, et ta on oma ja et teda ei tulistataks. Ta jõudis lõpuks omade sekka
Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama valgenemist. Ta kuuleb aheliku samme... Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu. Ta võtab oma taskust taskurätti ja filtreerib selle abil endale pisut vett. 12 tunni pärast prantslane sureb. Paul lubab endale, et ta otsib prantslase naise ja lapse üles ja annab neile kaotuse puhul raha. Kuigi paul teab, et ta seda ei suude päriselt teha, lubab ta seda endale ikkagi. Paul kuuleb lähenevaid samme. Ta mõistab, et need on sakslased. Ta hakkab karjuma, et ta on oma ja et teda ei tulistataks. Ta jõudis lõpuks omade sekka
sinna poole kuhu kõhutunne ütleb. Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama hommikut. Ta kuuleb imelikke samme, ta arvab, et need on prantslased. Ta viskab pikali ja mängib surnut. Paul võtab noa välja ja on valmis pussitama igaüht, kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse ning see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu. Ta võtab oma taskust taskurätti ja filtreerib selle abil endale pisut vett. Prantslane suri ja Paul lubab endale, et ta otsib prantslase naise ja lapse üles ja annab neile kaotuse puhul raha. Kuigi paul teab, et ta ei ole seda võimeline päriselt tegema, lubab ta seda endale ikkagi. Paul kuuleb lähenevaid samme. Ta mõistab, et need on sakslased. Ta hakkab karjuma, et ta on oma ja et teda ei tulistataks. Ta jõudis lõpuks omade sekka
Orjad tohtisid härra loal abielluda. Oluline aspekt pr kolooniates ka see, et abielupaari ja laste lahutamist keels Code Noir. Orje võis vabaks lasta, kuid vabastatud ori pidi endisele isandale respekti näitama. Riiklikult orjad vabakssaamisel said samad õigused nagu oli teistel pr aladel. Kui aga peaks juhtuma, et valge prantslane vallaline isand saab orjatariga lapse, siis saab ori vabaks ja laps ka vabaks. Kehtis ainult siis kui tegu oli VALLALISE valge prantslasega. Veel oluline oli see, et Code Noiris osut täheleoanu sellele, et vabaks lastmise olukord oli väga kindel, nahavärvi suhtes riti tähelepanu ei pööratud.
Gaasi olekuvõrrand seob kolme olekuparameetrit rõhku ruumala temperatuuri See on lihtne ja intuitiivselt tajutav seadus, mille formuleerimiseks tuli siiski teada õhurõhu olemasolu. Seevastu gaasi parameetrite temperatuurisõltuvus kui tunduvalt keerukam lasi end veel poolteist sajandit oodata. 1805. a. leidis L. Gay-Lussac seose ruumala ja temperatuuri vahel (ruumpaisumise valemi), ning mõni aeg hiljem Charles (loe sa:rl, kuna tegu on prantslasega!) analoogilise seose rõhu ja temperatuuri vahel. Neid valemeid esitatakse tavaliselt koos: Konstandid ja tähistavad vastavalt ruumala ja rõhku temperatuuril 0 kraadi; konstant - ruumpaisumistegur - sõltub temperatuuriskaalast ja on Celsiuse kraadide korral ligikaudu 1/273. 19. sajandil oli käibel korraga kolm temperatuuriskaalat (Celsiuse, Reamuri ja Fahrenheiti omad) ning igaühele vastas erinev ruumpaisumistegur. 1890. a. näitas W
annaabi.ee 
