Tehnoloogilised omadused. 1. Like tdeldavus: -hsti tdeldavad likeriistadega -halvasti tdeldavad (suur kvadus) sitked ja vikse kvadusega. Tdeldavust saab parandada termottlemisega. 2. Keevitavus: -saadakse mblus mis on lhedane phimetallile. 3. Sepistavus: -purunemata vi pragunemata kuumalt vi klmalt deformeeruda. 4. Valatavus: -vime moodustada valandeid ilma pragudeta, thikute iselomustab: -vedelvoolavus: sulametalli vime hsti tita valuvormi. -kahanemine: sulami ruumala vhendamine tahkumisel. -Likvatsioon: vedela sulamikristalliseerumisel tekkiva keemilise koostise ebahtlus. Vrvilised metallid ja sulamid. 1. Alumiinium: -hea korrosioonikindlus. -hea soojusjuhtivus. -hea plastiisus
värvipind Elamute betoonpõrandaid on plaatimiseks või põrandakatete (parkett- või elastikkatete) paigaldamiseks üsna lihtne ette valmistada üldjuhul piisab konaruste ja tsemendiliimi eemaldamiseks põrandate lihvimisest. Eluruumide põrandatel ei ole kuigi suurt koormust. Ka tasandussegu survetugevus võib olla madalam, näiteks 20 Mpa. Kui elamus on vesipõrandaküte, siis kütmisest põhjustatud paisumisele ja kahanemisele peavad pehmemad segud pragunemata paremini vastu kui kõvemad segud. Põrandaküttetasandussegude survetugevus on tavaliselt 1525 Mpa. Ladude ja garaazide betoonpõrandad tavaliselt värvitakse, sageli spetsiaalse kahekomponentse epoksiidvärviga. See eeldab aluspõrandalt head nakkuvust ja piisavat survetugevust. Ilus tulemus saavutatakse vaid siledal aluspõrandal Põrand tuleb tasandada Sõltuvalt betoonimargist ja valu kvaliteedist võib betoonpõrand olla
toormaterjali saamisest lõpetades ehituspaika transportimisega, siis pillirooplaadi primaarenergia ühe kuupmeetri materjali kohta on soojustusmaterjalidest kõige keskkonda säästvam (võrreldes näiteks linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga). Rooplaat on eriti sobilik alusmaterjal savi- ja lubikrohvile nii renoveerimistöödel kui ka uusehitusel. Nendega krohvimine tagab ühtlasi rooplaadi tuleohutuse. Et pilliroog ei paisu ega kahane, püsib krohv sellel kindlalt pragunemata. Soovi ja sobivuse korral võib jätta rooplaadid krohvimata ning eksponeerida neid looduslikuna. Tavalise rooplaadi mõõtmed on 2 m x0,6 m, paksus 5 cm ning 2,5 cm. Rooplaati toodetakse kaheks erinevaks otstarbeks krohvialuseks plaadiks ja 4 kasutamiseks sisekujunduses. Viimane ehk dekoratiivplaat tehakse parima kvaliteediga pilliroost. . Dekoratiivplaati võib immutada värvitu tuld tõkestava vedelikuga SG2 Magna Firestop
lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment. Puudused suur voolavus, suur temp pais koef, madal kuumakindlus, põlev, väike kõvadus, toksilisus, vananevus. Muud om soojaisol om on head gaas ja vahtplastidel. Soojamahtuvus. Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur.
saviliiv (sl) - mullast saab voolida kuulikese, kuid mitte vorstikest kerge liivsavi (ls1) - mullast saab voolida 2-3 mm jämeduse vorstikese, mis painutamisel murdub keskmine liivsavi (ls2) - vorstike painutamisel praguneb ja enne ringi moodustumist murdub raske liivsavi (ls3) - vorstikese saab painutada ringikujuliseks, kuid moodustuvad praod savi (s) - vorstikese saab vabalt painutada ringikujuliseks Seega, kui õnnestub mullast voolida vorstike ja seda natuke ilma pragunemata painutada, siis on mulla lõimis taimekasvatuseks optimaalne. 1
sarnastest keskustest Soomes või Rootsis või leidnud puuduva kivi naabermaja keldrist 2 või kuurist. Aeg on edasi läinud ja sisemise tulekolde rajamisel, kus välimus pole enam nii oluline, võib kasutada kaasaegseid kuumakindlaid samottkive. Vanasti kasutati selleks tumedamaid kauem põletatud telliseid. 2.1 [H2] Müürisegud Vanade ahjude juures kasutati savist, liivast ja veest segatud müürisegu, mis kannatas hästi ja pragunemata kuumust ning kuivamist. Savisegu paisub kuumuse mõjul umbes samal moel kui tellisedki ja nii saab ära hoida pragude teket kütmisel. Tulekolde juures kasutati vanasti musta, tulekindlat savi, teine võimalus oli savi enne kasutamist põletada ja siis uuesti peeneks jahvatada. Saviseguga ehitatud ahju on kerge ka lammutada. Tänapäevalgi võiks vanade ahjude juures savi kasutada, mida saab ehitusmaterjalide poest. Savile võib veidi, kuid mitte üle 10% lisada tsementi, nii tegid
5. Plastide plussid ja miinused? 1. Plastid, lakid, värvid, polümeerbetoonid, tehiskiud. 2. Plastmass koosneb polümeerist ja täiteainest, stabilisaatoritest, plastifikaatoritest, pigmendist. 3. Klaasplastid, puitplastid, paberplastid, tekstiiltäiteainega plastid, mull- ja gaasplastid. 4. Põrandakattematerjalid, seinakattematerjalid, kiled, konstuktsioonimatejalid, isolatsioonimaterjalid. 5. POS Elastsed, taluvad pragunemata löökkoormusi, paljukordseid painutusi, NEG- madal kuumakindlus, väike pinnakõvadus, vananemine. VIIMISTLUSMATERJALID Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärk on: - Tarindite kaitsemine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. - Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastavaks. - Tarindite muutmine nägusamaks. Üldist
millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus: materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus: iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse löögi abil. Elastsus: omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus: koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Tõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). 2 Puit Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. · Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda
materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus:materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse lööbi abil. Elastsus:omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus:kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). Muud EM omadused: Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul