Seejärel vehib ta sabaga rivaali näo ees. Seda nimetatakse haisuvõitluseks. Leemuri pojad veedavad esimesed kuud elust oma ema selja külge klammerdunult, kuni saavad pooleaastaseks. Esimesed 2-3 nädalat pärast sündi ripub ta aga ema kõhukarvade küljes. Galaago Galaago on Aafrika mandril elav leemuri sugulane. Selle armsa looma juures torkavad kõigepealt silma tema tohutult suured ja tumedad silmad. Päeval tõmbuvad ta silmapilud kitsasteks pragudeks, kuid öösel, kui galaago läheb putukaid ja teisi väikesi loomi püüdma, on tema pupillid kogu silma suuruste ringidena avanenud. Niisiis on galaagol suurepärane öine nägemine. Kandlane Kandlased elavad Kagu-Aasias. Nad on väikesed- tüvepikkus on 8,5-16 cm ja kaal 95- 165 g. Nad on hiiglaslike silmadega poolahvilised. Neil ongi imetajate hulgas kõige suuremad silmad, eriti tontkandlastel. Pöia kannaosa on väga pikk ja tal on väga hea hüppevõime. Ta võib hüpata kuni 1 meetrit
katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud. Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja phjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga nähtavateks pragudeks. Asendada purunenud ja pehastunud osad uutega. Jälgida tuleb, et asendatavad osad oleksid vimalikult kõrgekvaliteedilisest ja originaali lähedasest puidust ning sobiksid olemasolevatega suuruse ja vormi poolest. Katuses olevate aukude asukohta on kige kergem määrata katust vihma ajal altpoolt jälgides. Laastu-, sindli- ja kimmkatuse lappimise hlbustamiseks leotatakse nii asendatavad tükid kui ka aukude ümbrus.
temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse
samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanõusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud. Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja põhjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga nähtavateks pragudeks. Traditsiooniliselt on puitkatust kaitstud liigse kuivamise ja ka sambliku tekke eest puutõrvaga. Soovitatav oleks katust tõrvata iga nelja kuni viie aasta tagant. Tõrva hulka võib segada ka linaõli. Nn. heleda männitõrva sisse on võimalik segada ka värvimulda. Enne tõrvama asumist peab katus olema täiesti kuiv. Parim aeg katuse tõrvamiseks on varasuvi. Liiga palava ilmaga ei imendu tõrv puusse vaid voolab alla. Kui ehitatakse täiesti uut kimm-, sindel- või
bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine rabenemine toimub kivimiosakeste (mineraalide) temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel (nt päeval päikese käes mineraalid soojenevad ja paisuvad ning õhtul jahtuvad ja tõmbuvad kokku). Kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise, mis laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivimist eraldub mõni kild. Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline, lõppfaasis aga keemiline murenemine. Kus puudub väga suur ööpäevane temperatuurikõikumine (tundras), tuleb appi vee külmumine. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu.
joodetud traadist läbiviigid hädatarvilikud. 11 Mehaanilised võtted Alati ei piisa ainult keemilistest võtetest, et anda klaasesemetele soovitud suurust ja kuju. Siis tulevadki appi mehaanilised võtted, mida tehakse peaaegu alati toatemperatuuril. Lihtsaim mehaaniline võte on lõikamine. Teatavasti on klaas väga tundlik pinna kriimustuste suhtes ning need võivad kergesti muutuda suuremateks pragudeks. Lihtsam on lõigata õhemat klaasi. Kui klaasi paksus on üle 4-5mm, on õigem lasta seda teha vilunud klaassepal. Klaasinoaga saab aknaklaasist välja lõigata ka ringikujulisi tükke. Klaasinoa taolise kõvast materjalist teravikuga on võimalik klaasnõude pinnale graveerida kirja ja mustreid. Massiivsete klaasesemete lõikamiseks kasutatase käia või teemantlõikeketast. Siinkohal tuleb arvestada, et abrasiivide korral on kokkupuutepind ja hõõrdumine
materjali lisamine (väetamine). Füüsilise murenemise ehk rabenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis kivimis ei muutu. Temperatuuri kõikudes käituvad kivimite koostises olevad mineraalid erinevalt: osa neist paisub ja tõmbub kokku rohkem kui teised ning selle tulemusena tekivad kivimisse mikropraod, mis aja jooksul suuremateks pragudeks laienevad, kuni kivist eraldub kild. Intensiivseim on füüsikaline murenemine kuiva kliimaga aladel. Niiskes jahedas kliimas soodustab murenemist kivimi pragudes oleva vee jäätumine ja paisumine, mis lõhestab kivimi. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Väliskuju muutub esialgu siiski võrdlemisi vähe. Keemiline murenemine toimub
vormitavust, kuid parandab toote mahupüsivust kuivatamisel ja põletamisel. Suurema savisisalduse puhul on olukord vastupidine toimub suurem mahukahanemine, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode · Kuivatamine madalal temperatuuril · Põletamine kõrgel temperatuuril · Kuivatamisel eraldub vesi: · 1) vabavesi · 2) seejärel adsorbeeritud vesi Osakesed kleepuvad, kaasneb mahu kahanemine oht pragudeks. Toode säilitab kuju kuni veelisamiseni, mil algolukord taastub 6.2 Tulekindlus Kui sulanud aine osakaal suureneb, võib juhtuda, et massi tahkete osade skelett ei suuda taluda kogu massi raskust ja vajub kokku - savi sulab Sulamistemperatuuri tso järgi liigitatakse: · madalalt sulavad savid tso < 1350 ºC (Kambriumi sinisavid Põhja-Eestis, probleemiks püriit F2S) · raskelt sulavad 1350-1580 ºC (Lõuna-Eestis) · tulekindel savi tso > 1580 ºC (nt
annaabi.ee 
