koolist püüdsid jalga lasta ja korraldusi ei täitnud. Koolides valmistatigi ette peamiselt kirjutajaid, kes asusid tööle kas preestrite või ülikute juures. Kirjaoskusega inimesed olid ühiskonnas lugupeetud ja tähtsal positsioonil. Egiptus Kiri oli raske ja selle õppimiseks ja omandamiseks õpiti templite juures asuvates koolides preestritest õpetajate range järelvalve all. Algajad kasutasid kõige odavamaid ja lihtsamaid materjale lubjakivi ja potikilde. Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, kuid ka lihtrahvast. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Kooli mindi 5 aastaselt, 16 lõpetati. Õpiti ka liitmist, lahutamist, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kõige peamine oli kirjatehnika. Haridus oli privileeg, sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel ja tagas kindlustatud
Võtsid tarvitusele veejuhtmed ja torustiku Akvedukt ehk veejuhe Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AIANDUSALASED VÕTTED Metallis ja puust labidad. Maakirved, erinevad tööriistad. Taimi kasvatati kõrgematel puust äärtega peenardel. Pinnase kuivust parandati kive ja potikilde peenra põhja pannes. On levinud naabrustaimestus. Haiguste kontrolli all hoidmine taimedel. KLASSIKALINE KOMPOSITSIOON Lava taustkompositsioon. Pompei. Skulptuuril dekoratiivne kui ka religioosne funktsioon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loomakujud Molossiani hundid Click to edit Master text styles
kuu jooksul . Pärast õitsemist võib taime tagasi lõigata . Vajab talvel puhkeperioodi , mil paigutada kuiva ning jahedasse paika . Kasvab hästi amplis . Igal teisel varakevadel taim ümber istutada . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Et taim kenamaks muuta , põimitakse teda sagely mitu korda edasi-tagasi . Vahalilli kasvatatakse peamiselt õite pärast . Vahalilled vajavad potti , kust vesi saaks hõlpsasti ära valguda , selleks tuleb põhja asetada potikilde . [1][2] Kinglill ( Calceolaria ) Kevadel ilmuvad kummalised kirkavärviliste laikudega paunakesekujulised õied . On olemas suur valik eri värvikombinatsioonidega taimi . See eelmise sajandivahetuse lemmik edeneb kõige paremini kruusaga kaetud alusel . Nime on see taim saanud oma kinga meenutava õie järgi . Meil saadaval olevad kinglilled on hübriidid , üheaastased taimed , mis visatakse pärast õitsemist ära . Levinuim on Multiflora sordirühm , kuhu kuuluvad taimed
kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. Kammkeraamika *U 5000 a eKr e siis 7000 a tagasi algas Eestis kiviaja järgmine ja ühtlasi viimane etapp- noorem kiviaeg e NEOLIITUKUM. Ajastu tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. Lühidalt tähendab see et inimesed õppisid valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkaisd oma asulatkohtadesse potikilde maha jätma. Vahemere-äärsetel aladel tähendas neoliitikum ühtlasi üleminekut põlluharimisele,mis Eestis toimus hiljem. Vanim Eestist leitud potikillud esindavad nn Narva keraamikat. Seda valmistasid kundalaste järeltulijad. * U 4000 a eKr e u 6000 a tagasi hakkas Eestis levima nn kammkeraamika kultuur. See kasvas välja nn Narva kultuurist. See aeg tuli eestissee paljus sisserändajaid, võib- olla Karjalast v kusagilt Volga ülemjooksult. Kammkeraamikale nime andnud
Vanemad poisid omandasid ajalugu, lugemist-kirjutamist, astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, teadust, meditsiini, geograafiat, muusikat, arikmeetikat ja geomeetriat. Õpilased pühendati nn. tarkuse juhendisse, mis sisaldas peale kõige muu ka eetika- ning moraaliõpet. Koolis toimus päevane õpe ning poisid läksid kooli hommikul ning lahkusid sealt siesta ajaks, et tulla peale seda tagasi ning õppida õhtuni. Algajad kasutasid kirjutamise harjutamiseks lubjakivi ning potikilde ning need materjalid säilisid hästi ning tänu sellele on näiteid nendest meilegi säilinud. Noored poisid õppisid kirjutama kopeerides olemasolevaid dokumente puust tahvlikestele, mis olid kaetud kipsikihiga nii, et teksti sai tahvlilt pühkida. Õpetaja parandas vead punase tindiga. Vanemad poisid said kasutada kirjutamiseks papüürust. Õppetöö käis istuvas asendis ning poisid hoidsid kirjutusvahendeid süles. Üleastumiste ja eksimuste korral ootas poisse
pärast välja ja pandi tagasi tulle kuumenema. Nii ei pidanud kivi kaua vastu, see hakkas lagunema ja visati ära. Selliseid tules purunenud kive on leitud suurtes kogustes viikingite majapidamistest. Toidu valmistamiseks ja säilitamiseks kasutati igas suuruses ja kujus savipotte. Lisaks olid viikingitel puidust või luust lusikad ja kulbid ning rauast noad. Kahvleid kasutati ainult liha katlast välja võtmiseks. Kahvlid olid väga suured. Hõõguvate süte liigutamiseks kasutati suuri potikilde. Selleks, et toitu jaguks terveks pikaks pimedaks talveks, tegid naised võid ja juustu, kuivatasid ja suitsutasid liha ja kala. Elamud Viikingid elasid väikestes viie-kuue taluga külades, mida juhtis vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Taludel oli sageli ühine kaev ja sepikoda. Viikingite talude läheduses asus saun, kus käidi kord nädalas, laupäeviti pesemas. Igas talus oli oma pikkmaja, mis andis peavarju nii inimestele kui loomadele, ja mõned kõrvalhooned.
Al 11. saj oli Kreeka palju vaesem. Seal ajal ei olnud enam kirjakasutust. Leiumaterjal sellest ajast on väga vaene, isegi hauapanused on tagasihoidlikud. Ausustus oli hõre, mis näitab, et riiklus puudus. Võisid olla pealikud, kuna leitud on üks silmapaistev pealikuhoone. Suur katusealune, kasutatud lühikest aega ja seal oli naise ja mehe matus. Ülejäänud hooned olid tagasihoidlikumad. Positiivsest poolest oli raua kasutuse levik ja geomeetriline keraamika. Leidude koha pealt leitakse potikilde kõige rohkem. Sidemed muu maailmaga olid suht tagasihoidlikud Uus areng tuli 8.saj alates Arhailine ajajärk 8-5 saj, Kreeka tsivilisatsioon taasesilekerkimine ja kujunes välja nii nagu me seda teame. 8.saj nö revolutsioon, kiire areng. Ilmnevad suuremad asulad, protolinnad, nt Ateena, Argos, Korinthos jt linnad. Algselt võib rääkida nende puhul vaid suurest küladest. Lisaks linnadele kerkivad esile rikkad hauad. On endiselt geomeetriliselt