piki traati saame muuta pinget UAC nullist kuni UAB -ni. Valemitele (5) ja (2) tuginedes, saame: AC RAC A C U = I ⋅ =ϕ −ϕ . Liuguri C nihutamisega leitakse tema selline asend, mille korral voolutugevus galvanomeetrit sisaldavas ahelas saab võrdseks nulliga. Punkti C potentsiaal ϕ C on siis võrdne galvaanielemendi teise klemmi potentsiaaliga. Seega galvaanielemendi emj ε on nüüd kompenseeritud potentsiomeetri õlal AC tekkiva pingega UAC . UAC leidmiseks peab teadma potentsiomeetri skaala pikkusühikule vastavat pinget, milleks tuleb potentsiomeeter pingeühikutes kalibreerida. Selleks kompenseeritakse tema abil normaalelemendi kõrge täpsusega teadaolev emj ε ′ (vastav kompenseeriv pinge U AC′ ) ja mõõdetakse vastava skaalalõigu pikkus AC l′ . Eeldades traattakisti (potentsiomeetri sees) ühesugust ristlõikepindala, saame skaalaühiku kohta tulevaks pingeks (skaalaühiku väärtuseks) AC AC AC l l U ε ′ = ′ ′ ′
otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Kogu vooluringi kohta-suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). 3.Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja emj määramiseks. Seda kasutatakse galvaanielemendi emj määramiseks teise elemendi abil, mille emj on teada. Uuritav element ühendatakse potentsiomeetri punktidega A ja C, liuguri C nihutamisel leitakse selle selline asend, kus voolutugevus ahelas =0. Galvaanielemendi emj klemmide potentsiaalide vahena voolu puudumisel on kompenseeritud potentsiomeetri õlal AC tekkiva pingega. 4. 1 volt on pinge, mille puhul teeb elektriväli 1 C ümberpaigutamisel tööd 1 J. 1 volt on niisuguse elektriahela osa potentsiaalide vahe, milles 1 A
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 4 TO: Kompensatsioonimeetod Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi Mõõteskaalaga potentsiomeeter, elektromotoorjõu määramine nullgalvanomeeter, pingeallikas, uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid Skeem: 3. Katseandmete tabelid Potentsiomeetri õlapikkuse mõõtmine Uuritav Normaalelement ' element Jrk nr lAC |lAC-lAC| |lAC-lAC|2 l'AC |l'AC-l'AC| |l'AC-l'AC|2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. lAC = ....... l'AC = ......... ' = ........... 4. Arvutused ' = 1,01862-0,00135=1,01727 V
Pulsilaiuse täpne väärtus oleneb mootori tüübist. Servomootoreid tehakse nii päripäevase kui vastupäevase ühendusega (mähisega?). Antud servomootor S03NF Standard tundub olevat päripäevase mähisega, mis tähendab et algpositsioonile 0° peaks vastama pulsi laius 1 ms. Positsioonile 180° peaks vastama laius 2,6 ms. Antud tulemustega võrreldes on loomulik väike kõrvalekalle, kuna mõõtmisi sai teostatud silma järgi. Potentsiomeetri ühendamine Ühendame servomootori potentsiomeetriga. Muutes potentsiomeetri asendit, jälgisime ostsilloskoobi signaali. Kahjuks ei ole sellest alles ainsamatki helget mälestust ning mingil põhjusel (ilmselt seetõttu, et algselt ei pidanud mina seda aruannet koostama) ei kirjutanud me seda ka üles. 2 Servomootor ja LabVIEW
Kompensatsioonimeetod KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Potentsiomeetri õlapikkuse määramine Uuritav element Normaalelement ' Jrk. nr. | | | lAC | | l'AC | | | 1 3,82 0,001667 2,77778E-06 2,81 0,015 22,5E-5
väikese täiendava mootoriga TM, mida ergutatakse püsivmagnetitega. Selle mootori ankur on ühendatud elektrilise võimendi väljundklemmidega. Signalisaatorina kasut potentsiomeetrit R 1, mis on lülitatud muutumatu pingega vooluallika klemmidele.Reguleeritava parameetri mõõtmiseks kasutatakse potentsiomeetrit R2, mis on ühendatud reuleeritava generaatori harjadega. Võrdlevaks elemendiks ja juhtimissignaalide anduriks on takistus R, mis on lülitatud signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri liugurite vahele. Pingelangu sellel takistusel kasutatakse t'iendava mootori töö juhtimiseks. Seades generaatori ergutusringi regulaatori reostaadi vastava seadme abil nõutavale reziimile, lülitatakse süsteem tööle. Koormuse suurenemisest tingitud generaatori pinge langemisel tekib võrdleva elemendi ahelas pinge deltaU, mis on võrdne signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri pinge vahega. Samaaegselt tekib pinge ka täiendava mootori harjadel
alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud takisteid ja harus ACB potentsiomeetrit. 3. Võrrelge töökohal antud joonist joonisega 5.1. Leidke, kumma õla pikkust Te tegelikult potentsiomeetriga mõõtma hakkate. 4. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 5. Asetage liugkontakt C potentsiomeetri skaala keskele näidule 5,00. (Mõõteskaala kogupikkus, nagu öeldud, on 10,00 ühikut.) Muutes takistussalve R takistust, saavutage galvanomeetri nullnäit. Protokollige nii potentsiomeetri kui takistussalve näit (vastavalt l1 ja R). Mõõtmiseks võib lüliti K sulgeda ainult lühiajaliselt, sest voolu sisselülitamine pikemaks ajaks soojendab skeemi elemente ja võib rikkuda galvanomeetri juhul, kui sild ei ole tasakaalus. 6
Rx5=t* Rx2=89,683 Takistite ühenduse taksitus Rk=Rx1+Rx5 Rk= 925,808 Rk= Rk=136,116 Järeldus: Takisti nr.1 424 102 Takisti nr,5 502,1 89,7 Kaks takistit jadamisi 655,5 0 Takistite ühenduse taksitus arvutuslikult 926 136 Kui mööda potentsiomeetrit libisev kontakt on täpselt keskel, see tähedab, et potentsiomeetri skaala on näit 5 ühikut, sain jadamisi pannes takitstite takistuseks 655,5 oomi. Eraldi mõõtes sain nr.1 takistuseks 291,5 oomi ja takisti nr.5 takistuseks 364,2 oomi. Kui need kokku liita saan 655,7 oomi, mis on päris lähedal mõõtmis- tulemusele,kus takistused on ühendatud järjestikku. Määramatused on tingitud sellest, et seadmed ei ole absoluutselt täpsed ning kõik katset ei olnud täiesti identsed.
modulatsioonikarakteristiku mõisted. Töös kasutatavad vahendid: · Maketimoodul KL-93004 FM-modulaatoriga. · Toiteplokk + 5V (must) · Reguleeritava pingega toiteplokk 85-45 · Digitaalostsilloskoop TDS2012B · Signaaligeneraator Agilent 33250A · USB mälupulk · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1.) Ühendasime maketimoodul KL-93004 pistikute +5V ja GND kaudu toiteplokiga. Sillatasime kontaktipaarid J1ja J2. Ühendasime modulaatori väljundisse ostsillograaf ning reguleerida potentsiomeetri VR1 abil väljundsignaali kuju lähedaseks siinuselisele Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1. Joonist on näha et mõõdetud pinge amplituud U võrdub 392 mV ja sagedus fvälja võrdub 2,394 MHz. Joonis 2. Väljund ilma sisendita 2.) Võtsime üles sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik fvälj = f(U0). Selleks muutsime 0,5 V sammuga klemmile I/P2 antavat pinget U0 vahemikus 3...14 V.
3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu teperatuuri tõus t leitakse potentsiomeetri abil. Kalorimeetrist väljuva õhu temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga. 4.Katse tulemused ja arvutused. Esimene katse Nr. P W p t t 2 B Gaasi kulu- W mmH O2 mV C mmHg s mõõturi näit 1 5 100 0.132 26 772 0 2 5 100 0,133 27 772 120 Enne:
kus IROmax alaldi väljundi maksimaalne vool. Kasutatava transformaatori näivvõimsus on 20 VA, seega maksimaalne võimalik vool IROmax on kuni 1 A (tegelikult väiksem, sest me ei arvesta transformaatori kadusid). Arvutused andsid C1 väärtuseks 1220 µF, lähim sobiv nominaalväärtus on 1500 µF. Takistite R1, R2 väärtused avalduvad valemist: , kus UOUT on toiteploki väljundpinge, UREF on tugipinge (1,23 V), P1 potentsiomeetri P1 takistus (47k), R1 takisti R1 takistus. Asetades lähteandmed valemisse saame: Paispooli volt * mikrosekund konstandid avalduvad valemist: , kus E x T on induktiivpooli volt * mikrosekund konstant, U IN on impulss-stabilisaatori mikroskeemi sisendpinge, UOUT on toiteploki väljundpinge, mis on reguleeritav, seega peab arvutama kogu pingevahemiku jaoks, F on mikroskeemi ostsillaatori sagedus 52 kHz.
Dilatomeetrilised termomeetrid - toru sees on mingist metallist varras, mis pikeneb temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded. Termopikendusjuhtmed. Termoelektrilise termomeetri ehitus ja tüübid
Dilatomeetrilised termomeetrid - toru sees on mingist metallist varras, mis pikeneb temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded. Termopikendusjuhtmed. Termoelektrilise termomeetri ehitus ja tüübid
praktikas on sobivam saada väljundsignaal pinge muutusena, siis lülitatakse kasutamise eesmärk on siirdeaja vähendamine.Kasutatakse ka veel teisigi takistustajur mõõteahelasse enamasti potentsiomeetrina. Sel juhul nimetatakse kvaliteedi näitajaid.nt sumbuvus.Võndete arv siirdeaja vältel. tajurit potentsiomeetertajuriks. Takistustajuri aktiivtakistus on liuguri asendi . funktsioon R= x=Rx x kus x on liuguri kaugus tema äärmisest asendist ning Rx potentsiomeetri ühe pikkusühiku takistus. Potensiomeeterlülitus(skeem) . Potentsiomeetertajuri tunnusjoon R = f (x) on sirge ainult tühijooksul kui koormustakistus Rk _ _.Kõigil muudel juhtumitel on tunnusjoon mittelineaarne, kusjuures oluliselt mittelineaarseks muutub tunnusjoon juhul kui R0 > Rk Termotakistid?-Termotakisti on takisti, mille takistus sõltub temperatuurist.
etapis: esmane ehk primaarmuundur muundab signaali liiki, sekundaarmuundur viib signaali standardsele kujule. Primaarmuundur: tajur, sensor. Sekundaarmuundur: võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaalanaloogmuundurid(D/A), impulsi- ja koodimuundurid. 81. Tajurite lühiiseloomustused. Takistus- ja potentsiomeetertajurid. Takistustajuri aktiivtakistus on liuguri asendi funktsioon kus x on liuguri kaugus tema äärmisest asendist ning Rx potentsiomeetri ühe pikkusühiku takistus. Pöördpotentsiomeetrite korral kus r on potentsiomeetri liuguri raadius, α pöördenurk ja Rα takistuse muutus ühe pöördenurga ühiku kohta. Takistuse muutus muudetakse pinge muuduks Tensotajurid kuuluvad takistustajurite hulka. Selle takistus muutub tajuri deformatsioonil. Kasutatakse jõudude, momentide, rõhkude ning dünaamilistes süsteemides kiirenduse mõõtmiseks.
Temperatuur mõ-jutab kõiki meie elu külgi nii kodus kui ka tööl. Temperatuur on üks kolmest termodü-naamilise keha termilisest olekuparameetrist. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet, temperatuur määrab soojusvoo suuna. Soojusvoog on alati suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama tem-peratuuriga kehale [7]. 2.1.1. Termopaar Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoelektromotoorjõu mõõteriistaga – potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Kahest erisugusest elektrijuhist koosnevas kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid eri- 20 nevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikom-ponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest trivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad.
2). Joonisel 3.2.a on kujutatud lihtsaimat potentsiomeetrilist käsklusaparaati, mille väljundsignaali väärtus sõltub liuguri asendist, st tema liikumisulatusest L. Sellise käsklusaparaadi puuduseks on ühepolaarsus väljundsignaali polaarsus ei sõltu liuguri liikumise suunast. Joonis 3.2 Ülaltoodud puudusest on vaba joonisel 3.2.b kujutatud potentsiomeetriline käsklus- aparaat. Sellel käsklusaparaadil võetakse väljundsignaal potentsiomeetri liuguri ja potentsiomeetri keskpunkti vahelt. Seega sõltub nii väljundsignaal Uvälj kui tema märk mitte ainult liuguri käiguulatuset L, kui ka liuguri liikumissuunast. Joonisel 3.2.c on kujutatud rõngaspotentsiomeetri kasutamist käsklus(etteande-)- aparaadina. Nüüd sõltub etteandesignaali suurus potentsiomeetri liuguri pöörde- nurgast . Loomulikult saab ka rõngaspotentsiomeetri baasil ehitada suunatundliku etteandeaparaadi.
jaoks on vajalik teine türistor). Sümistor kui kahepolaarne seadis töötab mõlema poolperioodiga. Joonis 3.34. Trioodtüristoriga ja RC-faasinihkeahelaga vahelduvpinge poolperiood- regulaator [7]. Potentsiomeetri reguleerimine muudab nii kondensaatorile langeva positiivse poolperioodi faasinurka kui amplituudi, millega saavutatakse türistori avanemispunkti nihe vahemikus 0°...160°, võimaldades äärmises asendis peaaegu terve positiivse poolperioodi mahasurumist. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 44 Pikkov lk 41
Joonis 19. Multimeeter. Mõõteriista näide. 28 Mõõtmisteooria alused Abimõõtevahendid on seadmed, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi, füüsikalisi mõjureid jne. Näiteks kuivelemendi elektromotoorjõu määramise töös kasutatakse normaalelementi elektromotoorjõu standardi reprodutseerimiseks, mõõtmised ise tehakse aga potentsiomeetri sisese pingeallikaga. Mõõtesüsteem on mitmest eelpoolmainitud mõõtevahendist koostatud seadeldis. 7.1. Normaal- ja töötingimused Iga mõõtevahendi juurde kuulub pass ja rida dokumente, mis normeerivad mõõtepiirkonna(d), mõõtediapasooni, tundlikkuse, normaaltingimused, töötingimused, hoiutingimused, mõõtevea jne. Mõõtevahenditele on kehtestatud lubatud mõõtevead. Kõige tähtsam nendest on põhiviga. Põhiviga
annaabi.ee 
