Potensiaalne energia Kristel Kõiv 2010 Energia koosneb kahest energia liigist potensiaalsest ja kineetilisest. Potensiaalse energia nimetus on tulnud ladinakeelsest sõnast ,,potentia'',mis tähendab võimet. Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat,mis on kehadel nende vastastikuse mõju tõttu. Seda liiki energiat nimetatakse vahepeal ka varjatud energiaks ehk potensiaalset energiat omav keha ei pea ilmtingimata tööd tegema. Nt. Rakulkakummi välja venitades, saame kivi minema lennutada,ent rakulkakumm omab nii kaua potensiaalset energiat,kuniks me kummi kinni hoiame. Lahti lastes energia vallandub. Kehadele mõjuv raskusjõud on F=mg. Raskusjõu mõjul kukkumisel läbib keha teepikkuse h ja tehtav töö A=Fs=mgh. Sellest tuletamegi potensiaalse energi valemi : Ep = mgh. Ep(J) keha potentsiaalne energia; m(kg) keha mass; h(...
Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis ...
Mehaaniline energia Mis on mehaaniline energia · Keha võimet teha tööd nimetatakse mehaaniliseks energiaks · Mehaaniline energia võib olla nii kineetiline kui potensiaalne energia. · Kehadel on mehaanilist energiat ,kui nad liiguvad või on vastasmõju asendis. E- 1J (dzaul) Kineetiline energia · Energia ,mida omavad liikuvad kehad E=1J Keha liikumine võib olla igasugune-Nii horisontaalne kui vertikaalne . Kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest . N: Mees, kes jookseb,omad kineetilist energiat,oma liikumise tõttu . Potensiaalne energia
Columb'i seadus kirjeldab laetud kehade vastastikmõju. Kehtib laengu jäävuse sedauds: elektriliselt isoleeritud süsteemi koguleng on jääv suurus. Laetud keha iseloomustatakse elektrilaenguga. [q]=1C Columib'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavat teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengutega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=k q1q2 / r2 Laetud kehade vastastikmõju toimub elektrivälja vahendusel. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja elektriväli mõjub laetud kehadele. Sellepärast kasutatakse elektrivälja uurimiseks proovilaengut. Elektrivälja iseloomustav füüsikaline suurus elektrivälja tugevus E. Elektrivälja tugevuseks nim laengute mõjuva jõu ja laengu jagatist. E=F/q Elektrivälja tugevus näitab laengule 1C mõjuva jõu suurust. Elektrivälja tugevus 30N/C näitab, et 1C suurusele laengule mõjub jõud 30N. Elektrivälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse jõujooni: 1) mida suurem on jõujoonte tihedus seda tugevam on ...
Keha teeb tööd siis kui on täidetud 2 tingimust: jõud ja liikumine. A=F*s*cos. A-töö(J) F-jõud s-teepikkus -nurk F ja s vahel. Võimsuseks nim keha poolt tehtud töö ja töö aja jagatist. Tähis-N. Valem- N=A/t. Mõõtühik-W. Energiaks nim keha võimet teha tööd (energialiigid: mehaaniline, soojus, elektri, valgus, tuuma). Mehaaniline en. jaguneb kaheks: kineetiline energia, potentsiaalne energia. Kineetiline energia- on kehal siis kui ta liigub. Nim ka liikumise energiaks. Valem- Ek =mv2 /2. Tähis- Ek (kin.e). Kin.e sõltub põhiliselt kiirusest (püssikuul). Lisaks sõltub ta massist (kaubarong). Potentsiaalne energia- on kehal siis kui ta asukoht teiste kehade suhtes muutub või tema enda mõõtmest muutuvad. Ülestõstetud keha valem-Ep=mgh tähis-Ep(pot.e). Sel juhul sõltub pot.e põhiliselt kõrgusest(Kivi kukkumine IV või I korruselt) Lisaks sõltub ta massist (kivi või udusulg). Deformeeritud keha. Valem Ep=kx2/2. Näiteks: vibu 6)Energia jääv...
k=kineetiline energia(1J). v=keha kiirus(1m/s) m=keha mass (1kg). KINEETILINE ENERGIA: -)Paigal seisva keha kineetiline energia on null. V=0 (sest V vrdub nulliga). -)Kineetiline ei ole kunagi negatiivne. -)Mida suurem on keha mass, seda suurem on kineetiline energia. -)Mida suurem on keha kiirus, seda suurem on kineetiline energia. -)Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad kehad oma asendi tttu teiste kehade suhtes. bi; bi=m x g x h. bi= potensiaalne energia. m=keha mass. h=keha kaugus(krgus) null nivoost. g=9.8N/kg. POTENSIAALNE ENERGIA: -)Null nivoo on mtteline joon, mille suhtes arvutatakse keha krgus(kaugus). -)Null nivoo on vabalt valitav. -)Tavaliselt valitakse null nivooks maapind. -)Null nivool paikneva keha potensiaalne energia on 0, sest h=0; bi=0. -)Potensiaalne energia on viksem kui null ehk negatiivne nendel kehadel, mis asuvad null nivoost madalamal.
tööd. Energia jaguneb kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks. Energiat mõõdetakse samades ühikutes, kui tööd, dzaulides (J) 6. Keha kineetiliseks energiaks nimetetkse energiat, mida keha omab tema liikumise tõttu. Keha potensiaalseks energiaks nimetatkse energiat, mis kehal on tema asendi või seisundi tõttu 7. Töö tegemisel salvestub töö kehasse energiana ja energia vabanemisel teeb keha tööd. 8. Maapinna kohale tõstetud kehal on potensiaalne energia. See sõltub keha massist ja keha asukoha kõrgusest ning see võrdub keha massi, asukoha kõrguse ja teguri g korrutisega. 9. Liikuval kehal on kineetiline energia, mis sõltub kena massist ja tema kiirusest. Keha kineetiline energia võrdub poolega keha massi ja tema kiiruse ruudu korrutisest.
Nimetus Tähis Ühik Valem V.E.S.K.P.Ü Jõud F N F=m·g m=mass(g), g=9,8(N/Kg) F=Jõud(N) Töö A J A=f·s A=meh. Töö(J) S=teepikkus(m) Potensiaalne Ep J Ep=m·g·h h=kõrgus(m) Energia Ep= pot. Energia Kineetiline Ek J Ek=m·v²/2 v²=kiirus energia Võimsus N W N=A/t A=töö Kiirus v m/s v=S/t S=teepikkus Rõhk P Pa P=F/S S=Pindala(m²) P= rõhk(pa) Vedeliksamba p Pa p=·g·h V=Ruumala(m³) Rõhk ...
Mis on energia? Kõiki asju meie ümber paneb liikuma ja toimima energia. Ilma selleta ei saaks sõita autod, kasvada ja liikuda inimesed ja loomad. Ei saaks ehitada maju, kütta ruume. Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid tal on võime muunduda ühest energialiigist teiseks. Energia ei teki mittemillestki. Looduses valitseb niisugune seadus, et iseenesest ei teki ega kao midagi. Igaks asjaks on vaja energiat. Arvatakse, et universumis on üldse üks teatud kindel energiahulk, mida on siis võimalik muuta ühest energialiigist teise. Energiat pole võimalik toota mittemillestki, vaid alati mingist teisest energialiigist. Kui muudetakse energiat ühest liigist teise, läheb alati osa energiat kaduma hajudes soojusena.Seepärast tuleb inimestel kasutusele võtta üha uusi looduslikke energiavarusid. TÖÖ W = fd VÕIMSUS = P = W/t = 12 watti 1 hp = 746 watti ehk nt 12 / 746 = x hp ELEKTRIENERGIA Elektrienergia on kõige levinum ja m...
vastastikmõju ning osakeste liikumise energia summat nim siseenergiaks U=3/2m/MRT (üheaatomilise ideaalse gaasi siseenergia) ja selle muut- Kõikidest siseenergia liikidest muutub soojusnähtustes vaid molekulide kineetiline ja nende vastastikmõju potensiaalne energia o Temperatuur (+ mõõtühikud) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Viimane vastuvõetud temperatuuriskaala defineerib nii rahvusvahelise Kelvini temperatuuri, mille tähiseks on T90 ja sümboliks K, kui ka rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri, mille tähiseks on t90 ja sümboliks °C. T90/°C = T90/K - 273,15. o Termodünaamika I. printsiip (+ joonis)
Töö elektriväljas 1. Millest on tingitud potensiaalne energia? Keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel 2. Millest sõltub ja ei sõltu töö, raskus ja elektriväljas? Ei sõltu liikumistee ehk trajektoori kujust, sõltub ainult jõujoone sihis sooritatud nihkest 3. Nimeta suurused,mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd. Potensiaal ja pinge 4. Millal on kehal potensiaalne energia? Kui keha asend võimaldab väljal teha keha nihutades tööd 5. Miks kahaneb potensiaalne energia ja mille mõjul? Sest,töö varu kulutatakse ära. Välja jõudude mõjul 6. Nimeta tööd valemeid! A=F s cos A=m g h A=q E s 7. Mis kujul on esitatud punktlaengu q potensiaalne energia homogeenses elektriväljas? Wp = q E d 8. Milline valem kehtib raskusväljas? Wp=m g h 9. Mis juhtub siis,kui potensiaalne energia liikumisel ära kulutatakse?
Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist. Potensiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Potensiaalne energia sõltub nullnivoo valikust. Potensiaalne energia saab olla ka negatiivne. Koguenergia on kineetilise ja potensiaalse energia summa. Potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist. Seda omavad *ülestõstetud kehad: (mkeha mass, graskuskiirendus, h kõrguste vahe) potensiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv raskusjõud ja mida kõrgemale ta on tõstetud. Maale langedes potensiaalne energia = 0. Energia jäävuse seadus on füüsika põhiseadus. Energia muutumine, üle andmine teisele kehale. Kõik energiad taanduvad kineetiliseks ja potensiaalseks. Elektrienergia, keemiline, valgus, soojus, tuumareaktor. Ringjooneline ja pöördliikumine.
http://www.abiks.pri.ee DIFRAKTSIOON lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine tõkete taha) ELASTSUSJÕUDesineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga ENERGIAiseloomustab keha võimet teha tööd HOOKE´I SEADUSväikestel deforml on pinge võrdel keha suhtel pikenemga HÕÕRDEJÕUDesineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda F=N IDEAALNE GAASselline gaas mille molekulid mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike IMPULSI JÄVUSE SEADUSkui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv m1v1+m2v2 = m1v1'+m2v2' INTERFERENTSon lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi KAPILLAARSUS nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu t...
endainduktsiooni eletkromotoorjõudu. Juhi induktiivsus näitab, kiu suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Induktiivsuse ühik on 1 H ( henri). Valem : = L* l:t = elektromotoorjõud L = juhi induktiivsus l = voolu muutus t = selleks kulunud aeg. 2) Pööriselektrivälja omadused : · Töö laengu liikumisel mööda suletud kõverat võib olla 0-st erinev · Ei ole potensiaalne · Jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. 3) Faraday katsed: 1. Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedal asuvas juhtmes. 2. vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. 3. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. 4) a) Lähendades poolile püsimagneti põhjapooluse, tekib magnetvälja otsa lõunapoolus
(fii) = ----- või (fii) = ----- q Q kus fii (V) - elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal; Wp (J) - elektrivälja vaadeldavas punktis asuva punktlaengu potensiaalne energia; q (C) või Q (C) - elektrivälja vaadeldavas punktis asuva punktlaengu või elektrilaenguga keha suurus. Elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal näitab, kui suur on selles punktis asuva ühikulise suurusega (=1C) pos. punktlaengu või elektilaenguga keha potensiaalne energia. Potensiaali mõõtühik on üks volt (1V). Ühikut nim. nii itaallase Alessandro Volta järgi . Ühik 1 V on valemi (fii) = Wp /q alusel võrdne ühikuga 1 J/C; 1V = 1 J/C. Elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal, on 1 (V), kui selles punktis asuva 1C suurusega punktlaengu (laenguga keha) potensiaalne energia on 1 J. Punktlaengu (laenguga keha) asukoha muutmisel elektriväljas muutub ka tema potensiaalne energia. Suurust, mis iseloomustab
" Tahke keha Sarnasus Gaasiline keha On kehade seisundid Liiguvad kaotiliselt, põrkudes Võnguvad kindlate asendite teiste osakestega ümber Kineetiline energiaon väike Koosnevad molekulidest ning Kineetiline energia on suur aatomitest Potensiaalne energia on suur Sublimatsiooni korral tahked Potensiaalne energia kehad muutuvad gaasideks praktiliselt puudub ning teistpidi gaasid muutuvad tahkedeks kehadeks. Osakesed paiknevad väga Mõlemad võivad olla Osakesed paiknevat väga lähidalt vedelikuks kaugelt Temperatuuri muutumine mõjub neile.
Atmosfäär: siit pärineb hapnik, mida on vaja elusolenditele ning lämmastik, mis on taimede toitaine. Biosfäär: toimub orgaaniliste ainete süntees, elavad organismid. 4. Too näiteid erinevate energia liikide kohta looduses, kirjelda energia muundumist looduses. Energia liigid looduses: • mehhaaniline energia (potensiaalne energia+kineetiline energia) a)potensiaalne energia b)kineetiline ehk liikumisenergia N: mäetippude lumel on potensiaalne energia, kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetilise energia. • elastsusenergia N: maakoore liikumine • siseenergia ehk soojusenergia N1: külm käsi ja kuum kulp teineteise vastu panna, kulbilt kandub käele energia, tunneme sooja. N2: hoovused. • keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5
arvutatakse valemiga: F mg ma f (3) kus m on aluse ja koormise mass, a kiirendus, millega alus hakkab liikuma, f hõõrdejõud. Jõumomendi jaoks saadakse avaldis M m(g a )r fr (4) Kiirendus a leitakse koormise langemise kõrguse h ja langemiseks kulunud aja t kaudu: 2h a 2 (5) t Hõõrdejõud f määratakse järgmiselt.Koormamisel massiga m on kõrgusel h potensiaalne energia mgh. Koormise langemisel tema potensiaalne energia muundub koormise kulgliikumise kineetiliseks energiaks mV 2 , 2 hooratta pöördliikumise kineetiliseks energiaks I 2 2 ja hõõrdumise ületamiseks tehtavaks tööks f h. Kui koormis on saavutanud oma kõige madalama asendi, siis võib energiajäävuse seaduse põhjal kirjutada mV 2 I 2 mgh fh (6) 2 2
Elektrostaatika-tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. Coulomb`i seadus-kaks punktlaengut(q ,q ) mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga: Punktlaenguteks nim laetud kehi, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes nende vahekaugustega. Tõukejõudu loetakse posit., tõmbejõudu negat. Dielektriline läbitavus-füüs. suurus, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines.Tähis- valem- Väli-on ideaalsuse vorm, mille vahendusel üks keha mõjutab teist. Välja olemasolu näitab jõu tekkimisse võimalikkust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatud väli. Aine & väli on mateeria vormid. Nende ühised jooned: 1.võivad teineteist muundada. 2.on olemas vähimad proportsioonid(ainel-algosakesed,väli-kvandid) Nende erinevused: 1.erinevad aineosakesed ei saa olla samas ruumipunktis, väljad saavad. 2.ai...
Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö läheb molekulide potensiaalse energia suurendamiseks: molekulide potensiaalne energia on pinnal suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku pind, kui talle ei mõju välisjõud, kuju, mille juures tema pindala on minimaalne. Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga
Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö läheb molekulide potensiaalse energia suurendamiseks: molekulide potensiaalne energia on pinnal suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku pind, kui talle ei mõju välisjõud, kuju, mille juures tema pindala on minimaalne. Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga
Elektrivljas kehtib SUPERPOSITSIOONPRINTSIIP e. liitumise phimte. (e. vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuse vektoriaalse summaga) Lihtsalt e-vektoreid tuleb liita. ELEKTRIVLJA JUJOONED. Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on e-vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusju vlja nim. HOMOGEENSEKS.-selle vlja jujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. T ELEKTRIVLJAS, POTENSIAALNE ENERGIA. T=ju ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- vli, milles t ei sltu liikumistee kujust.On tingitud keha vastastikmjust teiste kehadega vlja vahendusel. Potensiaalse energia loomulikuks nulltasemeks on maapind. hesugust potensiaali omavate elektrivlja punktide hulka nim. ekvipotensiaalpinnaks.(seal kus selle vahekaugus vike, seal elektrivli tugev)
Jäävusseadused mehaanikas •Füüsikateooriate aluseks on suuruste jäävus. 1. Liikumise kirjeldamine impulsi jäävuse seaduse abil Impulsi jäävus mehaanika põhiülesande lahendamisel •Impulsi jäävus kehtib kõikides suletud süsteemides. •Mehaanika põhiülesanne on leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. •Impulsi jäävust väljendab valem: Δ(m1*v1+m2*v2)=0 Põrked •Põrge – on liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikmõju Ideaalse gaasi rõhk •Ideaalne gaas – koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest •Gaasi rõhk on tingitus impulsi muutusest molekulide põrgetel 2. Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine •Reaktiivliikumine – liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa •Impulsi jäävuse seaduse oluline rakendus Pöörlemishulga jäävus •Pöördliikumist iseloomustab pöördimpulss ehk impulsimoment •Impulsimoment sõltub massist, raadiusest ning nurkkiirusest •Impulsimoment...
Töö= Jõud x teepikkus, ehk A=F x s Ühikud. A= dzaul/ J F= Njuuton/N s= m Kineetiline ja Potesiaalne energia Kineetiline energia- kehade liikumisoleku energia. Näiteks sõitev auto, lendav püssikuul. Ehk Kineetiline energia= mass x kiirus2 . 2 Ühikud: m= kg v= m/s Potensiaalne energia- Kehade omavahelise vastastikmõju energia. või ehk Potensiaalne eneriga= mass x gravitatsiooni konsonant x kõrgus või Potensiaalne energia = Jõud x kõrgus Ühikud: m=kg g= 9,8 N/kg h= m F=N Võimsus Võimsus- füüsikaline suurus, iseloomustab töö tegemise kiirust. N=A : t ehk Võimsus= Töö : aeg Ühikud: N= vatt/ W A= dzaul/J t=s Seadme nimivõimsus ja kasutegur. Nimivõimsus- seadme maksimaalne võimsus/ võimsus, mida see seade on suuteline normaalses tööolukorras arendama.
abiks.pri.ee E=F/q=kQq/(r2q)=kQ/r2 punktlaengu väljatugevuse valem Väljade superpositsiooniprintsiip Kui mitu laetud osakest tekitavad ruumi punktis elektrivälja tugevusega E1,E2,En, siis resultant välja tugevus selles punktis on E=E1+E2+...+En Elektrivälja piltlikumaks ettekujutamiseks kasutatakse jõujooni Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E suunatud piki selle joone puutujat (joonised) TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS. POTENSIAALNE ENERGIA. POTENSIAAL. PINGE Laetud kehade süsteemil on potensiaalne energia seetõttu et laengute vahel mõjuvad jõud ja need võivad tööd teha ja laenguid umber paigutada Laengute vahel mõjuv jõud avaldub välja kaudu, öeldakse et väli teeb tööd Leiame homogeense elektrivälja töö, laengu q liikumise temas asendist 1 asendisse 2 mööda jõujoont Töö põhivalem A=Fs*cos >>A=Fd >> A=Eqd Väli teeb tööd vaid laengu liikumisel E sihis
Töö= Jõud x teepikkus, ehk A=F x s Ühikud. A= džaul/ J F= Njuuton/N s= m Kineetiline ja Potesiaalne energia Kineetiline energia- kehade liikumisoleku energia. Näiteks sõitev auto, lendav püssikuul. Ehk Kineetiline energia= mass x kiirus2 . 2 Ühikud: m= kg v= m/s Potensiaalne energia- Kehade omavahelise vastastikmõju energia. või ehk Potensiaalne eneriga= mass x gravitatsiooni konsonant x kõrgus või Potensiaalne energia = Jõud x kõrgus Ühikud: m=kg g= 9,8 N/kg h= m F=N Võimsus Võimsus- füüsikaline suurus, iseloomustab töö tegemise kiirust. N=A : t ehk Võimsus= Töö : aeg Ühikud: N= vatt/ W A= džaul/J t=s Seadme nimivõimsus ja kasutegur. Nimivõimsus- seadme maksimaalne võimsus/ võimsus, mida see seade on suuteline normaalses tööolukorras arendama.
Töö on 0, siis kui keha mõjub inertsi mõjul, keha seisab paigal või kui nurk on võrdne 90 kr. Töö on positiivne, kui liikumise suund ja nurk, mis jääb sinna vahele on väiksem kui 90 kraadi. Töö on negatiivne siis, kui nurga suurus on suurem kui 90 kraadi. · Mida iseloomustab energia? Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. · Nimeta mehaanilise energia liigid ja defineeri need. Kineetiline energia- liikumise energia. Potensiaalne energia- vastastikmõju energia. Raskusjõu potensiaalne energia. Elastsusjõu potensiaalne energia- tekib keha kuju deformeerumisel. · Defineeri keha jäikuse mõiste. · Sõnasta energia jäävuse seadus suletud süsteemi jaoks. Energiajäävuseseadus suletud süsteemis: Energia ei teki ega kao, vainf muundub ühest liigist teise. · Nimeta lihtmehhanisme. kang, plokid, kaldpind, kiil, koogukaev. · Mida lihtmehhanismid võimaldavad
üksikute laengute poolt põhjustatud välja tugevuste geomeetrilise summaga. Põhimõisted: Elektrilaeng mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevatsti keha osaleb elektromagentilises vastasikmõjus. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Aine dielektriline läbitavus - Potensiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Pinge elektrivälja kahe punkti potensiaalne vahe. Elektrimahtuvus iseloomustuab kehade laadumisvõimet. Väli jõu tekkimise võimalikkuse aluseks. Elektrivälja jõujoon mõtteline joon, mille igast punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Elektrijuht aine, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrik isoleeriv ehk elektrit mittejuhtiv aine, sisaldab väga vähe vabu laengukandjaid. Kondensaator kehade süsteem,
ploki tõstmisel m= 2t = 200kg s= 10 m t= 20 s F=2000*9,8=19600 N A=19600*10=196000 196000 N 9800W 20 Suusahüppaja kiirus enne äratõuget on 93,6 km/h kui suur on suusataja impulss kui suusataja mass on 90 kg? Mehaaniline energia Meha mehhaaniliseks energiaks nimetatakse suurust mis võrdub maksimaalse tööga mida keha antud tingimustes võib teha tööt tehakse energia arvelt Mehhaanilise energia põhivormideks on potensiaalne ja kineetiline energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat mis kehadel on nendevahelisevastastikkuse mõju tõttu. Näiteks maapinnalt ülestõstetud kehad, deformeerunud elastsed kehad E p mgh Maapinnalt ülestõstetud keha potensiaalne energia on määratud valemiga Energiamuundumine potensiaalne energia võib muutuda kineetiliseks ja vastupidi
Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg töd, nt raskusjõud 8. Millise jõu töö on alati negatiivne? Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg. Tööd. 9. Miks võib raskusjõu töö olla nii positiivne kui ka negatiivne? *raskusjõu töö on allaliikumisel positiivne, ülesliikumisel negatiivne. 10. Mida näitab kasutegur? kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet 11. Mis on mehaaniline energia? suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. 12. Mis on potensiaalne energia? ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. 13. Mis on kineetiline energia? liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks liikuva keha energia sõltub keha liikumiskiirusest ja massist . ntks pöörlev hooratas 14. Mis on mehaaniline koguenergia ja kuidas teda arvutatakse? Seda liiki energiat nimetatakse ka varjatud energiaks,ühel kehal võiob olla samaaegselt nii kineetiline kui ka
Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist unehäired Põhjustab pankreatiiti, mille tagajärjel kõhunäärme kude hävib Tänan tähelepanu eest!
arvutatakse valemiga: F = mg - ma - f (3) kus m on aluse ja koormise mass, a kiirendus, millega alus hakkab liikuma, f hõõrdejõud. Jõumomendi jaoks saadakse avaldis M = m(g - a )r - fr (4) Kiirendus a leitakse koormise langemise kõrguse h ja langemiseks kulunud aja t kaudu: 2h a= 2 (5) t Hõõrdejõud f määratakse järgmiselt.Koormamisel massiga m on kõrgusel h potensiaalne energia mgh. Koormise langemisel tema potensiaalne energia muundub koormise kulgliikumise kineetiliseks energiaks mV 2 , 2 hooratta pöördliikumise kineetiliseks energiaks I2 2 ja hõõrdumise ületamiseks tehtavaks tööks f h. Kui koormis on saavutanud oma kõige madalama asendi, siis võib energiajäävuse seaduse põhjal kirjutada mV 2 I2 mgh = + + fh (6) 2 2
· Raskusjõud F = mg · sagedus, (Hz) F · p rõhk, (Pa) · Rõhk p · E energia, (J) S · Ep potensiaalne energia · Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest p = gh · Ek kineetiline energia · N võimsus, (W) · Archimedese ehk üleslükkejõud Fü = gV · g raskuskiirendus, g = 9,8 m/s2
põhjustatud välja tugevuste vektoriaalse summaga Elektriväljajõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on e vektor suunatud pikki selle joone puutujat Homogeenne väli- väli, mille jõujooned o omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S Potesiaalne väli-väli kus ei sõltu trajektori kuju Wp=q*E*d Potesiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikuliselt positiivse laenguga keha potensiaalne energia Potensiaal on skalaare suurus Fii=k*q/r Ekvipotensiaalpind-ühesugust potensiaali omavad elektrivälja punktide hulk Pinge- elektriväli kahe punkti potensiaalide vahel Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise U=E*d Sammupinge- kui inimene puudutab maapinda kahes erineva potensiaaliga kohas tekib nende vahel potensiaaline vahe ning inimest läbib elektrivool, tekkinud pinget nim sammupingeks
Siseenergia Soojus- siseenergia kineetiline komponent. soojendame keha: anname aineosakestele energiat(kin. en.) keha jahtub-aineosakeste kineetiline energia väheneb. Siseenergia *aineosakeste kineetiline *aineosakeste potensiaalne energia. energia (liikumis en.) kineetiline komponent. siseenergia sõltub aineosakeste liikumiskiirusest (t*) - aineosakeste vastastikusest asendist (aine olek) Energia jäävuse seadus- energia ei kao ega teki, kandub ühelt kehalt teisele. soojushulk Q=E mis keha saab (mis vabaneb) E=A (töö) soojushulk Q 1cal= 4,2J mõõtühik 1J 1cal (kalor) Mida tähendab kalor ? 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1*C võrra.
teepikkus s=vt aeg t=s/v keskmine kiirus v=s/t) Võnkesagedus ν=1/T raskusjõud F(r)=mg, N kehakaal P=mg, N rõhk p=F/S vedeliku ja gaasi rõhk p=ρgh üleslükkejõud F(ü)=ρgV mehaaniline töö A=Fs võimsus N=A/t kineetiline energia K=mv(2)/2 potensiaalne energia Π=mgh kasutegur η=Akas*100%/Akogu,
SULAMINE JA TAHKUMINE Hanna Parv 9.B VKK Sulamine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Sulamistemperatuur · Kulub energia · Suureneb siseenergi potensiaalne komponent. · Aineosakesed liiguvad ühest kohast teise. Tahkumine · Aine üleminek vedelast olekus tahkesse. · Sulamise pöördprotsess. · Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. · Vabaneb soojushulk · Temperatuur ei muutu. Sulamissoojus · Valem lambda = Q/m · Ühik 1J/kg · Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamisel või tahkumisel. Näited · Tahkumine talvel vee jäätumine jääkristallide ja lumehelvest tekke.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õde III VÕÕRUTUSSEISUND ALKOHOLIST Iseseisev töö Tartu 2009 55-aastane meespatsient. saabus psühhiaatriaosakonda võõrutusseisundi tõttu alkoholist. Saabudes on patsiendi arteriaalne vererõhk, 145/95 mmHg, pulss 115 x/min. Patsient kurdab üldist halba enesetunnet. Esineb tugev treemor kätes, patsient higistab tugevalt. Kontakt patsiendiga on katkendlik, sest patsient vastab lihtsatele küsimustele ebaadekvaatselt ja mõnikord ei vasta üldse. Patsiendi väitel ei tunne ta end selles palatis turvaliselt, sest ukse taga luuravad tema kunagised töökaaslased, kes soovivad teha tappa. Patsient on veendunud, et uksepiida vahelt püüavad need mehed teda pika noaga tabada. 1. Kuidas seostub situatsioon vastava psüühikahäire olemusega? Alkohol...
afekt-tundepuhang aferist-petis,õnnekütt areen-esinemisväljak bakalaureus-esimene teaduslik kraad banaalne-labane bareljeef-skulptuur,kus kujutis seisab pinnalähedase kõrgendina baseeruma-tuginema blamaaz-teotus,häbi bravuurne-hoolimatu,uljas brigadir-juht,sõjaväeline auaste daatum-kuupäev defekt-rike puuedegenerant-mandunud isik defitsiitne-haruldane degenerant-mandunud isidk dekadents-allakäik deklamatsioon-ilulugemine delegaat-saadik demograafiline-rahvastikku puutuv desarmeerima-varustama dotatsioon-riiklik juurdemaks eksemplar-üksikese fajanss-peen valge savi filigraanne-peen,viimistletud homogeenne-välimust muutma karakull-lambanahk kineetika-liikumist uuriv teadusharu kontingent-määratud kogus kontseptsioon-vaadete süsteem konverteerima-muutma misjon-kristlik äratustöö nihilism-seaduste mittetunnistamine nivelleerima-tasandama panderoll-postisaadetis paradksaalne-mõistusvastane,absurdne tendents-suunitlus trafaretne-harilik,kulun...
Vastastikmõju nähtus, mille käigus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Jaguneb 4ks. (gravitatsiooniline, elektromageetiline, nõrk, tugev) Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. (tähis F) Aine mateeria liik, millest koosnevad kõik kehad. Väli mateeria liik, mis kujutab endast aktiivset keskkonda, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Kiirendus füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Inerts nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks. Töö füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Energia füüsikaline suurus, keha võime teha tööd. Kineetiline energia füüsikaline suurus, ühe keha liikumine teise ...
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure pöördenurga moodustab ringiraadius ühes ajaühikus. Tähis- (oomega) Ühik- rad/s =v/r ; =2/t Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius, nim pöördenurgaks. Tähis- = l/r, kus l-kaare pikkus ja r-raadius. Potensiaalne energia tähendab võimet, mis on tavaliselt ülestõstetud kehal. Tähis- Ep Ühik- J Ep= mgh Kineetiline energia on liikuva keha energia. Tähis- Ek Ühik- J Ek= mv²/2 Energia jäävuse seadus: Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. E=Ek+Ep Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Tähis- A Ühik- J A=Fs cos Võimsus on töö tegemise kiirus. Tähis- N Ühik-
· Mida näitab võimsus? valem, ühik Võimsus näitab töö tegemise kiirust e. kui palju tööd tehakse ajaühikus. valem: N= A/ t, n- võimsus, A- töö, t- aeg; ühik 1W · Mida näitab energia? Energia näitab keha võimet teha tööd. Mis on kineetiline energia? Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. valem : Ek= mv2/2 , Ek- kin. energia, m- mass, v -kiirus. · Mis on potensiaalne energia? Vastastikmõju energia , valem: Ep= mgh, kus Ep- pot. energia, m- mass, g- gravitatsioonikonstant( g = 10m/s2), h- kõrgus maapinnast. · Mis on mehaaniline koguenergia? Keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse keha mehaaniliseks koguenergiaks. valem: E= Ek + Ep Energia jäävuse seadus? Energia jäävuse seadus väidab, et energia ei teki ega kao,ta võib vaid muunduda ühest
Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F jõud ning S pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=m Soojushulk sulamisel
Maa energiasüsteem Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiaabilansiks. *Energiaabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. (Pilvisel, suvisel päeval) *Energiabilanss on positiivne, siis kui Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab. (Päikesepaistelisel suvepäeval) *Energiabilanss on negatiivne, siis kui Maa kulutab rohkem energiat, kui saab päikeselt. Toimub jahtumine. Energiajäävuse seadus: Energiat ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest olekust teise. Energia liigid ja nende avaldumine looduses. *Potensiaalne energia-energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. *Kineetiline ehk liikumisenergia-seda energiat omavad kõik liikuvad kehad. *Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa *...
Siseenergia Õp: 20-22 Energia Kui keha või vastastikku seotud kehad (kehade süsteem) on võimelised tegema tööd, siis öeldakse, et neil kehadel on energiat. Mida suurema tööhulga suudab keha teha, seda suurem on selle keha energia. Töö tegemisel keha energia muutub Potensiaalne energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse sellist energiat, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikusest asendist. Kineetiline energia Energiat mis on kehal oma liikumisest tingituna, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle keha kineetiline energia. Kõik loodusnähtused on seotud ühe energialiigi muundumisega mõneks teiseks energia liigiks.
Liikumine - keha asukoha muutumine taustkeha suhtes. Kinemaatika uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Trajektoor joon mida mööda keha liigub. Kulgliikumine keha kõikide punktide trajektorid on ühesuguse kujuga Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Vabalangemine õhutakistused puuduvad, keha langeb alla Kiirus liikumist iseloomustav suurus Kiirendus - näiab kui palju muutub kiirus ajaühikus (sisuliselt on tegemist kiiruse muutumise kiirusega) Gravitatsioon maa külgetõmbejõud Elastsusjõud keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud Newton - füüsik, avastas raskusjõu.. "njuuton" on seetõttu JÕU mõõtühik Töö kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liig...
Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli.Selle jõujooned on alguse ja lõputa ehk kinnised kõverad. Elektromanetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud mis nihuta juhet magnetväljas. Induktsiooni elektromotoorjõuks i mida juhet liigutav jõud teeb positiivse laengu liigutamisel vooluringis. Faradi induktsiooni seadus-induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetjõu muutumise kiirusega. Ei=-k* /t
Keskkonnasõbralik kosmeetika SISSEJUHATUS Kosmeetikatoodetes kasutatakse umbes 10000 erinevat ainet. Informatsioon on väikeses kirjas ning raskesti loetav. Keskkonda mõjutab kosmeetika nii tootmisprotsesside käigus, hiljem pakendina kui ka läbi kasutamise. OHTLIKUD AINED KOSMEETIKAS Atseetaldehüüd- Potensiaalne vähitekitaja AHAS- Suurendab tundlikkust päikese suhtes Alkohol- Naha kaitsevõime väheneb Benzalkonium Chloride- Ärritab nahka, silmi, nina, kõri Dietanolamiin- Põhjustab vähki Keemilised lõhna- ning värvained- Tekitavad vähki, allergiaid, nahaärritust, peavalu, väsimust. Mineraalõlid- Soodustavad vistrike teket, ummistavad poore ning ei lase kasulikel ainetel imenduda SLS (Sulfaat)- Kahjustab maksa, kopse, immuun- ja närvisüsteemi.
kiiruse korrutisega. , impulsi muut tekib kahe erineva impulsi liitumisel. 4) Nihe ehk nihkevektor ehk siire ehk nihutus on keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor. V=V0+at (lõppkiirus) 5) elektrivoolu töö- Selleks et elektriväljas liigutada elektrilaengut q vastu pinget U, tuleb teha töö mis avaldub kujul Q · U. Kui elektrivoolu tugevus I on konstantne, siis avaldub elektriline töö kujul U · I · t, kus t on ajavahemik. A = mgh potensiaalne energia 6) Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks 7)Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: 8)Ekvaatoril on gravitatsioonjõud väiksem, sp näitab kaal väiksemat arvu seal, kui tallinnas. 9)
Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö läheb molekulide potensiaalse energia suurendamiseks: molekulide potensiaalne energia on pinnal suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku pind, kui talle ei mõju välisjõud, kuju, mille juures tema pindala on minimaalne. Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
