• Jannsenite perekonnapilt Istuvad: Lydia, Johan Voldemar, Emilie, Eugenie; Koidula tütrega Lydia Koidula Hedvig tütred • Kooliaeg • Lydia Koidula õppis esialgu isa juhendamisel kodus. Hiljem õppis ta Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekoolis. Lydia oli andekas ja usin õpilane. Juba koolis kirjutas ta kirjandeid. Pärast seda aitas ta oma isa tema ajalehetöös. • Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus „Pärnu Postmehes" 1863) •Kui Lydia oli seitsmeaastane, kolisid vanemad Pärnu Ülejõele, kus isa sai koolijuhatajaks ja õpetajaks. •Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas (hiljem avati seal muuseum) •Jannsen andis Pärnus välja esimest eesti ajalehte Pärnu Postimees. Lydia Koidula tõlkis saksa keelest artikleid, jutustusi ja kirjutas luuletusi. • TARTU (1863 – 1873) • Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale.
· kaitsta ja edendada ehitatud ja looduslikku keskkonda Võtmeküsimus on jätkusuutlik kohalike ressursside kasutamine: tööjõud, loodus-, ajaloo- ja kultuuriressursid, toiduained, ehitus- ja muud materjalid, oskusteave. Kohalike ressursside ja toodete maksimaalne otstarbekas kasutus tähendab eelkõige senisest suurema tulu jäämist piirkonda, väiksemat vajadust importkauba järele ja teenuste müügist saadava eksporditulu kasvu (Henn Vallimäe artikkel Pärnu Postmehes ,,Võtmeküsimus on jätkusuutlik kohalike ressursside kasutamine", 4.11.2009) 2) Vastutustundlik turism Vastutustundlik turism turism, mis maksimeerib kohaliku kogukonna kasu ja minimeerib negatiivseid sotsiaalseid või keskkondlikke mõjusid, aitab kohalikel inimestel säilitada habrast kultuuri, kombeid ja liike. (Eesti Ökoturism: http://klaster.ecotourism.ee/okoturism/) Iseloomulikud omadused: · arvestab kohaliku elanikuga · toob majanduslikku kasu
1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja õppis seal prantsuse ja vene keelet eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega. Pärast seda läks ta kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. "Pärnu Postimehe" ilmumahakkand (1857) sai isa aitamine ajalehe sisustamine Koidula tööks. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) ilmus eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit Saksamaal ja Soomes. 1863.aasta lõpul pidi Jannsenite perekond uuesti kolima, nüüd juba Tartusse, sest Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. Tiigi tänaval. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii ka "Eesti Postimehes" hakkas Koidula ja oma isa abistama ja oma
Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond kolinud Tartusse. Elu Tartus Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Tartus hakkas J.V.Jannsen välja andma "Eesti Postimeest". Nii nagu ka "Pärnu Postimehes", nii
viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast “Pärnu Postimehe” ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala “Kivirist” ilmus ,,Pärnu Postmehes” (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus “Ojamölder ja tema minia”(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Peale seda, kui ta tütarlastekooli lõpetas, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele 3.augustist 1862 teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii
Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Isa abistamine ei piirdunud aga ainult kirjanduslike ülesannete täitmisega, sest Koidula valmistas ette isa kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles. Peale seda, kui ta tütarlastekooli lõpetas, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu
raamatukogu rajamist. Ta tellis raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine selle ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Isa abistamine ei piirdunud aga ainult kirjanduslike ülesannete täitmisega, sest Koidula valmistas ette isa kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles. Peale
raamatukogu rajamist. Ta tellis raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see varsti Koidula otsese kaasatõmbamiseni toimetustöösse ning tema kõrvalharrastuseks tütarlastekoolist saigi isa aitamine selle ajalehe sisustamisel. Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus ,,Pärnu Postmehes" (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Isa abistamine ei piirdunud aga ainult kirjanduslike ülesannete täitmisega, sest Koidula valmistas ette isa 7 kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles