Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"postkontorit" - 11 õppematerjali

Eesti 1920ndatel
2
doc

Eesti 1920ndatel

Rõõgi kõrgeimaks esunduskoguks oli 100 liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid. Tolleaegne peaminister oli ühtlasi ka riigipea. 4) 1924 aasta 1. detsembri varahommikul algas Tallinnas mäss. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, rraudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsaid objekte. Mitmel pool saavutati edu, kuid tuli ette ka tõrkeid. Näiteks ebaõnnestus Tondi sõjakooli Sõjaministeeriumi jõivamine, telegraafi vallutas aga tagasi juhuslikult mööda kõndinud kindral Põdderi improviseeritud rühm, enne kui mässajad jõudsid punamäele appikutse saata. 5) Eesti peamised erakonnad olid Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Kristlik rahvaerakond, Põllumeestekogud, Sotsiaaldemokraatlik

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
FANTASTILINE PÕHJA-NORRA-NORDKAP-
3
wps

FANTASTILINE PÕHJA-NORRA (NORDKAP)

4.päev Päeva alustame Altas, kus imetleme mitmetuhande aasta vanuseid kaljujoonistusi, mis kuuluvad UNESCO kaitse alla. Alta lähistel külastame ka ümbruskonna teisi vaatamisväärsusi, fantastilisi fjorde ja kanjoneid. Öömaja puhkemajakestes.5.päev Suundume kodu poole Lapimaa pealinna Rovaniemi suunas. Lõuna paiku külastame polaarjoonel olevat jõuluvana kodu - Pajaküla. Soovijatel võimalus külastada Jõuluvana postkontorit, saada vastav tunnistus polaarjoone ületamise kohta ja võimalus tutvuda Arktika Muuseumis Lapimaa kultuuri ja elu-oluga . Öömaja puhkemajakestes (3 - 4 kohalised majakesed dusi ja tualeti ning kööginurgaga). 6.päev Soovijatel võimalus tellida lisatasu eest hommikusöök 100 kr. Sõidame Kemisse. Kemis teeme peatuse, et külastada Euroopa suurimat mineraali- ja kalliskivigaleriid. Õhtupoole sõidame edasi Oulusse.

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Landeswehri sõda oli 1919
1
doc

Landeswehri sõda oli 1919

Asunikutalu moodustamisele. Parlamendist sõltumatut presidenti üldse ei olnudki. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalisatsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks. Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea. Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte. Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja ,,Postimees". Rahva erakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond. Konstantin Pätsi Maaliidust kasvas välja põhiliselt parempoolne erakond Põllumeestekogud, mis esindas jõukamate talunike huve. Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Neljandaks olulisemaks erakonnas oli Tööerakond.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Turunduse labor11 - ül 1-6
6
xls

Turunduse labor11 - ül 1-6

Ülesanne 1 Infopunkti külastab ühes tunnis keskmiselt 15 klienti. Kliente teenindab üks vastuvõtja ja ühele kliendile kulub keskmiselt 3 minutit. Määrata kindlaks: a) järjekorra tekke tõenäosus b) tõenäosus, et ei ole järjekorda c) tõenäosus, et süsteemis on 1, 2 või 3 klienti d) keskmine klientide arv süsteemis e) keskmine klientide arv järjekorras f) süsteemis viibimise keskmine aeg g) järjekorras viibimise keskmine aeg Ülesanne 2 Postkontorit külastab keskmiselt 12 inimest tunnis ja ühe kliendi teenindamiseks kulub postkontoris keskmiselt 4 minutit. Leida järjekorra keskmine pikkus ja keskmine ooteaeg järjekorras? Kuidas mõjub järjekorrale teenindusaja vähenemine 3 minutini? Ülesanne 3 Pangaautomaati kasutab keskmiselt 60 inimest tunnis ajavahemikus kella 9-st hommikul kuni kella 12-ni päeval; ajavahemikus kella 12 kuni kella 2-ni päeval kasutab pangaautomaati keskmiselt 90 inimest tunnis

Majandus → Turunduse alused
31 allalaadimist
Reaalkooli ajalugu
1
docx

Reaalkooli ajalugu

Kui 23. veebruaril 1918 jõudsid Saksa väed Tallinna vahetusse lähedusse, valmistus enamlik võim evakueerumiseks - rüüstati, rööviti ladusid, kaos oli üldine. Vajalik oli kord luua ja korra loojaks sai Õppiva Noorsoo Rood (ÕNR). ÕNR täies koosseisus ja Omakaitse üksus Anton Õunapuu juhtimisel suutsid 24. veebruaril kindlustada linnas julgeoleku. Kooliõpilaste ülesandeks pärast relvade saamist oli kaitsta Eesti Panga hoonet, Toompead, Reaalkooli ja Postkontorit enamlaste ja siia jäänud vene sõdurite vastu. Tänu õpilaste hoolsale turvateenistusele Eesti Panga hoones õnnestus Päästekomiteel seal 24. veebruaril 1918 välja kuulutada Eesti iseseisvus. Algas Saksa okupatsioon, ÕNR läks jälle põranda alla ja Reaalkoolis tekkis uus okupatsioonivõimu vastane organisatsioon. See sai aluseks tulevasele Kaitseliidule, mille organiseerijaks sai Johan Pitka, keda abistasid Anton Õunapuu ja Nikolai Kann. Palju Reaalkooli õpilasi läks Kaitseliitu.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
SmartPOST
13
docx

SmartPOST

Hinna kalkuleerimiseks võtke palun meiega ühendust (1). 2.7 Cleveroni edulugu Eestis Cleveron ehitas 2008-2010 aastal üles tervet Eestit katva pakiautomaatide võrgu nime all SmartPOST ning hakkas selle abil logistikateenuseid pakkuma. SmartPOSTi 18 kuu tegutsemise tulemused: · Rohkem kui 5% kogu elanikest on teenust kasutanud · Rohkem kui 95% saadud tagasisidest on positiivne: "Pole enam mingit põhjust kasutada tavalist postkontorit või kullerteenust" · Rohkem kui 1000 äriklienti on teenusega liitunud · Rohkem kui 25% suurune turuosa Eesti kaugmüügipakkide turust saavutati. · Juulis 2010 ostis Itella Corporation (ehk Soome Post) SmartPOSTi logistikateenuste äri Eestis koos kaubamärgiga. SmartPOST jätkab Eestis tegutsemist Soome Posti tütarfirmana Itella SmartPOST. Pildil Eestis kasutusel olevad SmartPOSTI pakiautomaadid (1). (http://www.cleveron.eu/en)

Logistika → Logistika
80 allalaadimist
Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni
10
doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

mässukatse. · Organiseerijaks oli Eestimaa Kommunistlik Partei (juht Viktor Kingissepp, kes 1922. aastalriigireeturina maha lasti) ning toetajaks Komintern. · Spetsiaalsed riigipöörajad, kellele anti väljaõpe Moskvas, saadeti Eestisse ning nendeülesandeks oli üheskoos kohalike kommunistidega kas või mõneks tunniks võim haarata ja piiri taga ootav Punaarmee appi kutsuda. · Umbes 350 mässajat ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit,sõjaväelennujaama ja teisi olulisemaid objekte. Mitmel pool saavutasid vandenõulased edu,kuid esines ka takistusi. · Punavägedele appikutse saatmine ebaõnnestus, sest enne jõudis kindral Põdderi improviseeritud rühm telegraafi tagasi vallutada. · Kommunistide populaarsus sai hävitava hoobi. · Eesti astus 1921. aastal Rahvasteliitu. o põhieesmärgiks Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine o Eesti oli lugupeetud liige (1925

Ajalugu → Eesti ajalugu
9 allalaadimist
II Maailmasõda
9
doc

II Maailmasõda

Juhiks oli Viktor Kingisepp, 1922 aastal tabati ja lasti maha riigireeturina. Riigipööret see ei peadanud, Moskas õpetati välja, relvastati ja saadeti eestisse spetsiaalsed riigipöörajad, kes kohapealsete kommunistidega pidid haarama võimu kas või mõneks tunniks ja piiril ootava Punaarmee appi kutsuma. Mäss algas 1924 aasta 1.detsembri varahommikul. ~350 relvastatud vandenõulast ründas Toompead, raudteejaama, postkontorit ja sõjaväelennujaama jm. tähtsamaid objekte. Saavutati edu kuid mõnel pool oli tõrkeid, ei õnnestunud hõivata Tondi Sõjakooli ja Sõjaministeeriumit. Telegraafi vallutas tagasi möödajalutava kindral Põdderi improviseeritud rühm enne kui saadeti appikutse. Kaitsestruktuurid kogusid end ja mõne tunni jooksul oli mässupesad likvideeritud. See andis kommunistide populaarsusele hävitava löögi. 5

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
64 allalaadimist
Uus meremaa
72
docx

Uus meremaa

ametliku üldise või lisanimekirja ettevalmistamise käigus; “maoori” – Uus-Meremaa aborigeeni ja haarab sega rassist isikuid ning nende järeltulijaid ning nende järeltulijaid abielust põliselanikega; “kapten” – igasugust isikut (erandiks loots), kes teostab mingi merelaeva juhtimist; “minister” – Krooni vastutavat ministrit, kes antud hetkel juhib valimiste läbiviimise ametkonda; “postkontori ülem” – iga isikut, kes juhib postkontorit, ja selleks võib olla ka nais postkontori ülem või isik, kes antud ajal postkontori ülema kohuseid täidab; “ettekirjutatud” – käesoleva aktiga ettekirjutatut või selle alusel väljaantud korraldusi, või (käesoleva akti V osa mõttes) kohtu eeskirju; “avalike vahendite raiskaja” – isikut, kes on mõistetud süüdi igasuguste riigile, või mingitele kohalikele võimuorganitele, või kohalike võimuorganeid esindava

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Arvutivõrkude eksami konspekt
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

Saatja - Postkontor - Transpordivahendid - Postkontor (võib korduda mitu korda, sest kiri võib läbida ka mitu postkontorit) - Saaja. Vahepealsetes etappides ehk transpordil ja postkontories ei teata midagi kirja sisust. Allikas on andmete genereerija, Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule (bittideks), Edastaja - transpordib signaali ühest kohast teise, Vastuvõtja - võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule, Adressaat kasutab saadetud andmeid. Kiri peab olema koostatud kindlate reeglite järgi: übriku sees, aadress

Informaatika → Arvutivõrgud
41 allalaadimist
Arvutivõrgud eksami vastused
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

teatud reeglite järgi ümbrikusse. Ümbrikule tuleb teatud reeglite järgi peale kirjutada aadress, siis on võimalik postiteenust pakkuval süsteemil kiri kohale toimetada. See, mismoodi kirju edasi toimetatakse pole tähtis. Tähtis on see, et kiri jõuaks kohale ja postisüsteem näiteks ütleb, et kiri on kahe päeva jooksul kohal. See tähendab, et postisüsteem on sõltumatu sellest mismoodi kirja kirjutatakse. Järgmine tase selles süsteemis on postkontorite süsteem. Postkontorit ei huvita, mis selle ümbriku sees on, välja arvatud siis kui on kahtlus, et seal on keelatud asju sees. Postkontoris võtakse kirjad, kus on aadressid peal ja seal sorteeritakse erinevatesse sihtpunktidesse minevad kirjad. See kuidas neid kirju sorteeritakse ei ole tähtis. Sisendiks on kiri ja väljundiks on postikott kirjadega. Postkontorid on omavahel kokkuleppinud, et kirjad pannakse kottidesse ja kottide peale on kirjutatud kindla postkontori aadress

Informaatika → Arvutivõrgud
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun