Postimpressionistid 1. Sõnasta lühidalt oma sõnadega eraldi iga postimpressionisti loomingu üldpõhimõte. 2. Proovi sõnastada ja kirjeldada postimpressionistide loomingu olulisimaid tunnusjooni. 3. Leia tunnusjooni, mille poolest iga postimressionist on ainulaadne. Leia enese jaoks märgid7märksõnad, kuidas neid nelja kunstnikku eristada/ära tunda. 4. Vali üks postimpressionist ja kirjelda lühidalt tema teoseid. Vastused: 1. Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud
Peale kuritegu langes tal nagu kivi südamelt ,kuna oli sooritanud oma kättemaksu. Pariisis elas teisigi pagulasi. Näiteks ühte kutsuti Surmalinnuks, kuna oli alati enne sõda lahkunud. Nii oli ta teoses päev enne sõja kuulutamist jalga lasknud. Samas hotellis elas ka mees, kes oli kogu oma varad maalidesse paigutanud, see tähendab ,et oli ostnud kogu oma vara eest kuulsaid maale. Kui tal rahast puudu tuli, siis läks ja müüs mõne postimpressionisti või mõne muu kuulsa kunstniku teose maha. Kuna pagulaselu oli vilets, siis Ravici ja Joani ühisreisil Rivierasse arvas Ravic, et Joan eelistab talle glamuuri ja jätaks ta iga hetk, kui midagi paremat silmapiirile ilmuks. See paneb Joani vihastama - süüdistus oli täiesti alusetu. Nende kahe vahele tekkis lõhe. Välismaa elu on enamjaolt siis elamisväärne, kui ei viibita pagulasena riigis. Kõigest sellest saab teada juba eelmainitud raamatust.
Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju.19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele , püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid kunstisuundadele ja eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti C ÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. Georges Seurat "Seine ja suur jaht" (1888) Vincent van Gogh (30.03.1853 29.07.1890) Ta oli postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Tema
Postimpressionism 1880date lõpul tekkis nö reaktsioon impressionistide vastu. Postimpressionistid pidasid impressioniste jahedateks ja ilma tunneteta kõrvaltvaatajateks. Nad hakaksid otsima uut kunstilist väljenduslaadi, kuid tegid seda erineval moel ja ei moodustanud ühtset rühmitust. Kõik postimpressionistid toetusid impressionismile ja said sellest tõuget, kuid erinevate eesmärkide ja erinevate tulemustega. Murrangulised tähendused kunstiajaloos on kolme suure postimpressionisti looming: Vincent van Gogh, Paul Gauguin, Paul Cezanne. Postimpressionism on puht prantsuslik nähtus, kuid avaldas hiljem mõju kogu Euroopa kunstile. Vincent van Gogh (1853-1890) Iseõppijast Hollandi kunstnik. 1886 asus elama Prantsusmaale, kus valmisid tema elu parimad tööd. Algul maalis tumeda koloriidiga pilte lihtrahva elust. Elu viimastel aastatel leidis oma tõelise väljenduslaadi, kasutas heledaid kirkaid toone(palju kollast), maalis lihtsaid
ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impressionismist eemalduma. Hollandlane VINCENT van GOGH (18531890) oli enne Pissarroga kohtumist maalinud rahutute pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest
aastate paiku. Juugendist olid haaratud Kristjan Raud, Konrad Mägi, Jaan Koort, Oskar Kallis. Postimpressionism Olulisimad esindajad: Paul Cezanne, Vincent van Gogh, Paul Gauguin. Nad on 20. sajandi kunsti väga tugevalt mõjutanud a) Paul Cezanne geomeetriline vormiarendus, kubism b) Vincent van Gogh väljenduslik (ekspressionistlik) suund c) Paul Gauguin monumentaalne stilisatioon ja puhta värvi vallandumine. Postimpressionisti impressionismiga kokku puutunud kunstnikud, kes pettusid impressionismis ja valisid sellest erinevat loomingusuunda. Valitud suund oli igaühel aga erinev. Impressionism oli liiga reaalne ning otsene kajastamine. Vincent van Gogh Ta oli rahvuselt hollandlane ning elas Prantsusmaal oma viimased eluaastad. Hollandis maali realistlikke maale talupojaelust tume koloriit. 1886.a kolis ta Pariisi (33.aastane) ning kohtus impressionistidega ja hakkas kasutama heledaid koloriite. 1889
Rahvusromantism. 4. Millal ja miks levis rahvusromantism Põhja-Euroopas?(Soome, Norra). Nimeta rahvuskunstnik. Kuna rahvusromantism levis 19 saj. nende rahvaste kunstis, kellel polnud veel iseseisvat riiki. Rahvusromantism põimus rahvuslusega. Väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Edvard Munch(1863-1944) Postimpressionistid. 5. Iseloomusta lühidalt postimpressionisti Paul Gauguini loomingut? Vähendas oma piltides tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist, millega muutis kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks, et nähtavate vormide kaudu väljendada nähtavaid tundeid. 6. Mis on püantillism? Püantillism on kunstis neoimpressionismile omane maalimistehnika spektrivärvustes värvitäpikestega. 7. Millega sai kuulsaks kunstnik Henri de Toulouse-Lautsec? Värvilise litograafiaga tehnikas plakatitega. Fovism. 8
vähenes ruumilisus, sest tihti värviti ka varjud värviliseks. Traditsioonilinse kompositsiooni hülgamine- impressionistide eeskujuks tärkav fotograafia, pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtasaimad-mone,renoir, degas, pissarro. Postimpressionism Kunstnikud, kes olid impressionismiga tegelenud, aga selles pettunud ja valinud erineva loomingusuuna. Postimpressionismi ei saanud nimetada stiiliks, ega ka vooluks. Kolm suurt postimpressionisti. Van gogh, paul gauguini, cezanne. Van gogh ei tahtmnud enam maalida ainult seda mida näeb, vaid pigem väljendada värvidegfa oma tundeid. Just viimastel eluaastatel maalis van gogh oma kõiger imepärasemad teosed. Ta uskus et värvid võivad näidata nii tundeid kui ideid, kasutas jõulisi värve. Gaguin kogus impressionistide pilte ja hakkas ise maalima. Tema arvas, et impressionism muudab kunstniku passiivseks nähtava
impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impressionismist eemalduma. Hollandlane VINCENT van GOGH (1853-1890) oli enne Pissarroga kohtumist maalinud rahutute pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest
impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impessionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud sound oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti- Vincet van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Hollandlane Vincet van Gogh oli enne Pissarroga kohtumist maalinud rahutute pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest. Vahepeal elas Lõuna-Prantsusmaal, seal muutus ta looming isikupärasemaks, värvid veel intensiivsemaks ja joonistus tinglikumaks. Ta uskus, et värvid võivad väljendada mitte ainult tundeid vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja
annaabi.ee 
