Knut Hamsun (1859-1952) Kodanikunimi Knud Pedresen Sündis vaeses rätsepa ja põllumehe perekonnas Lõuna-Norras 1862 kolis pere Põhja-Norra Hakkas noorelt põllutööd tegema, kooliharidust sai vähe. Pidas ka väga erinevaid ameteid, nagu poesell, postiametnik, harjus. 18-aastasena alustas kirjandusliku tegevusega. 1878 esimene teos, talupojanovell. 1879 asus elama Taani, üritades seal kirjanikuna läbi lüüa. 1882 reisis Ameerikasse, pidades seal erinevaid ameteid. 1909 abiellus näitlejanna Marie Anderseniga ja asus elama Lõuna-Norrasse Norholmi. Elas üsna eraklikku elu. Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming
TEGELASED: LJUBOV ANDREJEVNA RANEVSKAJA mõisaproua ANJA tema tütar, 17 aastane VARJA tema kasutütar, 24 aastane LEONID ANDREJEVIT GAJEV Ranevskaja vend JERMOLAI ALEKSEJEVIT LOPAHHIN kaupmees PJOTR SERGEJEVIT TROFIMOV üliõpilane BORISS BORISSOVIT SIMEONOV PITIK mõisnik ARLOTTA IVANOVNA guvernant SEMJON PANTELEJEVIT JEPOHHODOV kontorist DUNJAA toatüdruk FIRSS toapoiss, 87 aastane vanamees JAA noor poiss TEEKÄIA JAAMAÜLEM POSTIAMETNIK KÜLALILI, TEENIJAID Tegevus toimub L. A. Ranevskaja mõisas. Lugu siis sellest, kuidas mõisaproua tuli pikalt reisilt tagasi oma armsasse kirsiaeda. Prantsusmaale läks ta sest, et tema poeg oli seal samas kohas uppunud jõkke ning meesgi oli sampanjasurma ära surnud. Teose kogu draama seisnes selles, et mõisaproua oli omadega niivõrd võlgades, et terve mõis pandi oksjonile Lopahhinil oli plaan anda mõisa krundid suvitajatele
Abraham Lincoln 1809 1865 Varased eluaastad · Thomas Lincolni ja Nancy Hacks Lincolni teine laps, Kentucky osariigis · Indiana osariik · Little Pigeon Creek · Luges võimalikult palju raamatuid · 1830 kolis perekond Illinois' osariiki Poliitilise tegevuse algus · New Salem - poemüüja · kandidatuur Illinois' Üldassamblees · liitus armeega · 6. augustil 1832 toimunud valimistel ei osutunud valituks · Postiametnik · Saadikutöö (õpingud õigusteaduses) · 1. augustil 1836 valiti Üldassambleesse tagasi (Viigide Partei juht Illinois' osariigis) · Springfield · Töötas ka advokaadina - sai 1839 loa osaleda USA ringkonnakohtu protsessidel · Abiellus Mary Ann Todd'iga Töö Kongressis · Washington (1847) · 6. detsembril 1847 alustas ta tegevust Kongressi 30. koosseisu liikmena · Sõnavõtud James Polki vastu · poliitikast väsinud - 31. märtsil 1849 tagasi
Marta Sillaots Marta Sillaots, kodanikunimega Marta Adolfine Reichenbach, sündis 30. aprillil (uue kalendri järgi 12. mail) 1887. aastal Virumaal, Rakkes. Tema isa Heinrich Alexander Reichenbach oli postiametnik kohalikus postijaamas. 1892. aasta algul määrati isa postkontori ülemaks Loode- Venemaale, samal aastal tuldi Eestisse tagasi. Esialgu elas pere Tapal ja Rakveres, samuti seoses isa tööga. 1894 aastal sai Martast Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli. 1895 aasta augustis hakkas Marta õppima Tallinna kõrgemas Tütarlastekoolis.Kodus räägiti eesti keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach
Ei meeldi ebamäärased ülesanded ja olukorrad, kus inimeste tähelepanu on koondatud temale. On harva originaalne, eelistab kasutada juba tuntud, läbiproovitud töömeetodeid ja -võtteid. Tahab rohkem omaette töötada. On pigem osavõtja kui liidri rollis. Väärtushinnangud on tavapärased, suunatud ainelisele tarbimisele. Sobivad ametid: metsavaht, tehnoloog, kaevur, trükkal, torude paigaldaja, helitehnik, laevamehhaanik, keevitaja, mööblitisler, lendur, masinist, rätsep, postiametnik, kokk, pagar, laohoidja, telefonimontöör, müürsepp, laborant, filmioperaator jne 2. Intellektuaalne isiksustüüp Analüütiline, teadmishimuline, kritiseeriv, tunnetuslik, võimekas, mõtisklev, keskendumisvõimeline, sõltumatu, vähenõudlik. Tegeleb meelsasti materiaalse, sotsiaalse ja vaimse maailma tunnetuslike küsimuste ja probleemidega. On loomupäraselt uudishimulik, teadmishimuline. Tal on tarve mõista,
dürfen, ich darf tohtima,võima der Österreicher,-; die Österreicherin,-nen austerlane der Sänger,-;die Sängerin,-nen laulja ich möchte ma tahaksin darf ich? kas ma tohin? wer? kes? was? mis? wo? kus? woher? - kust? wohin? kuhu? die Stadt,-"e linn wieviel? kui palju?, mitu? die Bank,-en pank der,die Deutsche,- n sakslane der Este,-n, die Estin,-nen -eestlane der, die Bankangestellte,-n pangaametnik (teenistuja) der, die Postbeamte,-n postiametnik die Hauptstadt,-"e pealinn die Frage,-n küsimus wissen, ich weiss teadma der Staat,-en riik die Anschrift,-en aadress die Nummer.-n number gern meeleldi, hea meelega der Ausländer,-; die Ausländerin,-nen välismaalane langsam aeglaselt verstehen aru saama seit wann? mis ajast? kui kaua? erst seit gestern alles alates eilsest nach Deutschland Saksamaale wohin? kuhu? in Deutschland Saksamaal wo? kus? aus Deutschland Saksamaalt woher? kust?
Der Briefumschlag, -‘‘ – kirjaümbrik Die Telefonkarte, -n – telefonikaart Das Paket. -e – pakk Die Telefonzelle, -n – telefonikabiin Das Fax(gerät), - - faksi(aparaat) Der Kopierer, - - kopeerimismasin Die Kopie, -n – koopia Telefonieren – telefoneerima, helistama Faxen – faksima Kopien machen = kopieren Über – üle, kohale, kohal, kohta Zwischen – vahel, vahele AKK v DAT Eine Briefmarke zu einer Mark – ühe margane kirjamark Der Postbeamte, -n – postiametnik Die Postbeamtin, -nen Das Problem, -e – probleem Der Tunnel, - -tunnel Nachdenken (er/sie denkt nach) – järele mõtlema Versuchem – üritama, proovima Weit – kaugel, kauge, lai, avar Entlang – pikki, mööda AKK Durch – läbi AKK Um – ümber AKK In – mingi aja pärast DAT 1 kohta mitme kohta Ist/sind geöffnet (avatud) ist/sind geschossen
H H 2 raamatu- 2 kinnisvara- 2 väikepoe 2 raua 2 värvide 2 kalakaup- 2 postiametnik müüja 2 kassapidaja 2 ametnik maakler pidaja kaupmees 2 ametnik maaletooja mees 1 laeva 1 raamatu 1 kalakaup- 1 kirjanik 1 kohtunik 1 vaimulik 1 poliitik 1 kaugsõidu 1 metsavaht 1 maalija
Seal kirja 9 pandud juhtumid kajastavad inimeste kokkupuuteid maaväliste tsivilisatsioonidega. Kuid järgnevalt vaatame põgusalt neid juhtumeid lähemalt. Järgnevalt on esitatud ainult väike osa inimeste kontaktide ajaloost tulnukatega. UFO-ajaloo ilmselt kõige kuulsam ja usaldusväärseim juhtum on kahtlemata seotud Betty ja Barney Hilliga. Nende juhtum seisneb järgmises. Sotsiaaltöötaja Betty ja postiametnik Barney Hill sõitsid 1961. aasta septembris pärast Kanadas veedetud puhkust öösel tagasi koju. Kodutee kulges White´i mägede kaudu Uus-Inglismaale. Sinna jõudnud nägid nad taevas neile lähenedes banaanikujulist valguslaiku. Batty ja Barney Hill nägid illuminaatoritest silmitsevaid olendeid. Kuid edasi ei juhtunud mitte midagi ja nad jõudsid kenasti tol ööl koju vähemalt nii arvasid nemad. Kuid Hiljem avastasid nad oma auto värvkattele tekkinud kummalisi laike ja umbes tunnine
,,UFO-päevikud", mille autoriks on Eesti paranormaalsete nähtuste uurija Igor Volke. Seal kirja pandud juhtumid kajastavad inimeste kokkupuuteid maaväliste tsivilisatsioonidega. Kuid järgnevalt vaatame põgusalt neid juhtumeid lähemalt. Järgnevalt on esitatud ainult väike osa inimeste kontaktide ajaloost tulnukatega. UFO-ajaloo ilmselt kõige kuulsam ja usaldusväärseim juhtum on kahtlemata seotud Betty ja Barney Hilliga. Nende juhtum seisneb järgmises. Sotsiaaltöötaja Betty ja postiametnik Barney Hill sõitsid 1961. aasta septembris pärast Kanadas veedetud puhkust öösel tagasi koju. Kodutee kulges White´i mägede kaudu Uus-Inglismaale. Sinna jõudnud nägid nad taevas neile lähenedes 9 banaanikujulist valguslaiku. Batty ja Barney Hill nägid illuminaatoritest silmitsevaid olendeid. Kuid edasi ei juhtunud mitte midagi ja nad jõudsid kenasti tol ööl koju vähemalt nii arvasid nemad.
inimesi lakkamatult jälginud. Tulnukad röövivad inimesi meie arengu kontrollimiseks. Tulnukad ei sekku otseselt inimeste maailma. Nad soovivad muuta meie maailma vargsi, jäädes ise peamiselt „kaadri taha“. Inimestes endas peab tulenema soov kõike õigesti korraldada. UFO-ajaloo ilmselt kõige kuulsam ja usaldusväärseim juhtum on kahtlemata seotud Betty ja Barney Hilliga. Nende juhtum seisneb järgmises. Sotsiaaltöötaja Betty ja postiametnik Barney Hill sõitsid 1961. aasta septembris pärast Kanadas veedetud puhkust öösel tagasi koju. Kodutee kulges White´i mägede kaudu Uus-Inglismaale. Sinna jõudnud nägid nad taevas neile lähenedes banaanikujulist valguslaiku. Batty ja Barney Hill nägid illuminaatoritest silmitsevaid olendeid. Kuid edasi ei juhtunud mitte midagi ja nad jõudsid kenasti tol ööl koju – vähemalt nii arvasid nemad. Kuid hiljem avastasid nad oma auto värvkattele tekkinud kummalisi laike ja umbes tunnine
annaabi.ee 
