Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaaju sakraalosas. Nende aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata ning, vastupidiselt sümpaatilistele preganglionaarsetele aksonitele, väga pikad. Kesk- ja seljaaju piirkonnast väljuvad preganglionaarsed kiud silmaliigutajanärvi (III), näonärvi (VII), keeleneelunärvi (IX) ja uitnärvi (X) koosseisus. Preganglionaarsed kiud lülitatakse umber postganglionaarsetes parasümpaatilistes ganglionides või innerveeritava elundi läheduses. Parasümpaatilised ganglionid on ripsganglion, tiibjätke- suulaeganglion, kõrvaganglion, alalõuaganglion. Ainult pea ja vaagna piirkonnas paiknevad parasümpaatilised ganglionid efektorelundite läheduses, mujal aga hajutatult elundite sees või pinnal: mao- ja sooletrakti seintes (intramuraalsed ganglionid), südames ja kopsudes. Silmaliigutajanärvi koosseisus
(Silmaava aheneb, pisaraid sekreteeritakse, tekib vedel sülg, eritub higi, südame löögisagedus langeb, pärgarterid ahenevad, hingamisteede silelihased ahenevad, maonäärme ensüümiderikka nõre teke, seedetrakti toonuse tõus, kusepõe kokkutõmbe tugevnemine, kusepõie sulgurlihase lõõgastumine.) Erutuste ülekanne vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides toimub ülekandeainete vahendusel. Nii parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkolliin. Vastavad närvilõpmed on kolinergilised närvilõpmed, mis jagunevad M- ja N-kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkolliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes närvilõpmetes ( v.a. sünaptilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) vabaneb noradrenaliin, mis on neurotransmitteriks ja jaguneb ß- Aderenergilseks ja a-adrenergiliseks
Intensiivistavad glükoneogeneesi. Nende mõjul suureneb lipiidide kasutamine energeetilistes protsessides. 3. suguhormoonid Eelkõige meessuguhormoone. Neerupealissäsi hormoonid: 1. adrenaliin - adrenaliini toimel lõhustatakse maksas rohkem glükogeeni ja veresuhkru tase tõuseb 20 2. noradrenaliin - on transmitteriks sümpaatilise närvisüsteemi postganglionaarsetes närvilõpmetes. Organismi pingeseisundi ehk stressi korral tekkivas kohastumissündroomis on olulisel kohal neerupeliskoore, hüpofüüsi ja sümpatoadrenaalse süsteemi töö intensiivistumine. Stress põhjustab kortisooli taseme kiiret tõusu veres. Stress käivitab organismis rea protsesse, mis ajalooliselt olid välja kujunenud ja vajalikud võitluseks ning põgenemiseks. Kortisool mobiliseerib varudest glükoosi ja rasvhapped, et saaks kiiresti toota energiat
torakolumbaarseks osaks. Nendes segmentides olevates hallaine külgservadest alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks sümpaatilises piirväädis ja osalt sümpaatilises ganglionis. Osaleb tihti nö võitle või põgene reaktsioonides, on sageli antagonistlik parasümpaatilise NS’iga. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb skeletilihaste varustamine verega, intensiivistub energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks. Neerupealiste säsi on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki
saamiseks vajalike ainete lagundamisprotsesse, suurendades stressitaluvust, põletikuvastase toimega /kortisoon/. Neerupealise säsi ja selle hormoonid: epinefriin ja norepinefriin neurotransmitter - Siin prod. H-de katteholamiinide eellaseks on aminohape türosiin. Säsi rakkusid vaadeldakse sümpNS osana, eritatavaid hormoone aga kui neurohormoone. Olulised H on epinefriin e adrenaliin (80%) ja norepinefriin e. noradrenaliin (20%). Viimast produt. veel sümpNS postganglionaarsetes närvilõpmetes (sealt pärineb suurem hulk),kus toimib neurotransmitterina. Sellena toimib ka paljudes ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv- hapete vabanemist verre)
Mao- ja sooleperistaltika nõrgenemine Bronhide valendiku laienemine 27. Parasümpaatiline närvisüsteem. Esimene neuron asub ajutüves ja seljaaju sakraalpiirkonnas. Pregenglionaarsed kiud kulgevad: silmaliigutajanärvi (III), näonärvi (VII), keele-neelunärvi (IX), uitnärvi (X) ja ristluunärvide kooseisus ganglionitesse. Esimese ja teise neuroni vahelises sünapsis on neuromediaatoriks atsetüülkoliin. Retseptori alatüübiks on n- kolinoretseptor, mis on seotud ioonkanaliga. Postganglionaarsetes kiudude ja kudede vahelises sünapsis on mediaatoriks atsetüülkoliin. Retseptori alatüübiks on m-kolinoretseptor, mis on seotud G-valguga. Parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. # ilma pupillide ahenemine # Rohke vedela sülje eritumine # SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine # Maomahla nõristumine # Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine # Bronhide valendiku ahenemine 28. Reflekside jaotuvus ja refleksikaar. 1
suurendades stressitaluvust, põletikuvastase toimega /kortisoon/. Neerupealise säsi ja selle hormoonid: epinefriin ja norepinefriin neurotransmitter - Siin prod. H-de katteholamiinide eellaseks on aminohape türosiin. Säsi rakkusid vaadeldakse sümpNS osana, eritatavaid hormoone aga kui neurohormoone. Olulised H on epinefriin e adrenaliin (80%) ja norepinefriin e. noradrenaliin (20%). Viimast produt. veel sümpNS postganglionaarsetes närvilõpmetes (sealt pärineb suurem hulk),kus toimib neurotransmitterina. Sellena toimib ka paljudes ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv-hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust,