siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetatake vegetatiivseteks ganglionideks, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse. Seetõttu nimetatakse niisuguseid neuroneid postganglionaarseteks. Neuroneid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega, nimetatakse preganglionaarseteks neuroniteks. Viimaste rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaajus. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kolmeks: sümpaatiliseks, parasümpaatiliseks ja soole- e enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad seljaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes
nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber postganglionaarseteks (parasümpaatilistes ganglionites või) innerveeritava elundi lähedal.Parasümpaatilises preganglionaarsetest ja postganglionaarsetest närvilõpmetst vabaneb atsetüülkoliin. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud.-puhkepotensiaal.
nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber postganglionaarseteks (parasümpaatilistes ganglionites või) innerveeritava elundi lähedal.Parasümpaatilises preganglionaarsetest ja postganglionaarsetest närvilõpmetst vabaneb atsetüülkoliin. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud.-puhkepotensiaal.
Ei allu tahtele. ·Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsednärvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseidja näärmeid. ·Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed(sensoorsed) signaalid vallandavad nn vistseraalsedrefleksid. SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM ·Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna-ja nimmeosas. ·Seljaaju nendes segmentides oleva hallaine külgsarvedestalguse saanud preganglionaarsesdkiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks kiududekssümpaatilistes ganglionides (sümpatikusetüves). PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Vegetatiivse närvisüstemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ning seljaaju risluu-e sakraalosas. Parasümpaatilised gaglionid painevad organite seintes. ·Sümpaatikus(SP) ja parasümpaatikus(PS) ei ole mitte alati antagonistid. ·Näiteks, mõlemad suurendavad sülje eritust, kuid sülg on erineva koostisega. ·Suguühtes põhjustab PS erektsiooni, SP ejakulatsiooni.
olulisel kohal on ka soole- e.enteraalse NS-i kaudu antavad mõjutused. Seedekulgla kraniaalset osa kuni jämesoole esimese pooleni (kaasa arvatud) varustab parasümpaatiliste närvikiududega uitnärv. Jämesoole alumist osa , sigma- ja pärasoolt, innerveerivad parasümpaatilised kiud, mis saavad alguse seljaaju ristluuosast ja kulgevad sooleni vaagnanärvi koosseisus. Parasümpaatilised preganglionaalsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks soolenärvisüsteemi lihaskesta närvipõimikus. Parasümpaatilise NS mõjul seedetrakti motoorika intensiivistub, peristaltika elavneb, toonus tõuseb, seedenõresid tekib rohkem. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna-ja nimmeosast. Sümpaatilise NS mõjul soole toonus langeb, peristaltika pidurdub, seedenõrede hulk väheneb, ensüümide suhteline sisaldus tõuseb.
elundsüsteemide kooskõlastatud ralitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline stabiilsus. Ehituslikult iseloomustab ANSi eferentse närvikiu ümberlülitamine vegetatiivses ganglionis enne innerveeritava elundini jõudmist. Sümpaatiline NS- keskused rinnasegmentides ja kolmes esimeses nimmesegmendis, nim ka ANS torakolumbaarseks osaks. Nendes segmentides olevates hallaine külgservadest alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks sümpaatilises piirväädis ja osalt sümpaatilises ganglionis. Osaleb tihti nö võitle või põgene reaktsioonides, on sageli antagonistlik parasümpaatilise NS’iga. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb skeletilihaste varustamine verega, intensiivistub energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks.
sümpaatilisest ja parasümpaatilisest osast, olulisel kohal on ka soole- e.enteraalse NS-i kaudu antavad mõjutused. Seedekulgla kraniaalset osa kuni jämesoole esimese pooleni (kaasa arvatud) varustab parasümpaatiliste närvikiududega uitnärv. Jämesoole alumist osa , sigma- ja pärasoolt, innerveerivad parasümpaatilised kiud, mis saavad alguse seljaaju ristluuosast ja lulgevad soleni vaagnanärvi koosseisus. Parasümpaatilised preganglionaalsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks soolenärvisüsteemi lihaskesta närvipõimikus. Parasümpaatilise NS mõjulseedetrakti motoorika intensiivistub, peristaltika elavneb, toonus tõuseb, seedenõresid tekib rohkem. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna-ja nimmeosast. Sümpaatilise NS mõjul soole toonus langeb, peristaltika pidurdub, seedenõrede hulk väheneb, ensüümide suhteline sisaldus tõuseb. Soolenärvisüsteemi kemo-ja mehhaanoretseptorid on ühenduses närvipõimikutega, mis paiknevad
Sihtelundite suhtes tegutsevad need süsteemid. 47 Sümpaatikus Sümpaatilised närvid lähtuvad seljaaju torakaalse ja ülemise lumbaalse osa külgsarvede hallist tuumainest. Rinnalülide juurest kulgevad nad algul piirkeeliku juurde, mis kujutab endast mõlemal pool lülisammast asuvat närvisõlmede (ehk ganglionide) kogumikku. Ganglionides toimub sünaptiline ümberlülitus. Selle ümberlülituse närve nimetatakse ganglionaarseteks ja ümberlülitusele järgnevaid närve postganglionaarseteks. Sümpaatilise süsteemi virgatsained on preganglionaarselt atsetüülkoliin, postganglionaarselt aga adrenaliin või noradrenaliin. Adrenaliini toodab ka neerupealise säsi. Sümpaatikuse osad, mis lähtuvad nimmepiirkonnast, ei kulge piirkeeliku juurde, vaid moodustavad prevertebraalsed ganglionid ehk alakeha piirkonna närvisõlmed. Ka seal toimub sünaptiline ümberlülitus. Need postganglionaarsed teed ei suubu elundite juurde, et neid
annaabi.ee 
