Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"poseidonist" - 13 õppematerjali

Referaat Poseidonist
8
docx

Referaat Poseidonist

..................................5 1.3. Kujutamine kunstis..................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................8 Sissejuhatus Meri ja ajalugu on valdkonnad, mis pakuvad mulle alati huvi. Sellest tulenevalt valisin oma referaadi teema merejumal Poseidonist. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Kreeka merejumal Poseidoni perekonnast, elust ja tema kujutamisest kunstis. Tuua välja kuulsamad episoodid tema elust ja kohast inimeste hulgas. 1. Kreeka merejumal Poseidon 1.1. Poseidoni päritolu ja perekond Poseidon on Kreeka merejumal, Ta oli Kronose ja Rheia poeg ning Zeusi ja Hadese vend. Merejumal Poseidon kuulus taevalikku perekonda, mille moodustasid kaksteist olümplast . Üldise tunnustuse poolest oli Poseidon peoajumalast järgmine

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Poseidon
14
ppt

Poseidon

POSEIDON Koostanud - Liisa Kivimaa, Kadri-Johanna Ilumäe, Kärt Erikson Poseidon · Poseidon on Kreeka merejumal. · Merejumalaks sai ta oma vendade Zeusi ja Hadesega liisku tõmmates. · Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga. ·...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
23 allalaadimist
Kreeka jumalad ja nende vahelised seosed
1
docx

Kreeka jumalad ja nende vahelised seosed

· Anna Perenna- aastaringi jumalus · Apollo- valguse jumal · Aquilo- põhjatuulejumal · Aurora- koidujumalanna Kreeka suured jumalad said ka Rooma jumalateks ( muudeti ainult nimesid veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nimede muutused roomlaste poolt : Zeusist Jupiter , Herast Juno, Poseidonist Neptunus, Hestiast Vesta, Aresest Mars, Athenast Minerva , Aphroditest Venus , Hermesest Mercurius, Artemisest Diana, Hephaistosest Vulcanus või Mulciber , Demeterist Ceres. Apolloni nimelt võeti lõpust ära ainult n- täht ning Hadest hakati nüüd kutsuma ainult Plutoks ning Dionysost Bacchuseks.

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles
4
docx

Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles?

Kuna Kreeklaste kultuur oli ammu enne seda välja arenenud kui Roomlased olid vallutanud kogu Vahemere ümbruse, võib öelda, et palju võetigi Kreeklastelt üle. Vana – Kreeka kultuuri iseloomustavad hästi nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Suuri avastusi tehti ka matemaatika ja meditsiini valdkondades. Roomlased võtsid agaralt üle kreeklaste jumalad, nimetades neid oma äranägemise järgi. Zeusist sai Jupiter, Poseidonist Neptunus, Aphroditest Venus jne. Kuna roomlased laiendasid järjest oma riigipiire, siis oli nende jaoks üks tähtsamaid jumalaid Mars – sõjajumal. Inimeste ja jumalate vaheliseks suhtluseks olid preestrid, kuid Roomas olid need märksa suurema tähtsusega isikud kui Kreekas kuna Roomas olid preestrid ka riigiametnikud kuid kreeklastel jäi preestrite roll pigem usuvahendamisega seotuks. Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
25 allalaadimist
Kirjanduse mõisted antiikmütoloogiast
3
docx

Kirjanduse mõisted antiikmütoloogiast

Lootosesööjad e lotofaagid- lahke rahvas, toitusid lootoselilledest, mille tagajärjel unustati kodu. Odysseus sundis kaaslasi jõuga laevale minema, kuna nood olid neid söönud. Maailma naba- maailma keskpunkt, Delfi oraakel Medeia katel- Radikaalne noorenduskuur. Tükkideks raiutud härg visati katlasse, välja tuli noor tall. Medusa- 1 3-st gorgost, ainus surelik neist. Tal olid juustes maod, pilt kivistas. Perseos raius ta pea maha, kuna Medusa rasestus Poseidonist. Menaadid/ bakhandid- veinijumal Dionysose (Backhose- lisanimi)saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe kui ka harilikke naisi. Kandsid metskitsetallenahast rõivaid, tõrvikuid. Panid pidu, märatsesid, kõndisid üle mägede, metsadest läbi. Kujutati viinamarjadega. Mentor- Odysseuse sõber, tema hoolde jättis ta oma majapidamise, kui läks Trooja sõtta. Tänap- kogenud nõuandja, truu sõber. Midas- Früügia rikas kuningas- Kõik, mida puudutas, muutus kullaks. Vabanes sellest

Kirjandus → Kirjandus
44 allalaadimist
Zeus
6
doc

Zeus

saare Itaalia ranniku lähedal(nüüd tuntud Sitsiilia nime all), et koletis lömastada. Typhon aga oli surematu ja nii ei saanudki ta hukka. Tema tulist hingeõhku võib ikka veel näha Etna vulkaanist väljumas. Maailma Isandad 3 Kui võitlus titaanidega viimaks lõppes, jagasid Zeus ning tema vennad Poseidon ja Hades maailma omavahel ära, tõmmates liisku kolme erineva riigi pärast: Zeusist sai taeva, Poseidonist sai mere ja Hadesest allilma valitseja; maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelike kui jumalaid. Surelike naiste juurde ilmus Zeus mitmesugustes maskeeringutes, millest tuntuim oli luige kuju Leda võrgutamiseks, kellega ühtimistest sündis Trooja Helena. Jumalate kuningana mõjutas Zeus saatust, ehkki võim selle üle oli moirade käes . Jupiter

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
Kaksteist olüplast - taevalik perekond
4
doc

Kaksteist olüplast - taevalik perekond

Ta viidi imikuna Kreeka saarele, kus nümfid ta salaja üles kasvatasid. Täisikka jõudes sundis Zeus isa allaneelatud õed ja vennad välja oksendama. Zeus ning ta õed ja vennad tõstsid Kronose ja tema sugulaste titaanide vastu mässu, mis kestis küme aastat. Zeus mõistis Kronose ja teda toetanud titaanid igavestesse piinadesse Tartarose sügavustes. Hiljem jaotasid Zeus ning tema vennad Hades ja Poseidon maailma omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidonist mere ja Hadesest allilma valitseja, maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelikke kui ka jumalaid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevariigi kuninganna. Ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Heral oli Zeusiga neli last. Kui Zeusi peast ilmus jumalanna Athena, oli Hera Zeusi abielurikkumise tõttu nii vihane, et ühes loos sünnitas ta koletise Typhoni. Hera oli

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
Etruskid ja Vana-Rooma
8
pdf

Etruskid ja Vana-Rooma

Ainukehtiv usund oli siis hiljem Ristiusk tekkis 395a. Bütsants Ida-Rooma ja Vana-Rooma ehk Lääne-Rooma riik. 476a. p-Kr oli Lääne-Roomariigi lõpp. Põhjus oli selles, et riigikassa ja riigi struktuur viidi uude võimukeskusesse Konstoninoopolisse. Bütsants kestis kuni türklased ta vallutasid. Kreeka oli kultuuri häll. Kreeka valitses kultuuriliselt Rooma üle. Rooma kunsti kultuur laenas palju Kreekalt. Nii sai kreeklaste jumalast Zeus roomlaste Jupiter, Poseidonist Jupiter jne. EHITUSKUNST Ehituskunst oli ornamendi keskne. Oluliseks materjaliks olid savitellised. Neid liideti vulkaanilise tuhaga ning vormiti asfaldi seguga ehk rooma betooni seguga. Esinduslikumad hoone kaeti ka marmoriga. Marmor sai Roomas esinduslikuse tähenduse. Näide “Rooma Foorum” (all linn, turuplats) on maailmas linna väljakute ideaaliks. Kreekas oli ülalinn Akropol ja alllinn Agora ehk turuväljak. Ülalinnas olid ainult templid ja elasid nn.

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Kreeka mütoloogia mõisted
5
docx

Kreeka mütoloogia mõisted

Üks legend ütleb, et tema nime kandev mäeahelik Põhja-Aafrikas tekkis nii, et Atlas muutus kiviks, pärast seda, kui Perseus talle gorgo Medusa pead näitas. See õnnetus osutus õnnistuseks, kuna Atlas oli pärast seda piisavalt tugev, et taevast toetada. Pegasos (ladina keeles Pegasus) on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne

Kirjandus → Kirjandus
99 allalaadimist
Vana-Kreeka müüdid
7
doc

Vana-Kreeka müüdid

89. Styx- oli vanakreeka mütoloogias peal- ja allmaailma (Hades) piiriks olev jõgi, samuti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna. Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese. 90. Saatürid ja dionüüsiad-S olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved.Tuntuim saatür oli Paan. 91. Pegasus- Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. 92. Ariadne lõng- Ariadne oli kuningas Minose ja kuninganna Pasiphae tütar, kes oli armunud Theseusesse, ning kui viimane pidi minema labürinti Minotaurust tapma, andis Ariadne talle lõngakera, et ta selle abil labürindist tagasitee leiaks 93. Europe- oli vanakreeka mütoloogias Liibanoni printsess Siidonist, Agenori ja Telephassa tütar, Phoinixi, Kilixi ja Kadmose õde

Kirjandus → Kirjandus
118 allalaadimist
Mõisted kreeka mütoloogiast
10
doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

(kükloopilisi müüre leidub näitkes Tirynsis ja Mükeenes, nendeks on nimetatud ka Itaalias, eriti etruski aladel paiknevaid kivirajatisi), müürisüdamikku ümbritsevad hiiglaslikud kiviplokid arvati olevat kükloopide kokku kantud (Antiigileksikon, 1983). Tänapäeval nimetatakse kükloopideks ühe tulega kaevurilampe. Pegasos Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus 1 gorgo pea maha lõi. (Antiigileksikon, 1983). Bellerophon, ka Bellorophonthes, kes oli ühe müüdi kohaselt Korintose kuninga Glaukose poeg, ent keda peeti ka merede valitseja Poseidoni ja targa sureliku Eurynome pojaks, taltsutas Pegasose Athenalt unes saadud kuldsete, ennenägematult ilusate valjastega, saades kuulsa looma peremeheks. Tirynsi2 kuninga Proitose abikaasa Anteia armus Bellerophonisse, kes naise ära põlgas

Kirjandus → Kirjandus
88 allalaadimist
Kirjanduse arvestus I - antiik
11
odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

Ariadne andis Minose labürindi arhitekti soovitusel Theseusele lõngakera, mille too lahti saaks kerida. Nii pääses Theseus labürindist välja. Atlantis ­ müütiline tõenäoliselt plahvatuse tagajärjel mere alla vajunud riik ja maa. Atlas ­ titaan, kelle Zeus määras pärast jumalate ja titaanidevahelist sõda taevavõlvi kandma. Ta oli Prometheuse vend. Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi Harpüia ­ tormideemonid, pooleldi röövlinnud ja pooleldi inimesed. Neid oli 2 või 3, nime ei olnud. Lethe ­ allmaajõgi. Lethest üleminemine tähendab surma. Unustuse jõgi Hadeses.

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

Keskööl avati puuhobuse salauks, kust kreeklased välja ronisid. Nad tegid väravad lahti ja kreeklaste sõjavägi marssis linna. Trooja pandi põlema. Achilleuse poeg tappis Priamose. Ainsana pääses eluga Aineias. Aphrodite viis Helena tagasi Menelaose juurde. Andromache poeg ja Hekabe lapsed hukati, nad ise viidi orjatarideks. PILET NR 19 ODYSSEUSE SEIKLUSED Kreeklased asusid laevadega tagasi merele peale Trooja sõda, kuid neil polnud aimugi, et neid ootavad ees ohud, sest Poseidonist ja Athenast olid nüüd saanud kreeklaste suurimad vaenlased. Priamose tütar Kassandra oli ennustustark. Apollon oli temasse armunud ja kinkis talle võime tulevikku ette kuulutada. Kassandra aga lükkas Apolloni armastuse tagasi ja jumal oli väga vihane, kuid ta ei saanud siiski oma kingitust tagasi võtta. Jumal tegi nii, et mitte keegi Kassandra sõnu kunagi tõsiselt ei võtaks. Kassandra saatuseks oli ette teatada õnnetusi, kuid ära hoida ta neid ei saanud

Kirjandus → Kirjandus
260 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun