Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus
Prantsusmaal Séte'is. Romaani ,,Sinu käte vahel" eest sai C. Laurens 2000. aastal kirjandusauhinna Prix Fémina. Eestis oli romaan 2003. aastal Tallinna ning Tartu keskraamatukogudes enim laenatute hulgas 961 kohal tipp 1000 hulgast. Romaani ,,Sinu käte vahel" teemaks on mehed. Prantsuse nüüdiskirjanik C. Laurens kirjutab meestest naise maailmas ja naisest meeste maailmas. Ta lahkab tugevama sugupoole vigu ja voorusi, portreteerib neid sooja poolehoiuga. Raamatu autor on romaani peategelane ning talle meeldivad mehed, kes mõtlevad naiste peale ning armastab mehi, kes tahavad teda tunda. Ta kirjutab raamatut meestest, kuidas ta neid näeb ning mida nad temaga teevad, romaani oma elu meestest ja seda just meeste jaoks. Kirjutades annab Camille endast neile märku. Naine, kelle nimi on Camille, armastab mehi, kõiki mehi. Ta jälgib neid ja mõtleb nendest. Kohtab neid tänaval ja kujutleb end nende käte vahel
2. Milline oli arhitektuuriõpe 20. saj. alguse Riia PI-s? Õppejõud mingil määral eesti arhitektuurilooga seotud. Kupferi raamat “ žiloi dom” on olnud aluseks 1920. Eesti arhitektide tööle, sest selle järgi õpiti Tallinna tehnikumis. 3. Milline oli korporandi elu Riias? 4. Kas Kuusiku kirjeldatud EW oli arhitektuuri loomiseks soodus keskkond? 5. Milline arhitektiisiksus koorub Johanist? 6. Kuhu asetus Johani-sugune arhitekt 1920.-30. A Eesti ühiskonnas? 7. Kuidas Kuusik portreteerib kolleege? Stalinism baltisakslased pidid hakkama tööd tegema, kasulik oli õppida kindel ja tasuv amet nt arhitekt. 1939 Umsiedlung(ümberasumine) raames Hitler kutsus molotv-ribbetropi pakti raames sakslased tagasi Saksamaale. 13 baltisaksa väga head eestiaegset arhitekti lahkusid, sh E. Jacoby – 2. põlve arhitekt, E. Kphnert – vanalinna pmberehitused, K. Bölau – tötab 30. Eesti riigiehituspoliitik, R. Natus – nõmme klinker ja tellis.
Hollandi natüürmordid kujutasid isuäratavaid roogasid, hõbe- ja portselannõusid ning hiilgavpuhtad kristallklaase. N. P. Claesz ("Vaikelu kalkunipirukaga"), W. Kalf ("Vaikelu lauanaõudega"). 17. Mida iseloomulikku on pea igal Jan Vermeer van Delfti maalil? http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/vermeer/ Enamik tema maalidel on maalitud inimesi ruumides sees. 18. Kuidas sai Rembrandti maal" Öine vahtkond" omale sellise nime Maal "Öine vahtkond" portreteerib lärmakalt aktiivset sõjaväeüksust, kes on kogunenud oma juhtide taha ja valmistuvad kas paraadiks või laskevõistluseks.
oonüksist trepikäsipuud, suured kandelaabrid ja monumentaalsed kujud trepi vaheplatvormidel- kõik sai kulissiks kodanlikule iseteadvusele. 7 Fuajee Charles Garnier kavand oli teha suur fuajee selline, et see sarnaneks klassikalise lossi galeriile. Peeglid ja aknad rõhutavad selle suuri mõõtmeid. Suurejooneline lagi, mille maalis Paul Baudry portreteerib teemasid muusikaajaloost. Lüürat, domineerivat dekoratiivset elementi leiab nii kütterestidel kui ka ukselinkidel. Garnier auks on loodud fuajeesse skulptor Carpeaux poolt büst, mis seisab keset fuajeed. 8 Vaatajate saal Vasega kaetud ja rikkalikult kaunistatud kupli all asub teatrisaal, kus on üle 2000 istekoha. Värvidest valitsevad saalis pidulik punane ja kuldne. Kõrgemal sulevad ruumi neli
Teine originaal paikneb Meudonis autori haual. Dekoratiivkunstimuuseumi ukseks tellitud lõpetamata jäänud "Põrguvärava" teema on Dante Alighieri "Jumaliku komöödia" esimene osa "Põrgu". "Mõtleja" pidi idealiseeritult kujutama Dantet ennast. Portreelist sarnasust ei tasu aga otsida - tegemist on üldistuse, puhta ideega, mida märgib ka figuuri alastus. ,,Mõtleja" poosi tsiteeritakse laialdaselt. Observeri fotograaf kasutab seda "helistamisasendina", eesti fotograaf Toomas Volkmann portreteerib ajakirja Favoriit tellimusel nõnda Linnar Priimäge ja Lembit Peegel jäädvustab nii sportlast Aleksander Tammertit (küll pigem atleedi tähenduses). "Mõtleja" on üks maailma tuntumaid kunstiteoseid. 12 Mõtleja 13 Teoseid Jumala käsi Pronksiaja inimene 14 Kolm varju Suudlus Victor Hugo monument 15 Kasutatud kirjandus: · Google pildiotsing · http://www
Kontseptualismi teerajajaks loetakse prantsuse kunstnikku Marcel Duchampi, kes hakkas enda kunstiteostena eksponeerima valmisesemeid juba 1913.aastal. Kontseptuaalne kunst on väga mitmekesine. Sellel puudub ühtne äratuntav stiil. Esmatähtis on idee! See võib olla installatsioon, film, foto, maal vms. Duchamp ,,Ready-made Fontään" 1917 3. Abstraktsionistlik ekspressionism ja popkunst New Yorgis. Abstraktne ekspressionism portreteerib ,,ühiskonna vaimset haigust". Esteetilised nõuded abst.maalile: puhtus, subliimsus, maitse, tasapinnalisus, värv, dekoratiivsus. Tuntuimad esindajad: (jt NY koolkonnast) Pollock ,,Number one" 1948 B.Newman 1950-51 Villem de Kooning USA neodada ja popkunst: Mäss varasema põlvkonna (abstraktsete ekspressionistide) ja Greenbergi kõrge kunstimudeli vastu. Robert Rauschenberg ,,Voodi" 1955. Üleminek abstr.ekspr. popkunstile-
piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Missuguseks aga peavad ennast venelased ise? Ehk kõige objektiivsema vastuse suudab sellele anda akadeemik Dmitri Lihhatsov. Tema portreteerib oma rahvuskaaslasi nii: ,,Venelased on hingelised, sõbralikud, suuremeelsed, usaldavad ja julged inimesed. Neile on iseloomulikud elurõõm ja tagasihoidlikkus, ausus ja usu austamine. Nad on peaaegu ühtviisi aktiivsed ja inertsed, töökad ja laisad, peavad lugu autoriteedist ja on kindlad eneses, on keevalised ja tasakaalukad. Samas on neile omased distsiplineerimatus, ebapunktuaalsus ja korratus." Paiknemine ja kujunemine
annaabi.ee 
