Itaaliasse tõi renessanss vabanemistunde, Saksamaale see sellist tunnet ei toonud. Väga kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Inimesed olid sakslaste maalidel enamasti karmid, kogukad ja maalähedased. Sakslastele olid võõrad Itaalia renessanssi sagedased helgusemeeleolud. 8. Millist maalikunsti liiki valdas suurepäraselt Hans Holbein ja kus ta tegutses? Ta oli suurepärane portreemeister. Ta töötas Inglise kuninga Henry VIII õukonnakunstnikuna.
· Tähtsaim maalikunst · Teemad:portree, olustiku e zanrimaal, maastiku ja meremaal, natüürmort · Looduslähedus, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega · Reaalsuse taotlemine · Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: · Tähtis praktilisus, mugavus · Levisid lõõridega ahjud · Raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT: · Olustikumaalija · Enamasti kujutab interjööre , tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga · Tegevus piltidel vähetähtis · Karged külmad toonid · Endastmõistetav ruumikujutus
Anthonis van Dyck: paraadportree rajaja esitab seal inimest tähtsa ja võimukana, ei rõhuta liialt ümbrust, avab aristokraatide pingelise hingeelu, portreeritavad vabas juhuslikus poosis, iseloomustamisel kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendeid. 17. sajandi Hollandis tekkisid: siiralt meeleline olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal eriti meremaal. Franz Hals kõigi aegade suurim portreemeister Jan Vermeer van Dreft kujutab enamasti interjööre, tavaliselt vaid ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus maalidel vähetähtis, võlu peitub meisterlikus teostuses. REMBRANDT HERMENSZ van RIJN Euroopa üks tuntuimaid maalikunstnikke, Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja, loonud u 600 maali ning joonistusi ja kavandeid, maale iseloomustab ühtne kompositsioon ja rikas värvivalik, teoseid: "DANAE", "AUTOPORTREE SASKIAGA", "ÖINE VAHTKOND", "KADUNUD POJA
Olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja panid aluse maastikumaalile ja meremaalile. 16. Mille poolest erines Hollandi portreemaal ülejäänud Euroopa omast? Kes oli tuntuim selle zanri esindaja? Inimest kujutati sellisena nagu ta oli, mitte ei ilustatud. Kõik pidi näima reaalne, ühemõtteline ja käegakatsutav. Maaliti tavalisi kodanikke nagu näiteks kõrtsitüdrukuid. Stiil oli demokraatlikum. Tuntuim portreemeister on Frans Hals. 17. Kelle töö on ,,Pärl kõrvarõngaga tüdruk"? Jan Vermeer van Delft 18. Millised uued maalizanrid on pärit 17. sajandi Hollandist? Natüürmort, meremaal, olustikumaal ja maastikumaal 19. Kes oli esimene kuulus maastikumaalija? Jacob van Ruisdael 20. Kes oli kuulsaim barokk-kunstnik, mida tead tema elust? Rembrandt Harmensz van Rijn. Peale tema naise Saskia surma tekkisid tal majanduslikud raskused ja publik hakkas temast vähehaaval ära pöörduma
Mida tehti renessansi ajal Eestis? Pikaajalised sõjad, mis laastasid Eestit terve 16. sajandi jooksul, takistasid renessansi levimist meie kodumaale. Seetõttu on teoseid, mida otseselt renessansskunstiks võiks nimetada, väga vähe. Siiski on Eestist võrsunud ka üks renessansskunsti suurmeister. Tallinnas sündinud ja surnud Michel Sittow (1469-1525) õppis arvatavasti Madalmaades Hans Memlingi käe all ja oli mitmetes Euroopa kuningakodades hinnatud portreemeister. Michel Sittow - "Maarja kroonimine" Michel Sittow - ,,The Assumption of the Virgin" (Louvre, Pariis) (Ameerika rahvusgalerii) Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade
vähe. Ainuke silmapaistvam näide meie renessanssarhitektuurist on Tallinnas - Mustpeade vennaskonna hoone (Tallinn, Pikk t. 26) oma huvitava raidportaali ja reljeefidega, mille on loonud Danzigist pärit meister Arent Passer ( u. 1560 -1637) Siiski on Eestist võrsunud ka üks renessansskunsti suurmeister. Tallinnas sündinud ja surnud Michel Sittow (1469-1525) õppis arvatavasti Madalmaades Hans Memlingi käe all ja oli mitmetes Euroopa kuningakodades - näiteks Hispaanias - hinnatud portreemeister . 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone
RENESSANSS Uued jooned Euroopa arenenud maades hakkasid ilmnema 13-14 saj. Järk järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja pangandus. 1492 avastati Ameerika, seoses sellega elavnes kaubavahetus, laienesid merereisid. 14 saj oli gootika ennast ammendanud ja tekkis vajadus millegi uue järele. Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaaliast, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad ning gootika oli antiigi säilmed ja traditsioonid puutumata jätnud. Tegelikult säilis klassikapärand läbi keskaja kreeka ja rooma kirjanduse lugemist jätkati, palju oli kunstnikke, kes polnud ükskõiksed klassikaliste legendide ja ajaloo vastu. Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standard...
10. ptk. Hollandi zanri- e. olustikumaal Elas läbi 17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal, natüürmort, loomamaal, linnavaated, mere-, maastikumaal. Sel perioodil oli väga palju kunstnikke, kellest osa nim. väikesteks hollandlasteks, kuna maalid olid väiksemate mõõtmetega. Kunsti tellijaks nüüd ka kodanlane. Mitte enam kirik ega paleed. Frans Hals naeratavad lõbusad inimesed Naeratav kavaler Hollandi maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest. Eriti hästi õnnestusid tal grupipildid tsunftiliikmetest, maakaitseväeohvitseridest, kus iga portreteeritav on eri iseloomuga. Maalis ka mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega, ohvitsere, palgasõdureid, kõrtsiskäijaid jne. Töödes palju elurõõmu, loomulikkust, eriti õnnestusid naeratavad inimesed. Naeratav mustlanna Lõbus joodik Broecke portree Haarlemi nõid Rembrandt Harmenz van Rijn
The Bruiser. Beer walk(street). · Joshua Reynolds(1723-1792)- Tema oli eklektitsismi jutustaja kunstis. Põhiliselt portretist. Omai. Lord Keppel. Lord Heathfield. · Thomas Gainsborough(1727-1788)- Poiss sinises. Portretist aga ka maastikumaalija. Ei lahkunud kunagi Inglismaalt. Inspiratsiooni sai van Dejck'ilt ja tema portreed on rokokoolike sudemetega. Turuvanker. River Landscape. 28.11.2012 · Thomas Lawrence(1769-1830)- Temast sai üks otsituim portreemeister mitte ainult Inglismaal vaid ka mandrieuroopas. Paavst Piusi portree. · William Blake(1757-1827)- Oli ka hinnatud luuletaja. Tema pildid on sümbolistliku alatooniga. Kauged ajad. Suur punane draakon ja naine riietatud päikesena. Abeli tapmine. · George Morland(1763-1804)- Temale olid eeskujuks Hollandi ja Flaami meistrid. Talupoegade elu, eriti loomade maalija. Lõunapaus. Koerte pildid. · John Constable(1776-1837)- Maastikumaalija. Hakkas kasutama heledamaid toone. Mandrieuroopast
annaabi.ee 
