sarnase kujutamisviisiga. Kuningas Asoka ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus budistlike sümbolitega tähistatud kapiteelid. Samal ajal hakati ehitama ka stuupasid (poolkera kujulise kupliga kaetud ehitisi). Ehitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Kunstis ei rõhutata erinevusi inimeste ja loomade vahel, sest inimese taassünni kaudu võib inimene sündida kellena tahes. Buddha õpetuse algusaastatel teda portreeliselt eriti ei kujutatud, alates 1. sajandist e.Kr said Buddha kujud tavaliseks. 1.-2. sajandil Grandharas loodud kujud loovad seoseid hellenismiga. Sellest kujunesid välja ka mediteerivad Buddha kujud. India kujutatava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal (4.-7. saj p.Kr.). Hilisemal ajal sulas hinduism kokku budismiga. Sellest ajast on kuulsaimaks templiks Khajurahos, mis oli kunagi ühe võimsaima valitsejadünastia pealinn, aga mis hiljem dzunglisse kasvas
Bambergi katedraalis , mis kujutab endast rüütliideaali. Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust. · Portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Maalikunst: · Klaasimaal ehk vitraazikunst kõige olulisem. Kirikute aknad kujundatud maalikunstnike poolt. Kirkad värvid, aknad kujundatud eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi
kroonimine" Maal on kõige grandiooseim ja kuulsaim teos, mille Napoleon Davidilt tellis. Maalitud aastatel 1805-1807 on 6,1 meetrit kõrge ja 9,31 meetrit lai. Maal vahendab vaid osa Noter-Dame´i kirikus toimunud tseremoonia suursugususest. Kujutab see suur teos helke, mil Napoleon hoiab kõrgel krooni, et asetada seda pähe enda ees põlvitavale Josephine´ile. Maal on teatraalne, kujutatud isikuid portreeliselt sarnased niipalju kui komplimendi tegemine kõrgetele isikutele seda lubab. Nii on Josephine, kes sel ajal oli 40-aastane, maalil väga noor ja kaunis, Napoleon ise seisab aga poodiumil nii, et tema lühike kasv pole üldse märgatav. Nagu revolutsioonisündmusi kujutavates maalides, nii unustas kunstnik ka selle teose loomisel õnneks ära Winckelmanni eluvõõrad õpetused. Ta ei oleks neid aga kõige parema tahtmise korral siin rakendada saanud, nimel pidi ta seda
Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanevad dooria sammastele, aga neil on alus ehk baas, kuid neid puudusin kannerüülid. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Elamu pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümeetrilised ruumid. Maalide ja skulptuuride leiukohana on tähtsadhaudehitised. Uskusid hauatagusesse ellu. Kujutavat surnut portreeliselt või pidustustest osavõtjana. Rooma kultuur Jaguneb: vabariigi ajajärgu kunst 3-1 saj eKr. Impeeriumi ajajärgi kunst 1 saj lõpp eKr- 5 saj pKr. 3 sajandiks eKr olid etruskid roomlaste poolt alistatud ning valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1 saj ekr omandas rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Rooma kultuuri eeskujuks olid kreeklaste saavutused. Arhidektuuri lähtuti kreeka ja etruski ehituskunstist
sarnanesid dooria sammastega, aga neil oli alus ja puudusid kannelüürid, talastik kaeti saviplaatidega, templil puudub Kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus; · Etruski elamutüüp püsib Itaalias väga kaua, pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt teised ruumid; · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad nende haudehitised; · Maalidel kujutatakse surnut kas portreeliselt või pidustustest osavõtjana; · Meesfiguurid tumedad, naisfiguurid heledad; · Kõiges on tunda väga tugevaid Kreeka mõjutusi; · Uskusid hauatagusesse ellu, sellest haudehitiste kultuski; Rooma · Teadsid, et võivad vallutada keda iganes, aga neid mäletatakse nende ehitiste poolest Colosseum; · Hakkavad tegema telliseid, natuke kitsamad kui tänapäevased;
a. alanud Liivi sõda, mis kestis üle 20 aasta ja laastas kogu Eesti. Ainult Tallinn pidas vastu kahele Vene vägede piiramisele ja jäi vallutamata. Mõistagi on 16.saj. II pool seetõttu kunstiajaloos vaene periood. Alles sajandi lõpul, kui Rootsi võim oli kindlustunud Tallinnas ja Põhja Eestis, hakkas kunstielu taas elavnema. A.Passeri suurteos on Rootsi väejuhi Pontus de la Gardie ja tema abikaasa hauamonument Tallinna Toomkirikus. Sarkofaagi kaanel lamavad portreeliselt kujutatud lahkunud, selle küljel oleval reljeefil aga kujutatakse Pontus de la Gardie tähtsaimat võitu Narva vallutamist. Pidulikku ja elegantset kompositsiooni täiendavad allegoorilised figuurid, leegitsevad urni sarkofaagi nurkadel ja ornamentika. A.Passer on loonud veel teisigi hauamonumente Toomkirikus ja mujal, selhulgas Evert Hornile Turu Toomkirikus. Renessansilikku raidkivikunsti viljelesid Tallinnas mitmed teisedki meistrid, näiteks Hans von Aken.
kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Etruski elamutüüp püsis Itaalias väga kaua. Pearuum on aatrium, mille ümber paiknevad sümmeetrilised ruumid. Tagumises otsas naiste eluruumid, kui maja oli tänava ääres, siis tänavaäärsed ruumid olid töökojad. aatrium Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad etruskite haudehitised. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrite seintel kujutatakse surnut portreeliselt või rahvarohkest pidustustest osavõtjana. Kujutati ka muid igapäevaelu stseene. Rooma kunst Vabariigi ajajärgu kunst 3. 1. sajand e.m.a Impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj. lõpp e.m.a. 5. sajand m.a.j. 3.saj. e.m.a olid etruskid roomlaste poolt alistatud, valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1. sajandi lõpust e.m.a omandas Rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Roomlased on suurepärased ehitajad. Erinevalt kreeklastest võtavad üle idamaalt
Erilisi muutusi ei toimu. Saksamaa skulptorid õppisid Prantsusmaal, gooti skulptuur on Saksamaal varem. Saksamaal ei ole skulptuur seotud arhitektuuriga. See on tihti tundeküllasem ja see paistab silma Kristuse kannatuslugude kujutamisel või kui käsitletakse Neitsi Maarja teemasid. Kujutati madonnasid, värvilised puunikerdused on muidu looduslähedased, kuid gooti poos muutub mõnikord liialdatuks ja liiga kõveraks. Elavate portreerimist esines harva, kui portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks on klaasimaal ehk vitraazikunst. Kuna seinapinda oli vähe, siis hakati kunsti looma akendele. Seal kujutati kõike seda, mis oli sel perioodil tähtis. Need kujundati erivärvi klaasitükkidest. Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga
annaabi.ee 
