Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. N: Henry II ja kuninganna Caterina de'Medici hauamonument. Renessanssmaal Maalikunstis järgisid prantslased Itaalia eeskujusid, kuid olid iseseisvad portreekunstis. Jean Clouet (~1475/80-1641) ja ta poeb François (~1510-1572) parimad portretistid. Töötasid õukonnas, portreteerisid sealseid tegelasi. Säilinud palju õlimaale ja portreejoonistusi. Õlimaalid realistlikud, jahedalt täpsed. Portreejoonistused kujutasid portreteeritavate iseloomu ja seisundit. N: "François I", "Austrea Elisabethi portree", "François I hobusel" Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini"
o Piloni teoseks peetakse ka marmorgruppi ,,Diana hirvega". Prantsuse renessanssmaal o Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvad olid prantlased siiski portreekunstis. · Jean Clouet [za(n) Kluee] ja tema poeg François o Töötasid õukonnas ja portreetasid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis on realistlikud, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. o Henri III portree, Austria Elisabethi portree, François I hobusel, François I portree.
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja...
Pärast akadeemiast lahkumist töötas Laikmaa kuni 1899. aastani Düsseldorfis kunstnikuna, täitis üksikuid portreetellimusi ja andis joonistustunde. Ta matkas naaberlinnadesse Kölni, Bonni jm., et avardada oma silmaringi, ning külastas 1897. aastal Brüsseli maailmanäitusel kunstiosakonda ning Belgia ja Hollandi rikkalikke muuseume (Tiik, 1975, 4-5). Õpinguaegsetest töödest on Laikmaal säilinud üle tosina portreejoonistusi ja visandeid. Esimestest iseseisvatest tööaastatest aga annavad ettekujutluse ainult fotod. On ilmne, et Laikmaa akadeemilisest koolitusest kammitsetud oskused ei jõudnud järele tema teoreetilistele seisukohtadele. Tuginedes joonistusoskusele söega, hakkas Laikmaa kasutama pastelli. Selle perioodi tööde joonistuslik külg on tugev, ka tonaalsed vahekorrad ja plastiline vorm on hoolikalt viimistletud (Tiik, 1975, 5). 2. TÖÖ NING REISIMINE 1900
1504 Berliinis. Sellest teosest hoovab vastu värskust ja luulet; võluv on eriti maastik. Wittenbergis arendas Cranach väga mitmekülgset tegevust - seal loob ta hulga altarimaale, mütoloogilisi pilte ja portreid. Tema stiili väljakujunemisel on kaunis suure tähtsusega madalmaade meistrite mõjud. Paremad tolle aja teosed on maalitud jõulises, realistlikus laadis: värvid on tugevad, kuid harmoonilised. Cranach maalib nüüd ka rea teravalt ja eluliselt karakteriseeritud portreid ja portreejoonistusi. Kuid ruttamine ja püüd meeldida arvukaile, kunsti võhikutest tellijatele viis Cranachi üsna varsti ohtlikele manerismi radadele. Ikka ja jälle korduvad tema töödes samad tüübid: laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid, ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne. Eriti silmatorkavalt maneristlikud on tema allegoorilised ja mütoloogilised pildid, kus esinevad alasti figuurid. Otsitud pooside, ebakindlalt jalal seismise
Jaroslavlis töötanud kunstnikest tuntuim on EVALD OKAS (1915-2011).Okas sündis Tallinnas tisleriperes. Üldhariduse sai erinevates Tallinna koolides. 1931- 1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941.a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi. Pärast sõda astus ENSV Kunstnike Liitu. Loomingus jätkas esialgu sõjateemat, tegi suuremõõtmelisi kompositsioone kollektiivtööna ( ,,Estonia" teatri laemaal). 1950.-ndate teisel poolel hakkas viljelema graafikat. Reisis palju. Loomingus kajastuvad reisimuljed (Jaapan, Itaalia jne.). 1970.ndail ilmuvad loomingusse naisaktid. Okasel on väga kirju koloriit, maalid mõjuvad joonistustena. Ka Okase kolmest lapsest on kõik kunstnikud, ka osa lapselapsi
Jaroslavlis töötanud kunstnikest tuntuim on EVALD OKAS (1915-2011).Okas sündis Tallinnas tisleriperes. Üldhariduse sai erinevates Tallinna koolides. 1931- 1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941.a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi. Pärast sõda astus ENSV Kunstnike Liitu. Loomingus jätkas esialgu sõjateemat, tegi suuremõõtmelisi kompositsioone kollektiivtööna ( ,,Estonia" teatri laemaal). 1950.-ndate teisel poolel hakkas viljelema graafikat. Reisis palju. Loomingus kajastuvad reisimuljed (Jaapan, Itaalia jne.). 1970.ndail ilmuvad loomingusse naisaktid. Okasel on väga kirju koloriit, maalid mõjuvad joonistustena. Ka Okase kolmest lapsest on kõik kunstnikud, ka osa lapselapsi
aastapäeva juubelinäitusel (koos hiljem mainitud Ferdinand Sannamehega) Aastatel 1944.–1948. töötas ta Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna, 1948.–1951. direktorina. Veel oli ta 1950.– 1956. Eesti NSV Kunstnike Liidu esimees ja 1957.–1963. juhatuse sekretär. Peale seda aastast 1963 hakkas Einmann vabakunstnikuks. Einmann armastas ja maalis portreemaale - 1950. aastatel lõi natuuritruid tööliste, talupoegade, teadlaste ja kunstiinimeste portreejoonistusi. Hiljem hakkas ta aga kasutama sügavtrükitehnikaid. 1970. aastatel viljeles realistlikku portree- ja maastikumaali. E. Einmanni maal 1946. aastal E. Einmanni maal 1972. aastal Graafika EV ajal Feliks Randel on 01.07.1901 Valgas sündinud ning 10.02.1977. aastal Tallinnas surnud kunstnik, muusik ja pedagoog. Ta oli üks esmaseid kunstikooli Pallas õpilasi aastatel 1919- 1921 ning on eelkõige tuntuks saanud maalija ja
surm ja kurat" või ,,Melanhoolia" paljude allegooriliste detailide hulgas on selliseid, mida võib seostada kunstniku endaga. Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvalt iseseisvad olid prantslased siiski portreekunstis. Parimad portretistid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois. Nad töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis olid realistlikul, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. Neis on tundlikult kirjeldatud portreteeritavate iseloomu ja seisundit. Renessanss Eestis Madalmaades õppis üks kuulsamaid Eestist pärit kunstnikke Michel Sittow. Ta töötas mitme Euroopa valitseja õukonnas ja kujunes üheks hinnatumaks portreteerijaks. Madalmaade peenmaalitehnika meisterliku valdajana maalis ta suhteliselt väiksemõõtmelisi pilte, mille tumedal neutraalsel taustal ta kujutas säravate varjundirohkete värvidega tavaliselt poolfiguur-
annaabi.ee 
