Portugal asub lähistroopikas, seal valitseb lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugali sisemaa lõunaosas esineb väikesel alal ka kuiva poolkõrbe- ehk stepikliimat. Lõuna-Portugali kliima on riigi põhjaosast soojem ja kuivem. Lõunarannikul, Faros, on augusti keskmine maksimaalneõhutemperatuur 28,8 °C. Kõige vihmasem kuu on seal detsember, mil sademete hulk on 94 mm. Samal ajal on Põhja- Portugali tähtsaimas linnas Portos augusti keskmine maksimaalne õhutemperatuur 25 °C ja seitsmel kuul aastas ületab sademete hulk seal 100 mm. Päikesepaistet on keskmiselt 2500– 3200 tundi aastas, talvel keskmiselt 4–6 tundi päevas ja suvel keskmiselt 10–12 tundi päevas. Portugali kõige vihmasem piirkond on Serra da Estrela mäeahelik, kus aasta sademete hulk on tihti üle 2500 mm. Piirkonniti on aastane sademete hulk väga erinev, kuid Mandri-Portugalis on sademeid keskmiselt 920 mm aastas
Portugali keel on ametlikuks riigikeeleks ka Brasiilias, mis on oma pindala suuruselt maailmas viiendal kohal ja kus etniliste gruppide järgi on 55% valged (portugallased, sakslased, itaallased, hispaanlased, poolakad), 38% segaverelised, 6% mustad, 1% teised (jaapanlased, araablased, indiaanlased). Portugali keelt räägitakse ka näiteks Sveitsis, kus seda räägib 1.4% rahvastikust. Ligi 40% rahvast elab pealinnas Lissabonis (koos eeslinnadega umbes 2 miljonit elanikku) ja Portos (1,7 miljonit). Suur osa rahast ja investeeringutest on kuhjunud nende kahe jõukeskuse vahelisele ookeanirannikule. Rahvastiku tihedus on varieeruv sisemaa 20st elanikust ruutkilomeetri kohta, kuni rannikualade 1500ni (riigi keskmine on 100). Rahvastiku juurdekasv on ka suurem tihedama asustusega piirkondades ning nende piirkondade elanike vanus on madalam. Hõredama asustusega piirkondades on rahvastik vanem ning ka kirjaoskamatus suurem. Kõrgeim asustuste
Kogu Euroopa Liidu kõige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga. Raudteevõrk: Raudteevõrk katab 3600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. Tulevikuplaanides on avada kiirrongiliiklus Porto, Lissaboni ja Madridi vahel. Lennujaamad: Tähtsamad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Lissabonis, Portos ja Faros. Lissaboni lähistele teisele poole Tejo jõge rajatakse uut rahvusvahelist lennujaama. Kokku on Portugalis 14 lennuvälja. Kuna saared on autonoomsed piirkonnad, seletab see ka suurt kohalike lennuväljade arvu. Assooridel on üheksa ja Madeiral kaks lennujaama. Riigi tähtsamates lennujaamades opereerivad kõik põhilised rahvusvahelised lennukompaniid. Mereteed ja sadamad: Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat: põhjas Viana do Castelo ja
autotööstusele rasked olnud, Portugali autotööstuse toodangumahud on oluliselt vähenenud, tootjad on tõsistes raskustes. Mitmeid tehaseid on suletud, ajutist tootmise peatamist on rakendanud kõik tehased või siis töötatakse osalise tööajaga. Teistest edukamaks ja stabiilsemaks on osutunud Volkswageni Autoeuropa tehas Palmelas Lissaboni lähistel.[10] 3.4.1. Suuremad tööstuseettevõted Suurim osa ettevõttet on kahes linnas Lissaboonis ja Portos. Lissaboonis tegutsevad nafta-, keemia-, terase-, auto-, elektri-, tseluloosi-, paberi- ja toidutööstuseettevõted. Porto tuletab tekstiili, jalatse, riideid ja veini.[10] Suuremad tööstuse ettevõted Portugalis on tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõted Lanidor, Dielmar, Petit Patapon, Onara, Do Homem, Vicri (joon. 15); veinitööstuse ettevõtte Douru; autotööstuse ettevõted Toyota, Volkswagen(joon. 13), Mitsubishi ja Peugeot-Citroën farmaatsiatööstuse(joon.14) Farmacia
hispaania kuningale. Louis XIII kutsus oma naise Anna ballile, kuhu palus kaela panna kalli kaelakee, mille ta annale kinkis. Kuninganna Anna andis aga ju selle hoopis Buckinghamile ära. Proua Bonaxieus kuulis aga kugu juttu pealt ja luba kuningannale, et ta saadab oma mehe Londonisse Buckinghami juurde kee tagasi tooma. Mees aga polnud nõus sinna minema. Pr bona kohtas d.a'd, kes oli nõus londonisse minema. Ta sai Trevillelt puhkuseloa ning temaga tulid kaasa ka Athos, Portos, Aramis. Nemad aga pudenesid tee peal. Sadamas tapsid DA ja ta ori ühe mehe ning võtsid ülepääsuloa. Nad said londonisse ning kohtusid ka Buckinghamiga. Kirjast oli oda läbi käinud. Aga Buckingham sai ikka kõigest teada. Kui ta Hakkas väärtuslikku keed D.A andma, avastas, et kaks pärli on kadunud. Ta vangistas kullaseppa enda juurde, et ta lahkuda ei saaks ning talle maksti topelt tasu. Ket t sai 2 päeva pärast valmis.
Ilma korraliku juhita sai erakond valimistel lüüa. See-eest kandideeris ta 1996. aastal Portugali presidendiks ja kaotas ka nendel valimistel sotsialistile Jorge Sampaiole. 22. jaanuaril 2006 valiti Silva presidendiks 50,6%-ga häältest; nii ei olnud vaja valimiste teist vooru korraldada. 7 8 José Sócrates José Sócrates Carvalho Pinto de Sousa (sündinud 6. septembril 1957 Portos) on Portugali poliitik, peaminister alates 12. märtsist 2005. Ta on ka Sotsialistliku Partei esimees. Ta on õppinud Coimbras ehitusinseneriks ja hiljem õppinud õigusteadust Lissabonis. Poliitilist karjääri alustas ta nelgirevolutsiooni ajal. 1986 sai ta Castelo Branco ringkonna presidendiks. 1987 valiti ta Portugali parlamenti. 19992002 oli ta keskkonnaminister António Guterresi valitsuses. Pärast Sotsialistliku Partei võitu ennetähtaegsetel parlamendivalimistel 2005
Elminasse ehitati kaubitsemiskeskusi ning São Tomést ja Príncipest sai esimene suhkrut tootev asumaa. 1482 kontakteerus ekspeditsioon Diogo Cão juhtimisel Kongo kuningriigiga. Otsustav läbimurre sai teoks 1487, kui Bartolomeu Dias sõitis ümber Hea Lootuse neeme ning tõestas, et juurdepääs India ookeanile on olemas. 1498 jõudis Vasco da Gama sellele avastusele tuginedes Indiasse. HENRIQUE MERESÕITJA TEGEVUS Portugali kuninga Joao I-se kolmas poeg, sündinud 1394 Portos, surnud 1460 Sagreses. Pärast osaemist mauride kindluse Ceuta rünnakus 1415. aastal, tõmbus Henrique õukonnaelust tagasi ja asus elama kaljusele Sao Vicente neeme platoole Euroopa loodepoolseimas tipus, kus tal oli Villa Tercanabal (tuntud kui Mereakadeemia). Seal kavandas ta koos paari mõttekaaslasega Portugali tulevase impeeriumi jaoks. Tema initsiatiivil hõivasid aastate 1418 1420 meresõitjad T. V. Teixeira ja J. G. Zarco
annaabi.ee 
