26 15 : , , , , , , , , , , , , , . PSA 2007 58,9 TEU . : 2008 9,58 TEU, 2007 8,51 TEU. , 12,5%. - 2012 0,7% 2011 - 404,21 . , 10,7% - 127,13 . 54 1600 600 16 172 35 TEU . . . 2005 . , . - . 500 200 . 99% , , 20% . 2010 . 2003 Shanghai International Port (Group) Company, Limited (SIPG) . 2006 SIPG . : ; , ; ( , ); ; , . , . 125 , 82 10 . . 4,7 . 2 5143 - . , 2004 282,6 , 40 , 2003 . -- 161,3 , 44 , -- 121,3 , 37 . , . , - , . , . 16 , 7,2-12 . 33 .. 7500 . Hutchison Port Holdings, . , 12 , COSCO. () 9 2012 3,9% - 17,51 TEUs
Suurimad linnad on Sydney(3 502 301), Melbourne(3 160 171), Brisbane(1 508 161), Perth(1 176 542), Adelaide(1 002 127) ja Canberra( 339 727). 91 % austraallastest elavad linnades või nende ümbruses. Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, kuna seal on kliima elamiseks parem, samuti on võimalik kalastamine ning merendus. Kesk-Austraalias on rahvastik väga hõre, kuna seal asuvad kõrbed ja kliima on 10 elamiseks ebasobiv. Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi pealinn. Melbourne on elanike arvult (3 659 700) teine linn Austraalias (Sydney järel). Melbourne on linn aastast 1842. Ta on nimetatud Suurbritannia peaministri ja kuninganna Victoria mentori lord William Lamb Melbourne'i järgi. Linnas toimusid 1956. aasta suveolümpiamängud ja 2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud. Sydney on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn. Sydney on Austraalia
transporditakse Peterburi sadamast on kujunenud üks tähtsamaid transpordikeskuseid Ida ja Lääne vahel. Peterburi sadam on üks olulisemaid kuivlasti käitlevaid sadamaid. Aastal 2013 käitles Peterburi sadam 77,6 miljonit tonni kaupa. Jooniselt 3 on näha, et suure enamuse sellest kaubamahust moodustas teras ning erinevad roostevabad metallid. Joonis 3. Peterburi sadamas aastal 2013 käideldud kauba struktuurijaotus (Sea port of Saint-Petersburg) Riia sadama kaubamaht aastal 2013 oli 35,4 miljonit tonni. Sellest 10,5% moodustas konteinerkaup, kivisüsi 39,6%, puit 9,3%, naftasaadused 19,8%, väetised 4,1% ning muu kaup 16,7%. Klaipeda sadama kaubamaht aastal 2013 oli 33,4 miljonit tonni. Jooniselt 4 on näha Klaipeda sadamas käideldud kauba struktuurijaotust. Joonis 4. Klaipeda sadamas aastal 2013 käideldud kauba struktuurijaotus (Port of Klaipeda)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDN0100 Andmekaevandamine BÖRSIFIRMADE "SOTSIAALVÕRGUSTIKU" ANALÜÜS Kodutöö nr. 4 Tudeng: Vassili Ljahhovets Matrikli number: 093068 IABM Juhendaja: Innar Liiv Tallinn 2010 1 Autorideklaratsioon Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Vassili Ljahhovets Allkiri: 2 SISUKORD 1. Andmete kogumine..............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Rotterdami sadam Referaat Üliõpilane: Rühm: TALLINN 2015 Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti. Kuigi Rotterdamist ei jää
14. Antwerpen 5 445 437 951 799 029 746 151 7 312 7 290 6 709 5 779 4 526 15. Long Beach 4 658 124 465 365 818 852 365 7 120 6 320 5 543 5 243 4 533 16. Port Klang 4 841 235 000 000 527 593 212 7 103 5 900 4 801 3 814 2 408 17. Tientjin 3 015 000 000 000 000 000 000 5 500 4 770 4 169 4 020 2 660 18. Tanjung Pelepas 3 487 320
VICTORIA Victoria osariigil on väga varieeruv kliima sõltumata tema väiksest suurusest. Loodes on poolpõuane ning kuum ning mööda rannikut minnes mõõdukas ja jahe. Victoria sisemaa erilisus on tema mäestiku toodetud jahe õhk, mis liigub osariigi keskele. Victoria lõunapoolseimas tipus Austraalia keskosas tähendab seda, et seal on jahedam ning märjem kui teistes territooriumites ja regioonides. Õhk Lõuna Ookeanist aitab vähendada kuumust suvel ning külmust talvel. Melbourne ning teised suured linnad asuvad selles mõõduka temperatuuri piirkonnas. Mallee ning üla- Wimmera on Victoria osariigi soojemad osad, soojade tuultega kõrbest. Keskmine temperatuur suvel on 30C ning 15C talvel. Victoria osariigi kõrgeim temperatuur on 47,9C, mis salvestati Avalon-is 7.veebruaril 2009. Victoria alpid põhjas on kõige külmem osa osariigis, kus temperatuur on talvel vhem kui 9C. Osariigi madalaim temperatuur on -12,8C, saadud Hothami mäel 13.augustil 1947.aastal.
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturu
Kõik kommentaarid