PLOTINOS ELU • umbes 204/205 – 270, Vana-Kreeka filosoof • Peetakse koos tema õpetaja Ammonios Sakkasega uusplatonismi rajajaks • "Enneaadid„ • Porphyrios, Gentilianus Amelius, senaator Castricius Firmus ja Eustochios Aleksandriast • Plotinos ründas gnostitsismi • Plotinose õpetused mõjutasid paljuski varakristlasi ja kirikuisasid FILOSOOFIA • Plotinos õpetas, et on olemas täielikult teispoolne Üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. "Olemine" on inimese arusaam sellest kogemusest, mida me saame oma aistingutega,
· Teda koos tema õpetaja Ammonio Sakkasega peetakse uusplatonismi rajajaks. · Plotinos alustas filosoofiaõpinguid 27-aastasena, umbes aastal 232, kolis õpinguteks Aleksandriasse. · 38-aastaselt otsustas ta hakata uurima pärslaste ja indialaste filosoofiat. · 40-aastaselt, läks Plotinos Rooma, kus ta elas suure osa oma elu lõpupoolest. · Oma elu viimased päevad veetis üksinda Campanias. Õpilased Roomas elades , kogus ta endale palju õpilasi: · Porphyrios-Plotinose lemmikõpilane, tema elutöö jätkaja. · Amelios · Sabinillus- senaator · Eustochios · Rogantianus · Marcellus Orontius- senaator · Zethos · Zotikos Filosoofia · On olemas täielikult teis poolne üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. · Sellest ühest on alguse saanud kogu muu universum, mis on hulk temast väiksemaid asju ja olendeid.
dilisi jooni, erandiks oli üksnes epikureism. Platoni filosoofia teisenes uusplatonismiks ning sellest sai hilisantiikaja filosoofia peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia (Philon) sugemeid ning pütagoreismi uuendamine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusse. Uus-platonismi rajas Ammonios Sakkas, tuntuimad esindajad olid Porphyrios ja Proklos, kuid keskseks kujunes Plotinos. Uusplatonismis segunesid pütagoreistlikud, idamaised, müstitsistlikud ja Platoni filosoofia sugemed reaktsiooniliseks idealistlikuks süsteemiks, mida käsitati mõneti usundi asendajana. Selle õpetuse põihisisu on emanatsioonisüsteem: jumalikust ühtsusest tuleneb vaimne maailm, sellest ilmub hingeline ja hingelisest materiaalne maailm. Mateeria kui olematus ja ürgkurjus on olemasolu madalaim aste. Inimene peab kõlbelise
sünnipäeva. mõistus, ta on täielikus teadmatuses meist. · Kristlust pidas ta ebameeldivaks usuks. · Ta ei igatse meie järele, ei armasta meid ega ilmuta · Teosed ennast meile. Ta ei tule meile vastu ega juhata meid koju. · Plotinose kõige kuulsam õpilane PORPHYRIOS KOGUS · Tal puudub teadmine millestki peale iseenda. · VAIM/mõistus - NOUS 54 kirjutist ja jagas need kuude gruppi, mida hiljem nimetati 9 enneaadiks: · Esimene kiirgus on vaim. Jumalik vaim vastavalt Philonile · Esimesed sisaldavad eetikat ei ole Jumal ise. Jumal asub sealpool vaimu.
Rooma võimu alla langenud Kreeka majanduslik ja kultuuriline olukord alguses küll halvenes, kuid hakkas seejärel jälle paranema, kui jõukad roomlased asusid investeerima Kreekasse ja kreeka kultuuri. Rooma impeeriumi ajajärgul valitsesid ka mitmed kreeka kultuuri armastavad keisrid nagu Nero ja Hadrianus. Kreeka kultuuri sõpru nimetati philhelleneiks. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? uusplatonism (Plotinos, Iamblichos, Porphyrios) on sisuliselt Platoni (ideede-)õpetuse edasiarendus, kus ideede hierarhia tipus leidus koht ka ainujumalale. Samuti laenasid Platonilt varaste kristlike tekstide autorid, kelle loomingut nimetatakse patristikaks (nn varaste kiriku-isade looming). 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? * Josephus Flavius juudi päritolu, dokumenteeris ajaloosündmusi juutide
Peale neid võis õppida kas arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õpetati loegute ja dispuutidega. Usu ja mõistuse vahekorrast: 1. Credo quia absurdum (Tertullianus). 2. Intellego ut credam (Eriugena). 3. Credo ut intellegam (Anselm, Thomas). UNIVERSAALIDE VAIDLUS: Kas universaalid (üldmõisted) on reaalsed objektid või on nad nimetused, mis tähistavad individuaalsete asjade teatavaid ühiseid omadusi? Probleem tekkis Aristotelese loogika kommenteerimise käigus, seda tegi neoplatonist Porphyrios Tüürosest (s232). Aristotelesel olid üldmõisted nii sugu (genus) kui liik (species) REALISTID (ld realis `aineline, tegelik') väitsid, et üldmõisted on tõeliselt olevad. Äärmuslikud realistid: Universaal on tõeliselt olemas asjadest eraldi, enne neid ind. üksikasju, mis tema alla kuuluvad. (Platon) Mõõdukad realistid (mõnikord nimetatud ka essentsialistideks (ld essentia `olu, olemus'): Universaal on olemas, kuid sisaldub asjades endis. (Aristoteles, Anselm, Aquino Thomas)
Origenes - kaasõpilane, kuid uusplatonistide hulka ei kuulu. PLOTINOS (u. 204-270): Ammoniuse õpilane. Uusplatonismi väljakujundaja. Sündis Lykopolises. Pärast mõningaid õpinguid läks Rooma ja rajas sinna kooli. Pälvis keisri soosingu ja rahva suure austuse. Oli puhas ja hea inimene, tõeliselt andunud Jumala otsimisele. Utoopia - tahtis Platoni "Politeia" eeskujul rajada ideaallinna Rooma lähedale. 6 Hulk kirjutisi. Õpilane Porphyrios kogus kokku 54 teost, jagab 9 grupiks; N: 1)eetilised, 2)-3)maailma käsitlus, 4)inimese hinge käsitlus; 5)vaimu ja idee käsitlus j.n.e. Koolkonna rajajateks uusplatonistid end ei pea. Uskusid end andvat edasi Platoni õpetust. Esitavad süsteemi (tegelikult Platonil polnud süsteemi), mis toetus küll Platonile, kuid polnud enam platonism. Uusplatonism mõjutanud väga palju kristlust ja keskaegset filosoofiat. Ka kunst ja arhitektuur on saanud ideoloogilisi mõjutusi uusplatonismist; ka
Inimene peab irduma oma kehast, puhastuma, looma oma hingele võimaluse talle ainuomaseks tegevuseks, mõtlemiseks. Hinge viimane eesmärk on süvenemine jumalusse (ekstaas). Inimkond tuleneb jumala juurest ja siirdub selle juurde tagasi hinge puhastamise teel. 13 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Plotinose õpilane oli Porphyrios, kellega väitleb Augustinus "De Civitate Dei's" Kristlus ja poliitika Oma esimesel kolmel sajandil ei tegelenud kristlust poliitikaga. Uus Testament oli sätestanud, et Jumal nõuab ka usklikelt alistumist maistele võimudele (Ro 13), valitseja võim on Jumalast selleks, et suruda maha inimeste patususest tulenevat kurjust. Nagu Seneca oli rääkinud kahest riigist, nii oli ka tagakiusatud kristlastel kaks riiki, üks oli vaimne, kus neil oli igavene elu, teine oli maine, ajutine ja madal.
annaabi.ee 
