nina. Uksed tehti tahapoole avatavad. Riietuses hakati välja töötama autosõiduks sobilikke riideid. 30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. Tuli välja palju uusi tehnilisi uuendusi nagu klaasipuhastid, soojendus. Ilmusid ka gabariidi- ja pidurituled. Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused, hakati tootma autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod. 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele", need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud.
Iga kulu puhul märkida tähtedega millist liiki kuluga tegemist. Ühte kulu võib liigitada mitmeti. Kululiigid: muutuvkulu (vc), püsivkulu (fc), perioodikulu (pec), tootekulu (pc), põhimaterjal (dm), põhitööliste palk (dl), tootmise lisakulu (poh) (iga õige 2 p, kokku 16 p) 1. tehase juhtimine pec, fc ,poh 2. terastoru pc, dm, vc 3. tehase amortisatsioon fc, pc,poh 4. kvaliteedi kontrollija töötasu poh, fc,pec 5. põhitöölise palk dl, vc,pc 6. laokulud pec, fc,poh 7. porilauad dm, vc, pc 8. kontori kindlustus pec,fc,poh Küsimuste 9-11 puhul kasuta alljärgnevaid andmeid: Ettevõttel on lahtilõikamise ja koostamise jaoskond. Lahtilõikamise jaoskonnas on 15 tööpinki ja 1 tööline. Koostejaoskond on tööintensiivne, seal on 20 töölist ja 3 tööpinki. Tootmisprotsessis kõik tooted läbivad mõlema jaoskonna. Toote X valmistamisel kasutatakse antud kuul mõlema jaoskonna masin- ja otsest tööaega. Lahtilõikamine Kooste
Renard Cycles nimeline ettevõte on alguse saanud Tallinnast, Kivimurru tänavalt 1938 a. Asutajaks oli ettevõtja J. Lään. [1] Renard tähendab prantsuse keeles rebast ning Renardi raamiembleemil oligi kujutatud rebase pead (Foto 1. Renard Cycles logo ja raami tähis.). Esimesed Renardid olid oma olemuselt lihtsad toruraamiga mootorjalgrattad millele paigutati 98 cc Sachsi mootor. Väliselt sarnanesid Renardid oma kaasaegsetele Wandereridele, kuid mõningad sõlmed olid lihtsustatud, raam, porilauad ja bensiinipaak mustaks värvitud ning kuldjoontega kaunistatud (Foto 2). [1] Foto 1. Renard Cycles logo ja raami tähis. Foto 2. Renard Wanderer. 4 1944. aasta laastavas märtsipommitamises sai Lasnamäe nõlval asunud tehas otsetabamuse ja hävis täielikult
............................................17 3 SISSEJUHATUS Sõidukite kerede ehitus ulatub otsapidi aega kui hobuveokitele hakati valmistama lihtsast lahtisest vankrist keerulisemaid keresid, millel olid katus, uksed ja aknad ning mis suutsid kaitsta reisijaid ilmastiku ja välismõjude eest. Parematel hobuvankritel olid isegi porilauad, mis kaitsesid sõiduki külgesid ja aknaid rataste alt lendava kruusa ning muda eest. Aegamööda arenesid hobusõidukite kered aina keerulisemaks ning sarnanesid lõpuks suhteliselt palju tulevaste mootorsõidukite keredega –selle erinevusega,et neil puudus mootor. Samas on huvitav fakt, et kaalu kokkuhoiu mõttes hobusõidukite ehituses metalli, eriti terasplekki, reeglina ei kasutatud. Oskused vormida õhukest lehtterast ja muid lehtmetalle tulenevad hoopis teisest
Uksed tehti tahapoole avatavad. Riietuses hakati välja töötama autosõiduks sobilikke riideid. · 30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. Tuli välja palju uusi tehnilisi uuendusi nagu klaasipuhastid, soojendus. Ilmusid ka gabariidi- ja pidurituled. · Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused. Hakati tootma autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod. · 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele". Need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Ennekõike võeti autode
raskemal maastikul. 5 · MÄGIRATAS (MOUNTAIN BIKE)- sobib sõitmiseks nii metsas, rannas, mägedes, linnatänavatel- seega pea igal pool. Mägirattal on laiad kummid, tugev raam, 18-24 käiku, lisavarustusena porilaud, tuled, pakiraam, rattalukk. · LINNARATAS (CITYBIKE)- sobib sõiduks linnatänavatel ja metsateedel. Linnarattal on tavaliselt kohe kaasas laiem sadul, porilauad, pakiraam, seisujalg ja dünamoga tuled. 1.3. Missugune ratas mille jaoks · Maanteeratas- sobib sõimiseks linnatänavatel, asfaltteedel, vähem põlluvahe- ja metsateedel. Hea treeningu- ja spordivahend, meie liikluse ja teede halva seisukorra tõttu aga veel üsna ebapopulaarne. · Linnaratas (Citybike)- sobib sõitmiseks linnatänavatel, asfaltteedel, kõva kattega põlluvahe- ja metsateedel, mõeldud enamasti igapäevasõitudeks. Tänu
koostööd. Kasulik üldisele vastupidavusele ning kehalisele arengule. Esimese ratta võiks soetada juba 1-1,5 aasta vanuses. Õige ratas õige suurusega, raamimaterjalina eelistada terasele alumiiniumi (alumiinium on kergem!) Laps peaks saama jalad kiiresti maha panna ning käed peavad ulatuma piduriteni. Lisavarustus – ees valge helkur, taga punane ja kodarates oranž. Lenksul peab olema rattakell. Lisaks pikad porilauad ja KINDLASTI kiiver! Batuut Turvavõrk! Sobiv riietus hüppamiseks: T-särk, lühikesed spordipüksid, võimlemissussid, paksud sokid või paljajalu. Alustada kergemate hüpetega, veendumaks, et hüppaja suudab kontrollida oma liigutusi – lahtitõukamise koht ühtib maanudmiskohaga. Batuuti ei tohi kasutada, kui see on märg (peale vihma). Kokkupõrgete vältimiseks hüppab 1 laps korraga.