Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"poplitea" - 10 õppematerjali

Jäsemete skelett
3
doc

Jäsemete skelett

spina ischiadica - os pubis - HÄBEMELUU pecten ossis pubis - facies symphysialis - tuberculum pubicum -- HÄBEMELUU KÖBRUKE ramus sup et inf ossis pubis - femur ­ REIELUU -kõige suurem toruluu caput femoris - REIELUU PEA collum femoris ­ REIELUU KAEL trocheanter major et minor - PÖÖREL SUUR, VÄIKE linea et crista intertrochanterica ­ PÖÖRLATE VAHELINE HARI linea aspera - PÖÖRLATEVAHELINE JOON tuberositas glutea ­ TUHARA KÖPRUS linea pectinea - KAREJOON facies poplitea ­ SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK ­ LUU PEKSE linea musculi solei ­ LESTIAS SOON Fibula - PINDLUU caput fibulae -PINDLUU PEA

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
129 allalaadimist
Liikumisaparaat
4
rtf

Liikumisaparaat

innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja veresooned). 38. Vaagnavöötme, reie, sääre, jala lihased (võimaluse korral rühma algus ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon ). 39. Alajäseme topograafilised piirkonnad: canalis obturatorius, for.supra- ja infrapiriforme, fossa poplitea (piirid,läbivad närvid ja veresooned ), lacuna musculorum ja vasorum (seinad, sisu), canalis femoralis,võrud, tähtsus. 40. Suupõhja ja mälumislihased (algus- ja kinnituskoht, funkts., innerv). 41. Miimilised lihased. Suu – ja silmaümbruse lihased (funkts., innerv).

Meditsiin → Anatoomia
13 allalaadimist
Inimese lihased-arstidele
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

foramen infrapiriforme. Nende avade kaudu väljuvad vaagnaõõnest tuharapiirkonda närvid ja veresooned. NB! Foramen infrapiriforme kaudu väljub reiele inimkeha jämedaim närv ­ n. ischiadicus! Canalis adductorius. Adduktorite kanal on spiraalselt kulgev süvend reie eesmise rühma lihaste (m. vastus medialis ja m. sartorius) ning mediaalse rühma lihaste (adduktorid!) vahel. Canalis adductorius`e kaudu kulgevad a. ja v. femoralis`e peatüved fossa poplitea`sse. Fossa politea. Fossa poplitea ­ õndlaauk, on rombikujuline piirkond põlve taga. Fossa poplitea põhjaks on facies poplitea femoris ja capsula art. genus; ülemise nurga moodustavad: lateraalselt - m. biceps femoris, mediaalselt ­ m. semitendinosus ja m. semimembranosus; alumist nurka piiravad: lateraalselt ­ m. gastrocnemius`e caput laterale, mediaalselt ­ m. gastrocnemius`e caput mediale.

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
216 allalaadimist
Luud-lihased-teooriate seletused
18
docx

Luud, lihased, teooriate seletused

sääre liiges Kas ta on peand või õõnsus? Peand Nimeta lihas, mis liigeses teostab plantaarfleksiooni? ?? Nimeta piirkond ja lihased, mis seda ümbritsevad ja nende funktsioon. (4p) Fossa poplitea - õndlaauk. Tagumine põlvepiirkond:Põlveõnnal ül. Painutus Reie- kakspealihas (m. biceps femoris) Kaksik- sääremarjalihas (m. gastrocnemius) Poolkõõluslihas (m. semitendinosus) Poolkilelihas (m. semimembranoosus) Eesmine põlvepiirkond:

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
138 allalaadimist
Anatoomia ja Füsioloogia-Südame ja veresoonte süsteem
14
docx

Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

thoracica interna) haru. 17. Reiearter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Reiearter (a. femoralis) ulatub kubeme piirkonnast põlveõndlasse. Reiearteri harusid annavad toite reieluule ja suudab põlve piirkonda. Arteri suurimaks haruks on süva reiearter (a. profunda femoris) mis on peamine reie verevarustust tagav arter. 18. Õndla-arter: ladinakeelne nimetus ,asetus, harud. Õndlaarter (a. poplitea) on lühike reiearteri jätk põlveõndlas enne jagunemist lõppharudeks säärel. Harudeks on põlvearteri (a. genus) erinevad harud, mis varustavad verega põlveliigest. Õndlaarter jaguneb sääre tagumises ülaosas kaheks: eesmiseks sääreluuarteriks (a. tibialis anterior) ja tagumiseks sääreluuarteriks (a. tibialis posterior). 19. Peamised sääre ja pöia arterid

Bioloogia → Füsioloogia
68 allalaadimist
KIILLUU ehk PÕHILUU-os sphenoidale- peas
20
docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

Reieluupea (caput femoris). Reieluu kaela (collum femoris) kõrval on suur pöörel (trochanter major), mille tagaküljel on pöörlaauk (fossa trochanterica) ja väike pöörel (trochanter minor). Pöörlaid ühendab ees pöörlatevahejoon (linea intertrochanterica), taga pöörlatevahehari (crista intertrochanterica). Reieluu keha (corpus femoris) pinnal kulgeb karejoon (linea aspera). Suure pöörla all asub tuharalihasmine körpus (tuberositas glutea). Õnnalmine pind (facies poplitea). Reieluu alumisel osal on keskmine ja külgmine põnt (condylus medalis et lateralis), mille all asub põlvekedermine pind (facies patellaris). Põntade vahel asub põntadevaheline auk (fossa intercondylaris). Põntade külgosad väljuvad keskmise ja külgmise põndapealisena (epicondylus medalis et lateralis). PÕLVEKEDER (patella) (peas) Põlvekedrapõhimik (basis patellae) on suunatud üles, põlvekedra tipp (apex patellae). Eesmine pind (facies anterior) on ebatasane

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS
108
pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

Reiearerit tuleb palpeerida kõigil lastel välistamaks kaasasündinud südameriket (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007, Hockenberry & Barrera 2007). Kui esimese 24-48 elutunnil pole seda võimalik teha 11 (suure sünnikaaluga, aktiivsetel lastel) tuleb femoraalpulssi kontrollida päev või kaks hiljem (Tunell 1998). Joonis 6. Femoraalarter ehk reiearter (a. femoralis) palpatsioon. Õndlaarter (a. poplitea) palpeeritakse sügaval põlveõndlas reieluu distaalse otsa vastas, kui patsient lamab selili, jalg põlvest kergelt painutatud. Palpeerimiseks on küllaldase kompimisjõu saavutamiseks tarvis 2.- 4. sõrme ja käed asetatakse põlvepiirkonna ümber. Joonis 7. Põlve õndlaarter (a. poplitea) palpatsioon. Jalaseljaarter (a. dorsalis pedis) palpeeritakse jalalaba selgmise pinna keskel pika suurvarbasirutaja kõõluse lateraalsel küljel.

Meditsiin → Meditsiin
31 allalaadimist
Anatoomia-südame- ja vereringeelundkond
14
rtf

Anatoomia: südame- ja vereringeelundkond

Välimine niudearter. 1.Sisemine niudearter (a. iliaca interna): varustab verega vaagnaõõne elundeid, vaagna seina ja osa puusavöötme lihaseid. 2.Välimine niudearter (a. iliaca externa): läheb kubemesideme alt vaagnaõõnest reiele ja tema nimi muutub reiearteriks. 2.1. Reiearter (a. femoralis): varustab verega reit ja puusaliigest ning osa vöötme lihaseid; kulgeb rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks. 2. 2. Õndlaarter (a. poplitea): lühike arteritüvi (osa autoreid seda eraldi ei nimetagi!), paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine sääreluuarter ja tagumine sääreluuarter. 2.3. Eesmine sääreluuarter (a. tibialis anterior): kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks (a. dorsalis pedis). 2.4. Tagumine sääreluuarter (a

Meditsiin → Inimese anatoomia ja...
20 allalaadimist
INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON
25
doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

munandi/munasarjaarter (Arteria testicularis/ovarica); ühisniudeveen ( Vena illaca communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames: Süda on vereringe liikumapanev jõud, mida ümbritseb hõõrdumist vähendav kahelestmeline südamepaun. Südame vasakust vatsakesest (ventriculus sinister) voolab veri suurde

Bioloogia → Bioloogia
55 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

femoralis). NB! Veresoone pindmine asend lubab kubemes reiearteri pulssi palpeerida. Samas valitseb suur oht väikesõrmejämeduse veresoone vigastamiseks, eriti kubeme piirkonna torkevigastuste korral. Tegemist on eluohtliku vigastusega, mis põhjustab suurt verekaotust (→ osa „Šokk“) A. femoralis kulgeb reielihaste vahel alla ja mediaalsele küljele, andes teel lihastele harusid. Põlveõndlas saab temast õndlaarter (a. poplitea), mis jaguneb säärearteriks (a. tibialis) ja pindluuarteriks (a. peronaea). Märkus. Jalgadel palpeeritakse pulssi järgmiselt: jalalaba pealt selgmist jalaarterit (a. dorsalis pedis) ja sääreluu sisemise päksi ehk vasariku alt sääreluuarterit (a. tibialis posterior) (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Veenid Veenid on õhukeste seintega, kuid siiski on veeniseinas silelihased, mille kokkutõmbe või

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun