pae ehituskivi 80. Tuntuimad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Teise liigitusena võib müürikive pidada tehislikuks, see tähendab neid on vastavalt töödeldu ning sideaineid lisatud koospüsimiseks. Hetkel Eesti ehituspoodides on põhimõtteliselt müügil kuue erifirma ehituskivi. Müürikividest tuntuimaks võib pidada Weberi kuulsat fibo kergkruusplokki. Fibo plokid koosnevad Leca kergkruusast ning sideaineks on kasutatud tsementi. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Tänu Fibo plokkide jämepoorsele
Soojapidavuse seisukohalt on aken hoone piirete nõrgem koht. Rse+Rsi=0,04+0,13= 0,17; U= 1/ 0,17= ~6,0. 18). Saneerimiskrohvi tööpõhimõtted? Saneerimiskrohvi ülesanne on transportida niiskuskahjustatud müüritisest välja sinna kogunenud vesi ja soolad. Saneerimiskrohvid on hingavad, lasevad läbi aluspinnast tulevat niiskust ning suure poorsuse tõttu imavad endasse küllaltki suure hulga soolasid, mis jäävad pooridesse pidama. Tänu suurele poorsusele ja seega ka õhusisaldusele on head termoisolatsioonid. Saneerimiskrohv tehakse võrdlemisi paks ja sisse lisatakse mingit pehmet materjali näit pimsskivi. Tänu sellele saavadki soolad ja nitraadid, mis kiviseinas on, krohvi sisse minna ning ei tekita pingeid, mis krohvi seinast maha võivad lükata. Võib katta ainult veeauru läbi laskva värviga. 19). Millistes piirides loetakse ruumi õhuniiskus inimesele optimaalseks? Talvel: alguses 45, lõpus 25%. Suvel: alguses 30, lõpus 70%
g) Katendi etapiline ehitamine (vajalik teatud aluspinnaste puhul, nt eritehnoloogiad jne) h) Peab sisaldam nõuet varem tehtud uuringute kirjeldamiseks ning nõuet vajavate väliuuringute tegemiseks, i) Olemasolevate katendite seisukord ning nõue teemaal vete äravoolu korrastamiseks 3) Teekatendi mõiste (mida tähendab, liigid, koostis, lisakihid tüübid) Mõistest ja liikidest on juttu 1. küsimuses. Lisakihid: Külmakaitsekiht – kiht materjalidest, mille maht tänu poorsusele külmudes ei muutu ja kogu niiskusega seotud mahu suurenemine külmumisel toimub pooride arvel. (Nt kruusliiv,liiv,sõelmed) Soojaisolatsioonkiht – aeglustab muldkeha külmumist ja vähendab seega muldkeha külmumissügavust. (Nt kergkruus, EPS, stabipinnas, tööstusjäätmed, lahja betoon, perliit jne). See kiht lisatakse siis kui pole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutada teisi meetodeid. Mõlemad kihid peavad 0,5 m laiemad ülalpool asetsevast kihist olema.
poorideväliseks ruumalaks, mille suurus sõltub kergkruusa fraktsioonist ja mahukaalust. Näiteks Fibo 3 plokkidel on poorideväline ruumala ca 30% ja seetõttu on soovitav müüritise välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist. Külmakindlus Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt mitteimav ning sisemine pooride ruumala on suletud. See teeb plokid külmakindlaks tingimusel, et plokid ei asu vees. Fibo plokkide külmakindlus on 50 tsüklit. Veeimavus ja niiskusesisaldus
10. Tsemendi mineraloogilise koostise ja eripinna mõju survetugevusele Eripinna suurenedes survetugevus suureneb. Seotud täitematerjalide terade katmisega tsemendilobri poolt. Tsemendis olevad mineraalid saavutavad aja jooksul suurema survetugevuse. Eriti mõjutab: aliit(C3S) ning beliit(C2S), mida on ka tsemendis kõige rohkem. Kokku ~60...95%. Aliit mõjutab just esialgset survetugevuse kasvu. 11. Avatud ja suletud poorid, vesi-tsementteguri ja hüdratatsiooniastme mõju poorsusele, poorstruktuuri muutumine ajas Mida suurem hüdratatsiooniaste, seda vähem kapillaarpoorsust betoonis esineb ning mida suurem vesitsementtegur, seda suurem kapillaarpoorsus. Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni. Hüdratatsioon täidab osad kapillaarpoorid. 12. Betoonide täitematerjalid, põhiterminoloogia EVS-EN 12620 järgi Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav.
sisse ega pragusid. • Survetugevus ja elastsus on on villadel erinev, kuid ei ole väga suur. Kõik sõltub sellest, kus kohas villa kasutatakse. • Hea mürapidavus Mittekujusad materjalid • Kergkruus- ehitus ja täitematejal, mis onoodusliku kruusaga 4 korda kergem; põlematu ja külmakindel; hea heliisolaator, ei hallita ega mädane; seda ei taha närida närilised. Lisaks ei põle kergkruus ja oma kergus saab ta suurele poorsusele tuginedes. Veekindlus on tal 0,5% enda massist, maaga kokkupuutes 30%, kuna on poornne. • Pitkiudplaadid- hoiavad hästi sooja, kuna on poorne ja ei lase õhul enda sees liikuda. Võimaldab ehitada hingavad konstruktsioone. • Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine. Kõrgeim kasutustemp on 70-100C, siis hakkab sulama
ja püsivaks. Kivivillast soojusisolatsioonimaterjal kaotab oma omadused, kui teda liigse raskusega koormata: esialgse paksuse taastudes taastuvad ka vajalikud omadused. Head soojust isoleerivad võimed ei kao ka kokkupuutel tulega kivivillas langeb sellisel juhul temperatuur piisavalt, et sellest teisel pool asetsevad materjalid oleksid süttimise eest kaitstud. Niiskunud soojustusmaterjali isoleerivad omadused vähenevad. Impregneeritud kivivill tõrjub vett, vaatamata oma poorsusele. Ta absorbeerib vett vaid survetingimustes. Surve vähenedes vesi aurustub ning tema soojusisolatsiooniomadused taastuvad. Kivivilla turustatakse mattide, plaatide, torutoorikute fooliumina, terasvõrguga kaetud või survettaluvate mattidena ning puistematerjalina. Kõige enam toodetakse kivivillast soojustusmaterjale. Pehmeid soojusisolatsioonimaterjale kasutatakse välisseinte, põrandate, lagede ja vaheseinte soojustamiseks. Veel
otstarbel argielus. Näiteks noaotsatäis tavalist keedusoola munavalges või vahukoores vahustamisel suurendab selle mahtu; kohviveele näpuotsaga soola lisamine toob paremini esile aroomi, keeduveele lisatav sool alandab pisut keemistäppi ja köögivili saab varem pehmeks, säilitades paremini värvi, kusjuures säilib ka rohkem pikemal keetmisel kaotsiminevaid vitamiine; leiva- või saiataignale soola lisamine aitab kaasa õigele poorsusele, leib ei jää nätskeks. Minevikus oli sool kaubavahetusel rahvusvaheliseks valuutaks. Soolaallikate valdamise pärast peeti tihti sõdu. Soola kasutati mõnel pool isegi rahana. Näiteks 13. sajandil olidki Tiibetis käibel soolarahad. Mõnedel Aafrika hõimudel olid sool ja kuld võrdses hinnas. Soola kasutamist rahana on tuletatud itaalia rahaühik soldo ja sõna soldat, kes sai naturaaltasuna soola. Ka Vana Roomas maksti osa palka soolas.
korrusel olevas ruumis. Mida väiksem on vahelae koefitsient L'n,w, seda paremini konstruktsioon löögiheli isoleerib. Veekindlus ja auruläbilaskvus - On hästi teada, et isolatsioonimaterjalis olev niiskus halvendab selle isolatsiooniomadusi. Vihma käes seisnud kivivill võib näida märjana, kuid 9 tegelikult on märgunud vaid mõni millimeeter selle pealispinnast. Vaatamata poorsusele, on impregneeritud kivivill vett mitte imav materjal. Juhul, kui vett surutakse kivivillasse jõuga, imab see seda küll mingil määral, aga niipea, kui veesurve lakkab, vesi aurustub ja materjal on taas kuiv, saades seega tagasi ka oma algsed isolatsiooni-omadused. Enamik polümeerisolatsiooni-materjale laseb oma sisemise struktuuri tõttu halvasti veeauru läbi. Niisiis on nende materjalidega soojustatud vaheseintel suur aurutakistus ja ruumide
puhuriga. Kergkruusplokid Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Plokid on : -kaalult kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid, -tulepüsivus -helipidav - soojaisolatsiooni ja -külmakindluse näitajad head -ei karda niiskust ega kemikaale -ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase - ei hallita ega mädane. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmakindlus on plokkidel 50 tsüklit. Tänu plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Plokke võib kasutada : -kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või osadeks jagamisel -tulemüüri ehitamisel. 5.8. AHJUPOTID Ahjupotid on tehtud puhtamatest savidest
vahesid sisse ega pragusid. • Survetugevus ja elastsus on on villadel erinev, kuid ei ole väga suur. Kõik sõltub sellest, kus kohas villa kasutatakse. • Hea mürapidavus Mittekujusad materjalid • Kergkruus- ehitus ja täitematejal, mis onoodusliku kruusaga 4 korda kergem; põlematu ja külmakindel; hea heliisolaator, ei hallita ega mädane; seda ei taha närida närilised. Lisaks ei põle kergkruus ja oma kergus saab ta suurele poorsusele tuginedes. Veekindlus on tal 0,5% enda massist, maaga kokkupuutes 30%, kuna on poornne. • Pitkiudplaadid- hoiavad hästi sooja, kuna on poorne ja ei lase õhul enda sees liikuda. Võimaldab ehitada hingavad konstruktsioone. • Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine
eraldumist soodustavast) toimest võivad saueosakesed moodustada väga mitmekesiseid struktuure. Kuna osakeste tasapinnalistel külgedel on negatiivsed, servadel aga positiivsed laengud, siis liituvad nad külg servaga, moodustades "kaardimajakese" struktuuri (joonis 12 2.6). Kuna liitekohtades mõjuvad piisavalt elektrimolekulaarse päritoluga suured jõud, on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv. Iseloomulik on see soolases vees settinud savidele. Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed saueosakesed moodustavad struktuuri, kus osakeste orientatsioon on enamvähem paralleelne (joonis 2.7). Selline struktuur on iseloomulik magedas vees settinud savile. Joonis 2.8 Savi kärjekujuline struktuur Üksikud osakesed võivad liituda juba enne veekogu põhja langemist ja moodustada teradest koosnevaid agregaate
plaadid kannatavad päris suuri paindetugevusi. Survetugevus (Qu, UCS)- Kuivade kaljude UCS on standart kivimite tugevuse defineerimisel. Üldjoontes on survetugesvus seotud poorsusega ja seetõttu ka kivi kuiva tihedusega. Enamus süvakivimitel on poorsus alla 1 protsendi ja UCS suurem kui 200 Mpa ja settekivimitel tihedus alla 2-3 t/m3 ja survetugevus väiksem kui 70Mpa. Survetugevus kasvab ajapikku enamikes settekivimites tänu kivistumisele ja vähendunud poorsusele. Elastsusmoodul (E)- Rõhu kasv pinge kasvu kohta, tänu millele seotud tugevusega. Tuntud kui Youngi moodulina . Plastiline moondumine algab kui väline jõud on suurem kui survetugevus. Mooduli suhtarv on E/UCS. Enamikel kividel umbes 300, üle 500 mõningateltugevatel, jäikadel lubjakividel, alla 100 deformeeritavatel kivimitel, savidel. Tabelites on küll enamike kalju kivimite tugevus näitajad olemas kuid neisse tuleb suhtuda skeptiliselt.
soodustavast) toimest võivad saueosakesed moodustada väga mitmekesiseid struktuure. Kuna osakeste tasapinnalistel külgedel on negatiivsed, servadel aga positiivsed laengud, siis liituvad nad külg servaga, moodustades "kaardimajakese" struktuuri (joonis 2.6). Kuna liitekohtades mõjuvad piisavalt elektrimolekulaarse päritoluga suured jõud, on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv. Iseloomulik on see soolases vees settinud savidele. Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed saueosakesed moodustavad struktuuri, kus osakeste orientatsioon on enamvähem paralleelne (joonis 2.7). Jo o n is 2 .7 S av ip in n a se d is p e rsn e s tru k tu u r 6 Selline struktuur on iseloomulik magedas vees settinud savile
annaabi.ee 
