Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid
Bioloogiline roll Toitainete varu taimedes Ehituslik (taimedes) a) Tärklise hüdrolüüs amülaas b) Tselluloosi hüdrolüüs tsellulaas c) Glükogeeni lõhustamine koos fosforüleerimisega glükogeeni fosforülaas d) Laktoosi hüdrolüüs laktaas e) Maltoosi hüdrolüüs maltaas . Kuna tselluloos ja muud kiudained muudavad soolte sisu (lõhustatud süsivesikud) pooltahkeks. . glükogeen Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid) Peptidoglükaan Bakteri rakuseinte komponent Glükoosaminoglükaan Rakkudevaheline sideaine loomsetes kudedes; sidemete määre selgroogsetel Kitiin Koorikloomade eksoskeleti põhikomponent
Vähesel määral esineb trans-rasvhappeid ka loomulikult lihas ja piimas Enamik tänapäeval sissesöödavaid trans-rasvhappeid tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel Rasvhapete hüdrogeenimine küllastumata rasvhapete muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele Toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste
rasvhapped, Nende söömine suurendab südame- veresoonkonna haiguste riski, vähesel määral leidub ka loomulikult lihas ja piimas, Enamik tänapäeval sissesöödavaid trans- rasvhappeid tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel Rasvhapete hüdrogeenimine – küllastumata rasvhapete muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele, toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid, Meie organism selliselt töödeldud rasvhappeid ei omasta ja seetõttu on need inimese veresooni kahjustava ja nende lupjumist soodustava toimega Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi
moodustavad vesiniksidemed. 11.Miks ja kuidas valmistatakse transrav happeid? Trasrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastumatu rasvhapped. Enamik tänapäevaseid transrasvhappeid tekib taimeõlide ja loomserasva osalise hüdrogeenimisel, st kaksiksideme asendamisel veinikuaatomiga. Küllastamata rasvhapped muudetakse nii küllastatuks, toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks. 12. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Osaline hüdrogeenimine muudab aga rasvhapete struktuuri nii, et organismil on neid raske seedida ning need jäävad vereringesse pikemaks ajaks. Need suurendavad südame-veresoonkonna haiguste riski. 13.Miks peaad loomad toidust pidevalt valkusi saama ? Valgud transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks,
kondenseeriti külmas vees olevatesse peenikestesse torudesse. Ekstraheerimine lenduvate lahustite abil - Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine tähendab mingi komponendi või osa väljatõmbamist või väljaeraldamist süsteemist. Lõhnamaterjal asetatakse aukudega metallplaadile ekstraktorisse ja lenduv lahus (näiteks eeter) juhitakse 7 materjalist üle destillaatorisse, kus see kondenseerub pooltahkeks massiks , mis sisaldab eeterliku õli ja vahajat ainet stearopteeni. Viimased kaks saab eraldada teineteisest teise tehnoloogia abil, kasutades alkoholi. Sellisel meetodil saadud õli on kõige puhtam ehk absoluutõli. Resorbeerimine Seda tehnoloogiat kasutati juba vanas Egiptuses ja see oli tarvitusel kuni 20. sajandini . Parfüümiloojad avastasid mõnede lillede omaduse eritada eeterlikke õlisid ka õienuppude asetamisel lõhna imavasse õlisse või rasva. Prantsusmaal kasutati seda
44. Mida loetakse tsemendi korrosiooniks? Tsemendi korrosiooniksnimetatakse tsementkivi kahjustumist mitmesuguste välismõjude toimel. Tsementkivi võib osaliselt vees lahustuda (eriti vaba lubi) ja muutuda selle tagajärjel poorsemaks ja nõrgemaks.Korrosiooni suhtes ohtlikes kohtades tuleb kasutada keemiliselt püsivaid tsemendi liike. 45. Mida loetakse tardumise ja kivinemise protsessideks? Esimesena toimub tardumine ehk tsemenditaigna muutumist pooltahkeks massiks. Kivinemise jooksul pooltahke mass kristalliseerub ja tekib tsementkivi. Tardumine: Tsemendi veega segamisel kõik tsemendis olevad ühendid hüdratiseeruvad (ühinevad veega) jamõned neist ka hüdrolüseeruvad (lagunevad vees). Uued tekkinud ühendid moodustavad tsemenditerakeste ümber kleepuva kile (geeli), mis kleebib tsemenditerakesed omavahel kokku ja plastne tsemenditaigen muutub pooltahkeks massiks.
Saadud mahumassiga 800-1000 pulber on sideaineks, mis kujutab endast valget või veidi hallikat värvi. Peale kipsi segamist veega CaSO 4 . 0,5 H 2 O+1,5 H 2 O=Ca SO 4 .2 H 2 O toimub tema tardumine ja kivistumine. [3] Saadakse uuesti kiptopelthüdraat, mis võrreldes pool hüdraadiga lahustub vees tunduvalt vähem. Saadud kolloidne mass muudab plastse kipstaigna pooltahkeks massiks. Protsessi kui sellist nimetatakse kipsi tardumiseks, mille juures eraldub soojust. Hiljem tekivad kipsi kristallid, mis kasvavad üksteisega kokku, tekitades tehiskivi. Võrreldes teiste sideainetega on kips väga kiire tardumisega. Kipsi taignale lisatakse 0,1-0,2% maalriliimilahust, et kipsi tardumist vaja aeglustada. Kivistumisel kips paisub 0,5-0,8% ja tänu sellele täidab täpselt vormid ja tiheneb. [3], [4]
etüülalkoholi sisaldavatele kosmeetikavahenditele. DEPILEERAINE Aitab kehalt eemaldada soovimatuid karvu. DESODORANT Vähendab või varjab ebameeldivat ihulõhna. EMULGAATOR Muudab faasidevahelist pindpinevust ja soodustab selle abil segunematutest vedelikest peendisperssete segude moodustumist. EMULSIOONISTABILISAATOR Soodustab emulsiooni teket, suurendab emulsiooni püsivust ja pikendab selle säilimisaega. GEELIMOODUSTI Muudab vedela valmistise geeliks (elastseks pooltahkeks valmistiseks). HAMBAKATUVASTANE AINE Aitab vältida hambakatu teket. HIGISTAMISVASTANE AINE Vähendab higistamist. HÜDROTROOP Suurendab vees vähe lahustuvate ainete lahustuvust. JUUKSEFIKSAATOR Aitab hoida juukseid soengus. JUUKSEPALSAM Teeb juuksed hästi kammitavaks, painduvaks, pehmeks ning läikivaks ja/või parandab nende kohevust ning muudab nad kergemaks, säravamaks jne. JUUKSEVÄRV Värvib juukseid.
hemitselluloosil, pektiinidel. Jämesoole mikrofloora lõhustab 30-50% nendest süsivesikutest lühikese ahelaga hapeteks (atsetaat, laktaat, suksinaat, võihape jt) ja gaasideks. See lõhustamine on oluline: 1. Need ühendid stimuleerivad soole peristaltikat ja seedenõrede eritumist. 2. Oluline osa nendest ühenditest imendub jämesoole limaskesta rakkudesse ja lõhustatakse seal energia saamiseks. Seedimata ja poolseedunud tselluloos ja kiudained muudavad soolte sisu pooltahkeks. Süsivesikute seedimishäired Alaseedimise (maldigestiooni) tingib: * pankrease puudulikkus (amülaasi vähesus), * mao tugev ülihappesus (häirib pankrease amülaasi ja soolenõre ensüümide funktsioneerimist) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostas M. Kolga Biokeemia
annaabi.ee 
