ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid. Nõellaagritega kausid (1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad
päikeseratta suhtes; päikeseratta hammaste arv. Üksikute käikude ülekandearvu leidmiseks tuleb arvestada, et pöördemomenti võib edasi anda läbi mitme planetaarülekande ja samas ka seda, et mingi hammasratas võib mõne ülekande puhul olla kinni pidurdatud, 7. Astmeline differentsiaal ???? Diferentsiaal(skeem) Diferentsiaal võimaldab parema ja vasaku veoratta veeremist erinevate kiirustega nii liikurmasina pööramisel kui ka ebatasasel teel. 8. Koormatud ja poolkoormatud rattavõllid Rattavõllide ülesandeks on pöörlemise edasikandmine diferentsiaalilt veoratastele. Rattavõll, mis istub ühe otsaga diferentsiaalikarbis, kus ta laagriteks on diferentsiaali karbi laagrid ja teine võlli laager on rattavõlli kesta välisotsa sees ning rattavõlli kinnitusääriku külge on kinnitatud veoratas, mõjuvad järgmised jõud: 1. Rattale edasiantav ja võlli väänav pöördemoment 2
ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid. Nõellaagritega kausid (1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad
Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. 4.4 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerand koormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerand koormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, b) puhul toetab veoratta 1 rummu 5 laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4.
teist rattavõlli selle arvel kiiremini. Kui üks ratas on paigal pöörleb teine kaks korda kiiremini. Telgedevaheline diferentsiaal võimaldab sildadel erinevalt pöörelda. Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Rattavõlli diferentsiaalipoolsel otsal on nuudid, mis ulatuvad rattavõlli hammasrattasse. Teises otsas on äärik ratta ja piduritrumli (-ketta) külgeühendamiseks. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli puhul toetab veoratta rummu (mitte võlli!) laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu külgjõude.
Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. Joonis 53:Sildadevaheline planetaarne diferentsiaal. 52 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, b) puhul toetab veoratta 1 rummu 5 laager 2, mis asub veosilla
..12. Järelikult võimal- davad kaheastmelised lõppülekanded jõuülekande detailide koormust suuremal määral vähendada, mis tõstab töökindlust. 37. Rattavõllid. (1) lk. 311. Rattavõll kannab pöördemomendi auto ja ratastraktori diferentsiaalilt või roomiktraktori pööramismehhanismilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (nimetatakse ka poolteljeks). Traktori rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla karteri võllikattes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli puhul toetab veoratta rummu laager, mis asub veosilla karteri võllikattes. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid
Eriterasest ja mõnikord alumiiniumit on kasutatud differentsiaali valmistamiseks. Differentsiaal peab olema suht täpselt balanseeritud et ei tekiks vibreerimist. Tavaliselt annab se tunda suurematel kiirustel kus mittebalansiss olemine võib tekitada suuri kahjusid. Diferentsiaali puuduseks on asjaolu, et üks vedav ratas võib libedal teeosal hakata kiiresti pöörlema, teine ratas samal ajal aga lakkab pöörlemast ja auto jääb seisma. Osadel autodel on poolkoormatud pooltelje paigutus veosilla karteris, kus ta pöörleb kuulaagril. Laagrit hoitakse paigal poolteljele pressitud teraspuksiga. Pooltelje väljatulekut veosilla karterist koos laagriga takistab tugiplaat, mis on veosilla ääriku külge kinnitatud nelja poldiga. Selleks, et laagri määre ei pääseks piduritrumlisse, on tugiplaadi avas vilttihend. Õli tungimist veosilla karterist laagrisse aga tõkestab teraspuksile asetatud mansett-tihend. Ratta ja piduritrumliga ühendatakse
annaabi.ee 
