● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. Parasniisked, ● viljakad mullad. Talub saastunud õhku. Tundlik põua suhtes. ● Kasutamine: üksikult, rühmadena aedades, väiksematel ● haljasaladel ja kiviktaimlates. ● Märkus: üks ilusamaid keraja kasvuga elupuusorte. ● Nooremaid taimi soovitav varakevadel varjutada päikese eest. Harilik elupuu 'Little Gem' Thuja occidentalis Poolkerajas vorm ● Kasvukuju: tihe, kerajas, kääbus. ● Kõrgus: kuni 0,6m. ● Laius: kuni 0,6m. ● Okkad: tumerohelised. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, kasvab paremini parasniisketel muldadel. ● Kasutamine: igal pool haljastuses, hinnatud kääbusheki taimena. ● Märkus: talub hästi pügamist ja saastatud õhku.
novembris, viimased detsembri jooksul, üksikud võivad aga ka jääda Eestisse talvitama. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul. Toitumine Sügisel on põhitoiduks marjad. On tuntuim marjasööja aedades. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesitsemine Nii okas- kui lehtpuudel. Pesa võib asuda tüve ja jämeda oksa vahel või rõhtsal oksal tüvest eemal 0...20 m kõrguselt. On massiivne, poolkerajas, koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga. Ehitamine kestab 4...5 päeva. Muneb aprilli lõpul või mai alguses 4...7 muna. Inkubatsiooniaeg 12 päeva. Harilikult kaks kurna aastas. Pesitseb koloonialiselt, koloonias 10...30 või enamgi paari, sageli 2...3 ühe puu otsas. Areng Pojad on pesas 12...13 päeva, toidavad mõlemad vanemad. Peale pesa hülgamist toidetakse ja õpetatakse veel kaua
liitunud korgaskehadevaheseina abil (septum corporum cavernosorum). Asend: Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult. Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist.
C) sümpodiaalne e ebasarikjas Sümpodiaalse harunemise tüübid a) monohaasne e vahelduv (kask, pärn) b) dihaasne e vastak (sirel, hobukastan) Võrakuju põhitüübid Koonusjas kuni laikoonusjas n okaspuud Püramidaalne esineb sortidel Sammasjas n elupuu, kadakas Munajas- esineb enamusel lehtpuudest Äraspidimunajas n jalakas Võrakuju põhitüübid Munajaskooniline n ebaküpress Elliptiline- noortel lehtpuudel Kerajas n paju, okaspuude sordid Poolkerajas n mänd, jalakas Sirmjas n piinia Võrakuju põhitüübid Rippoksaline e leinavorm Lipjas- mereäärsete, ühesuunaliste valitsevate tuulte mõjul kasvanud puud Ebakorrapärane- esineb vanemas eas lehtpuudel Maadjas n roomav kadakas Pungad Ebasoodsa aastaaja üle elamiseks (talv) Kasvu- e vegetatsiooniperiood Oksa või võrse tipus asuvaid pungi nimetame ladva- e tipp-pungaks, mille abil toimub võrsete pikkuskasv Tipp-pungast madalamal arenevad
Joonis 6. Harilik metspipar (http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315) 10 Joonis 7. Harilik metspipar 11 Aster (Aster) Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2-0,6 m kõrge, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: rohtne püsik, poolkerajas põõsas Lehed: lehed rohelised, vahelduvad, piklikud, varred karvased Õied või õisikud: õied sinakaslillad Õitsemine: juuli lõpp kuni oktoober Liigi eritunnused: vähem vastupidav haigustele nakatub seenhaigustesse, vajab jagamist Kasvukoha nõuded: kasvab päikese käes, talub ka poolvarju, kasvab mistahes hästi dreneeritud aiamullas, ei talu liigniiskust, tuulevaikne või aeg-ajalt õrnalt tuuline kasvukoht
Eestisse talvitama. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul. Toitumine Sügisel on põhitoiduks marjad. On tuntuim marjasööja aedades. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesitsemine Nii okas- kui lehtpuudel. Pesa võib asuda tüve ja jämeda oksa vahel või rõhtsal oksal tüvest eemal 0...20 m kõrguselt. On massiivne, poolkerajas, koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga. Ehitamine kestab 4...5 päeva. Muneb aprilli lõpul või mai alguses 4...7 muna. Inkubatsiooniaeg 12 päeva. Harilikult kaks kurna aastas. Pesitseb koloonialiselt, koloonias 10...30 või enamgi paari, sageli 2...3 ühe puu otsas. 15Laulurästas Turdus philomelos Laulurästas on Eestis üks ilusama lauluga linde
allapoole jääv külgharu pöördub ülespoole ja hakkab domineerima, kasvades algsest peateljest mööda. Sellise harunemisega on näiteks kase, paju jt perekondade tüved. Võra kuju sarnasuse järgi enamtuntud geomeetriliste kujunditega eristatakse ja nimetatakse neid kindlate terminitega – koonusjas, munajas, äraspidimunajas (võra tipuosa laiem, aluse suunas ahenev), ellipsikujuline nagu paljudel noortel lehtpuudel, kerajas, poolkerajas jt. Puittaimede tüve ehitus on üsna keerukas, erinedes okas- ja lehtpuude. Puutüve ristlõikel väljaspoolt sissepoole liikudes võime eristada järgmisi kihte: 1. Tüve katab koor, mille välimine osa – korp koosneb peamiselt suberiini, tselluloosi, parkaineid, rasvu ja vaiku sisaldavatest surnud korkkoe rakkudest. Korp võib puuliigiti ja sõltuvalt puu vanusest olla erineva paksusega, liigile iseloomuliku faktuuri ja välimusega
kollakaspruun, tihti oranzpunaselaiguline, vänemalt pleegib väga heledaks punane kaob peaaegu täielikult, jääb ainult määrdunudkollakas kuni peaaegu valkjas toon; tihedalt kaetud valgete või kollakate, tihti püramiidjate ja kontsentriliselt paigutatud ebemetega, mis tihti pestakse vihma ajal täielikult maha või säilivad osaliselt; kleepuv-limane, läikiv, rihvelja servaga, noorelt poolkerajas, hiljem lame või nõrgalt süvenenud, läbimõõt 10-20 cm. Eoselehekesed (vaata Lisa 2) valged, hiljem nõrgalt kollased, vabad. Jalg (vaata Lisa 2) valge või kollakas, kuiv, nõrgalt härmane-ebemeline, säskias kuni torujas, rõngaga ja tupega, alusel muguljas, 10-20/1-2 cm (mugulja osa läbimõõt kuni 3 cm). Rõngas (vaata Lisa 2) valkjas või kollakas, rippuv, väga lai, nahkjas, ebemeline, kaua püsiv, sile.
Pesa asukoha valib ja ehitab ainult emaslind. Isaslind saadab teda sageli, enamasti aga on pidevalt tegevuses territooriumi valvamise ja kaitsmisega. Üsna sageli jätab emaslind pesa ehitamise pooleli ja alustab mõne meetri kaugusel uue pesa ehitamist. Kord hakkas üks emaslind oma peaaegu täiesti valmis pesa osade kaupa elupuupõõsast ära kandma ja ehitas selle hoopis pärna oksale, eelmisest kohast 5 meetri kaugusele. Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Pesas olevad munad võivad värvuselt olla kahesugused: sinakad või roosakad. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Pärast pesast lahkumist tegutsevad noored mõnda aega pesa lähimas ümbruses ning hoiduvad üksteise lähedale, kuni neid veel toidetakse. Varsti alustavad aga hulguelu, mille käigus moodustuvad lõpuks rändeparved. Metsvint on looduskaitse all. Herilaseviu
annaabi.ee 
