läänerannikul ja Andide mägismaal Inkad. Riigi valitsemine ja ühiskonna struktuur Maiadel oli valitsejaks kuningas ning ühtset riiki neil ei tekkinud. Nende ühiskond oli vägagi kihistunud. Kuningad valitsesid linnriike, keda seostati jumalate ja esivanematega nign kellel oli suur osa tähtsamates rituaalides. Kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Asteekidel juhtis riiki piiramatu võimuga kuningas, kes valiti ülikute seast. Teda austati pooljumalana ning ta ilmus rahva ette rituaalidel piduliku saatkonna saatel. Nende ühiskond oli kitsas - sõjamehed, kaupmehed, orjad, vabad. Inkadel oli piiramatu võimuga kuningas, keda peeti taeva- ja päikesejumal Inti järeltulijaks ja asemikuks maa peal. Kuningas ilmus rahva ette kandetoolis kaaskonna saatel. Teadussaavutused, usund ja kiri Maiade peamiseks teadussavutuseks oli kalender, nende elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt välja arvestatud kalendri järgi
on üks. Tooras e. Moosese viimases raamatus on öeldud järgmist: "Kuule, Iisrael! Jehoova, meie jumal Jehoova, on ainus!"(6:4) Neid samu lauseid kasutab juut ühtede esimestena ja ka viimastena oma elus... 2. Inimene kui jumal?? Katoliiklased usuvad, et Jumal tuli maale inimesena, sest ütles Jeesus ju järgmist: "Mina ja Isa oleme üks" (Johannese evangeelium 10:30) Judaistid väidavad seevastu, et Messias sünnib tavapärase inimesena, mitte pooljumalana, kes omab üleloomulikke võimeid. Täpsemalt on igas isiksuses olemas võimalus hakata Messiaseks. 3. Sündis valel ajal... Katoliiklased usuvad, et Messias kui Jeesus oli suurim prohvet maailmas. Judaismi kohaselt aga saab prohvetlus ainult eksisteerida Iisraelis, kui see on elukohaks enamikele maailmas elavatele juutidele. Kahjuks ei ela seal enam enamiku maailma juutidest aastast umbes 300 eKr. Prohvetlus lõppes viimsete prohvetite (Haggai, Zechariah ja Malachi) surmaga.
omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli). Igal calpulli'l oli oma turuplats (tiyanquiztli). Tenochtitlan · Linna keskel olid koolid ja templid. · Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega. · Tihedalt asustatud. · Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del kasvatati toitu. Ühiskond · Linnriike valitsesid dünastiad. · Riigi eesotsas piiramatu võimuga kuningas, keda austati pooljumalana. · Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused · Alalist sõjaväge ei olnud. · Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi aadlikud (u 10%) ja lihtrahvas.
· Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras Pythagoras (580 eKr 500 eKr) · Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. · Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. · Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Hippokrates Hippokrates (460 - 370 eKr) · Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. · Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded.
Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasjades, fikseerisid kirjalikult kohustused Talupojad võeti tavaliselt sõjaväkke, pärast seda said maatüki, mida harida, sunnismaised Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, täitsid vaarao ja ülikute tellimusi, ametit pärandati, maksti toiduga ja tarbeesemetega Orjad olid teisejärgulised, tavaliselt endised talupojad või sõjavangid
selle linna 300 000 elanikku pidevalt turgudelt uusi kaupu. Neile turgudele tuli tuhandeid inimesi nii lähikonnast kui ka kaugel asuvatest linnadest. Tolleaegse asteekide ühiskonna keskmes oli olilisel kohal religioon oma kombetalituse, riituste ja keeldudega. Asteekide impeeriumi elanikud olid allutatud rangele ja kurnavale andamikohustusele. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Kuningat austati pooljumalana ja ta ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel piduliku kaaskonna saatel- Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa pidi aga sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi (kasutati ka orjatööd). Asteegid uskusid, et kui nad ei too päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Asteekide müütidest on teada vähemalt
4. Asteekide riik Pärast maiade kõrgaja lõppu sai uueks domineerivaks Mehhiko kiltmaa suurriik- asteekide impeerium. Järve keskele saarele rajati oma linn Tenochtitlani. 15.saj vallutasid asteegid suurema osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Nad võtsid omaks Kesk-Ameerika kõrgkultuuri kõigi selle olulisemaste tunnustega- sealhulgas ka tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemi. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Kuningat austati pooljumalana ja ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitsejate maavaldusi. Kasutati ka orjatööd. Asteekide riik purunes, kui 1519-1521 vallutasid selle hispaanlased. Hispaania keel on siiamaani mehhikos kasutusel. 5. Inkade riik Inkad elasid merest kaugel Andides. Pealinn oli Cuzco, inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis
Andmeid tema eluaja ja tegevuste kohta on vähe. Need pärinevad esimestest sajanditest. Suur osa sealsest materjalist arvatakse olevat kokku valetatud. Laertios ja Cicero, antiikfilosoofid, kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks kutsuda. Ta oli esimene idealistlik kreeka filosoof. Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Koolkond püsis uuspütagoreismi kujul seni, kuni kristlus ülejäänud maailmavaated põlustas. Pythagorase õpetus oli salajane ja õppetöö ainult suuline. Alles hiljem avaldati mõned teosed.
roojateks. Sinna kuulujad teevad kõige mustemaid töid ja põlatumaid töid. Nad on tavaliselt teinud midagi kohutavat, või siis mitte reegleid järginud. Nad ei ole orjad. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Iga olendi iga tegu kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendi või inimesena. Hinduism defineerib karmat kui - vooruslikum elu viib sind paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetus sa olid eelmises elus halb ja karma seadus täitub; õnn ja rikkus olid eelmises elus hea. Budism defineerib karmat kui teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. See on nii mõtteline, sõnaline kui ka füüsiline akt
tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (snskr karma ‘tegu’): India religioonide keskseid mõisteid – põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb k seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse k kuhjumise, budismis oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brāhman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman?
roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma – teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Budismis, hinduismis ja džainismis usutakse, et olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje e teovilja (snskr karmaphala), mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse karma kuhjumise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brahman). Budismis inimene vabaneb karma seaduse toimest e. Ümbersünniahelast oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Budismi järgi on eesmärgiks vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24
ümbruskonnale, võtsid omaks kesk-ameerika kõrgkultuuri koos püramiidide, kirja ja kalendrisüsteemiga. Impeerium moodustus Texcoco järve ümbruse tuumikalast ja vallutatud maadest. Elanikud olid rangelt allutatud kurnavale andamikohustusele. Riigi eesotsas oli piiramatu võimuga kuningas, nime poolest valiti ülikute seast. Tegelikult päris valitseja võimu vanemalt vennalt, isalt või onult. Kuningat austati pooljumalana ja ta ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel piduliku kaaskonna saatel. Kitsale ülikkonnale lisaks oli asteekidel lisaks ka mõjukas sõjameeste klass, mille liikmete positsioon sõltus lahingus tapetud vaenlase arvust. Lisaks mängisid rolli kaupmehed, kellest mõned tõusid riigis silmapaistvale kohale. Asteekide pealinn TENOCHTITL´AN Texcoco järve saarel oli ühendatud maismaaga 3 sirge tammi kaudu.
Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja aatmani ühinemine Brahmaniga moksa ehk vabanemine. {karma India religioonide keskseid mõisteid põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (in ja looma) iga tegu (mõte, kõne käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse karma kuhjumise, budismis oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (atman) ühinemine maailmavaimuga (brahman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine.} Moksa saavutamise õpetusi Vedanta õpetus tekkis 8. - 9. saj, rajajaks Sankara
annaabi.ee 
