10, 11, 12, 13, 15, 16, 18, 20, 22, 24, 27, 30, 33, 36, 39, 43, 47, 51, 56, 62, 68, 75, 82, 91 Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 10 Takisti perekonnapilt Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 11 Potensiomeeter Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 12 Varistor · takistus sõltub otstele rakendatud pingest ·On pooljuhtelement ·Ülepingete silumine Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 13 Termotakisti Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 14 Fototakisti Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 15 Induktiivpool · Takistab voolu muutust · Definitsioon magnetvoo kaudu: · Ühik H, henri, Joseph Henry järgi. Skeemil tähis: L (Heinrich Lenzi auks) ·1H on suur induktiivsus, tavaliselt milli ja mikrohenrid
Schottky dioodi suurim puudus on see, et ta ei talu kõrget vastupinget: selle vastupingeklass on 50 V või vähemgi. Sel on ka suhteliselt kõrge vastulekkevool, mis suureneb temperatuuri tõustes ja tekitab kõrgetel temperatuuridel ebastabiilsuse probleemi. See seab vastupingele piirid, mis on madalamadki nimiväärtusest. Dioodide pingeklass on umbes 200 V. • Türistor - ränistruktuuriga nelja- või enamakihiline pooljuhtseadis. Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud ehk juhtivasse olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.
vahedeta üksteise järel ühes reas. Elemendi liigtähis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. A-Moodul B-Muundur C-Kondensaator D- Digitaalelement E-Seade F-Kaitse G-Toiteseade K-Relee,kontaktor L-Induktiivsus M-Mootor P-Mõõteseade Q-Lahutuseade R-Takisti T- Trafo U- Umformer V- Pooljuhtelement QF-Peakaitse KM-Jõukontaktor KA-Abirelee Takistuse näited: Sümbol + järjekorranumber F1; K4; S3 Grupi nr + Sümbol + Järjekorra nr 1S1; 3F10; 3M2 Lühismootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekiv paari esimese sekundi vältel tugev käivitusvool. = (4.5...6.5) I Kui sulavkaitse nimivool oleks võrdne mootori nimivooluga, siis rakenduks kaitse mootori käivitumisel. Kui sulavkaitse nimivool võrduk käivitusvooluga, oleks kaitse liiga tugev ja
tulemusel kanduvad osad elektronid P-pooljuhti. N-pooljuhi piiripinna lähedal tekib positiivne ruumlaeng. Sama toimub ka aukudega. Erinimeliste laengutega kihtide vahele tekib elektriväli., mis on suunatud N-juhtivusega pooljuhist P-juhtivusega pooljuhi suunas. Sama väli takistab laengute edasist difundeerumist. 37. Mis on pärilülitus ja mis on vastulülitus? 38. Pooljuhtdiood, selle tunnusjoon, läbilöök, parameetrid. Pooljuhtdiood – ventiili omadusega passiivne pooljuhtelement. Rakendades dioodile pinge nii, et katood ehk miinuselektrood on ühendatud toiteallika negatiivse polaarsusega ja anood ehk plusselektrood positiivse polaarsusega, läbib dioodi vool. Tema takistus on väga väike. Vastupidisel ühendamisel ilmneb, et vool on väga väike ning takistus suur. 39. Pooljuhtstabilitron, tunnusjoon, tööpõhimõte, parameetrid. Stabilitron (Zener diode) – pooljuhtelement, mis töötab läbilöögipiirkonnas ja
2D. 1.Elektronvõimendid. Elektronvõimenditena kasutatakse elektronlampe või transistorvõimendeid. Elektronlamp on elektronvaakuumseadis, milles elektronide voogu tüürivad erilised elektroodid, mida nim. võredeks. Kolme elektroodiga elektronlampi trioodi tüürvõre potentsiaali väikesed muutused põhjustavad anoodvoolu suuri muutusi. seda trioodide omadust rakendatakse elektrivõngete võimendamiseks. Transistorvõimendi põhiosaks on pooljuhtelement. Transistoril on kolm väljaviiku: emitterist (piirkond, mis initsieerib laengukandjaid baaspiirkonda (baasi), kollektorist (piirkond, mis ekstraheerib st. tõmbab välja baasist laengukandjaid) ja baasist. Baas on emitteri ja kollektori vaheline pooljuhtkiht 2.Hüdraulilised võimendid. Kahe joatoruga jugavõimendi. Hüdraulilistes võimendites juhtseade tööpõhimõtte järgi jaotatakse juga, siiber, drossel, kompensatsioon ja kombineeritud juhtseadmeteks.
Erinevalt loogikaelementidest, mille väljundolek on määratud sisendsignaalide kombinatsiooniga, sõltub trigeri väljundsignaal veel sellest, milliseks oli kujunenud väljundolek eelnevalt saabunud sisendsignaalide mõjul. Seega on trigeril mälu – ta peab meeles oma eelneva oleku. Loogikalülituste koostamise lihtsustamiseks on trigeril 2 väljundit: otsene RS-triger, ja PS triger 52. Türistorid. Tüüritavad aladid Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht- lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele. Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates,
sxw Termoelektrilised andurid on kõrge tundlikkusega, on võimalik mõõta temperatuure laias diapasoonis, on võimalik anda väljundsignaali kauge maa taha. Puuduseks võib lugeda termopaaride korrosiooni või oksüdeerumist, samuti termopaari poolt toodetud signaali väikest võimsust, mis eeldab võimendi rakendamist automaatsüsteemides kasutamisel. Fototakisti. Fototakisti on andur, millega mõõdetakse kiirgust. Fototakisti on kahe elektroodiga pooljuhtelement (joonis 0.2.17.), mille elektrijuhtivus sõltub langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele, vismutsulfiidist kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava spektriala piiril, kaadiumsulfiidist nähtavale valgusele. Fototakistitel on suur tundlikkus, nende omadused sõltuvad suuresti temperatuurist, neil on mittelineaarne valguskarakteristik ja kõrge müratase.
Elektrilisi täitureid kasutatakse tänapäeval üha enam mehaaniliste lülitite asendamiseks. Elektrilised täiturid võivad töötada kõrgematel sagedustel, lülituste arv eluea jooksul on mehaanilistega võrreldes kordades suurem. Samuti on madalam müratase. Elektriliste täiturite omadused sõltuvad aga temperatuurist, mistõttu tuleb hoolt kanda korraliku jahutuse tagamiseks. 3.8.1. Diood Diood (diode) on pooljuhtelement, mis juhib elektrit päripingestatuse korral ning blokeerib elektrivoolu vastupingestatuse korral. Diood koosneb anoodist (A) ja katoodist (C) vt. Joonis 3.10. Päripingestatuse puhul on allika + klemm ühendatud anoodile, - klemm aga katoodile. Vastupidisel ühendusel diood elektrivoolu ei juhi. Dioode kasutatakse laialdaselt vahelduvvoolu alalisvooluks muundavates seadmetes (alaldites). Dioodi tööpõhimõte alaldis on näidatud Joonis 3.11. A C
annaabi.ee 
